mul on hoopis vastupidi. olen kena, pikk, sale. kunagi lausa naljapärast modell oldud.
aga ma tunnen, et see on kõik, mida mehed minus hindavad. ma ei saa sellest lahti. praegu on üks ilus suhe minu kompleksi pärast arvatavasti hingusele minemas.
ma olen kõrgharidusega, töötan juristina väga heas kohas, olen huumorimeelega, maalin- aga nii tühisena tundun endale.
aga oma sõpradest hoian juba pool aastat eemale, nüüd olen hakanud ka kallimat eemale tõukama.
sest ma ei saa aru, miks ta minuga olla tahab.
ma ei tea, mida ma nüüd öelda tahtsin täpselt oma kirjaga, aga- hea välimus ei tähenda automaatselt rahu enesega.
tasakaalu peab kuidagi leidma ja hingerahu.
aga ma ei suuda enam. tunnen ennast täiesti väärtusetuna ja mõttetuna:((((((((((