Tere. Minu lugu. Olen terve elu olnud alakaaluline. 4 aastat tagasi sain esimese lapse, 1a7k hiljem sündis teine, imetasin esimest aasta, teist natuke kauem. Rütmihäired hakkasid teise raseduse ajal, siis läks see madala ferritiini näitaja arvele. Midagi hullu polnud. Kui teine laps oli aastane, läks rütm nii korralikult välja, et vajasin kiirabi. Keha oli kurnatud, mineraalainetest vitamiinidest tühi, mitu aastat poolunetuid öid, mehega järjest kaugenev suhe, armastuse ja rõõmu puudus - see oli minu diagnoos endale. Arstid muidugi naeravad selle peale, et süda võib haigeks jääda puhtalt magneesiumi- või rõõmupuudusest. Sellest hirmust läks enesetunne ikka päris hulluks, aasta aega nuiasin perearstilt proove ja vastuseid, ta saatis mind otse psühhiaatri juurde, kardiloogile mitte. Käisin ka rütmoloogi juures ja mulle tundus kummaline, et ilma südant uurimata lauale ablatsioonile soovitati. Keeldusin. Lootsin ikka kardioloogile saada, sest mu jaoks oli mõistuse vastane, et ma olen 30 aastat supervitaalne ja siis ühe rütmihäire põhjal, mis kiirabi paberile sai, öeldakse, et kaasa sündinud rike. Perearst pressis ikka psühhiaatrit peale. Aga läksin psühholoogi juurde, kellelt sain ausa vastuse, et tema ei näe, et ma vajaksin AD ravi. Aga kuna minu vahelöögid on nii tugevad ja ma olen pidevalt lapsega päeval üksi, mu paanika kasvas. Täpselt aasta hiljem vajasin jälle kiirabi ja peale seda panin kohe ablatsioonile aja, kui aega hiljem nuiasin ka kurguarstile aja, selgus, et mandlid on pahad. Käisin mandliopil. Vahetasin perearsti, sain ka kardioloogile. Irooniline eks, et alles pärast neid protseduure. Kuna ma olen alakaaluline, ei talu ma ka ravimeid. Aga kuna enesetunne on nii halb, olin nõus lõpuks ka AD ravi alustama. Siis läks päris hulluks. Süda tegi niisuguseid hüppeid ja trikke ja vibreerimist. Ja siis arst ütleb läbi lillede, et see on kõige ohutum ravim, et ma enamvähem kujutan seda endale ette. 2 nädala pärast viskasin AD nurka ja sain kardioloogi konsultatsioonile. Tema ütles kohe, et ei mingit AD-d, need sagedasti võimendavad rütmihäireid, ekstrasüstoleid. Uuringu tulemused viitasidki kokkuvõttes sellele, et olen põdenud müokardiiti või kroonilist tonsilliiti. Mandliopist möödas 6 kuud, ütlevad, et selle mõjust südamele tervenebki aasta või rohkemaga. Minu kogemus on see, et mind isiklikult on aidanud magneesium, Q10, väga kvaliteetne kalaõli ja E-vitamiin ehk nisuiduõli. Trimetazidine tegi enestunde väga halvaks, betaloc pani südame kloppima, rahustavad taimsed preparaadid kipuvad vererõhu nii alla lööma, aga osadest saab leevendust. Arsti soovitusel plaanin proovida ära nüüd ka viirpuu tilgad, sest viimased päevad kukkus enesetunne kolinal, ekstrasüstoleid jälle igapäevaselt rohkem ja väsimus ka. Inimesed, kuidas te niimoodi tööl käia saate?? Ma saadan nooremat last lasteaeda tasapisi ning alustan taas tööd juuksurina. Olen julgenud maksimaalselt 5 tundi tööd teha ja kord nädalas, mul on juba 3nda lõikuse ajal vahelöögid kohal, see on nii jube. Keha läheb nõrgaks ja pooma hakkab ja hingeldama hakkad ja siis püüad hullult rahulik olla ja ootad, et saaks koju voodisse põgeneda. Hiljuti sain teada ka, et hammaste ja igemete tervis mõjutab väga tugevalt südant. Käisin viimati raseduse ajal hambaarstil, väga pikk vahe on jäänud ja ma tunnen, et mul juba ammu pole suus kõik korras. Ka eelmine perearst sai analüüsist, et streptokoki bakteri näitaja oli normist suurem. Hiljem arvasin, et ju oli mandlitest, aga tõenäoliselt on kaaries oma pesad kuskile pununud ja hoopis sellest. Mina lähen nädala pärast hambaarsti juurde. Ma olen juba nalja teinud, et ma olen nii viimase piirini viidud, et kui mul munad oleks, laseks need ka maha lõigata, kui lubataks, et ma saan siis terveks. Tahaks oma lastega joosta, hüpata, tahaks kohvi juua, tahaks sõbrannadega veini juua, tantsima minna, tahaks uuesti elama hakata!!! Ja ma tahaksin teile öelda, et kõik arstid ei ole targad, selle aasta jooksul olen ma mitmel korral tundnud pärast mingi ravimi kasutamist, et nüüd ma surengi ära. Arstid ei arvesta alati sinu iseärasusi, nad ei uuri sind tervikuna, nad ei uuri su tausta, et mõelda loogiliselt miks selline seisund on tekkinud. Rütmoloog ütleb, et ainult kaasasündinud ja muu ei loe, mandlid ei mõjuta, psühhiaater ja perearst ütlevad, et sul on paanikahäire, mitte haige süda jne jne. Muidugi kogu selle saaga jooksul olen ma kohanud mõnda head arsti ka, aga väga palju on selliseid, kes naeruvääristavad, kui sa ütled, et ma ei talu seda ravimit või kas võiks olla see hoopis sellest-tollest jne. Kardioloog Evi Tamm on super arst! Ja ma usaldaksin ja usaldangi kõige rohkem oma sisetunnet ja enesetunnet. Vahepeal, kui mul läks paremaks pärast toidulisandite kuuri, polnud mul paanika- ja ärevushäiret, kas pole naljakas. See ei kao ju niisama ära