Nüüd on ka minu asi niikaugel, et peaks juba sel reedel mandliopile minema. Aga – KAS minna!
Angiine pole mul kunagi olnud, üldse tuli krooniline mandlipõletik nagu välk selgest taevast.
Pikem aja vältel oli kurgus tükitunne ning tunne, et neelatades oleks kurgus nagu lehter, kust kõik vedelikud nagu mullitades alla lähevad. Halb hingeõhk sinna juurde ning pidev väsimustunne. Mingi aeg tekkisid suured mädapaised/ furunkulid käe siseküljele, mida perearsti nõuandetelefonil vastaja pidas mandlitest lähtuvaks a la streptokok organismis…
Peale mitmeid arstilkäike ja paari kontrolli diagnoositigi mandlipõletik ning määrati opi aeg. Olen seda paar korda edasi lükanud, sest arstide arvamused on erinevad! Esmase diagnoosi panija ütles, et kui hakkavad häda tegema, tuleb ära lõigata. Edasi uurides ütles teine tohter, et opile! ja määras aja.
Teist arvamust soovides sattusin herr doktori juurde, kes ütles, et kui te oleksite minu sugulane, siis ma teil ei lõikaks mandleid. Vot sellest ei saanud aru, kas antud juhul üldse ei lõikaks või veel! ei lõikaks.
Vere põletikunäitajad on korras, selle põhjal .. probleemi nagu polekski. Aga kahe arsti poolt mandliteslt võetud mäda oli jube ja hirmutav küll…
Loodan, et minu hädahüüet satub lugema mõni samas seisus olnud inimene, kes oskab isiklikust kogemusest mulle pisutki nõu anda.
Minu perearst, pereõde, vanemad ning sugulased, kes ise samal opil käinud, soovitavad minna.
Olen üsnagi muretseja ning – seda, mis ära lõigatud tagasi enam panna ei saa.