Tervisemure
alumine vererõhk
mumm 13. september 2010, kl 10.22 |
merkake 14. september 2010, kl 11.08 |
95 ja öösel ei ole mingi katastroof, seda enam et ainult nädalake. võib olla magad halvas asendis ja kaelasooned on kinni, siis viskab rõhu üles.
Tean, mida räägin, enne õlavöötme massaazi alumine rõhk 90-110, peale massaazikuuri 80-85
eriti kui oled ülekaaluline, siis võivad kogu kehas olevad "pekised" kohad suruda mõnedele suurtele veresoontele, mis takistab normaalset vere liikumist ja vererõhk on esimene mis reageerib.
see polegi nagu haigus, lihtsalt mõned inimesed reageerivad ülekaalule ja kehaasendile, teised ei reageeri kohe mitte.
mõlemad inimtüübid võivad olla muidu täiesti terved inimesed.
Tean, mida räägin, enne õlavöötme massaazi alumine rõhk 90-110, peale massaazikuuri 80-85
eriti kui oled ülekaaluline, siis võivad kogu kehas olevad "pekised" kohad suruda mõnedele suurtele veresoontele, mis takistab normaalset vere liikumist ja vererõhk on esimene mis reageerib.
see polegi nagu haigus, lihtsalt mõned inimesed reageerivad ülekaalule ja kehaasendile, teised ei reageeri kohe mitte.
mõlemad inimtüübid võivad olla muidu täiesti terved inimesed.
merkake 14. september 2010, kl 11.10 |
95 ja öösel ei ole mingi katastroof, seda enam et ainult nädalake. võib olla magad halvas asendis ja kaelasooned on kinni, siis viskab rõhu üles.
Tean, mida räägin, enne õlavöötme massaazi alumine rõhk 90-110, peale massaazikuuri 80-85
eriti kui oled ülekaaluline, siis võivad kogu kehas olevad "pekised" kohad suruda mõnedele suurtele veresoontele, mis takistab normaalset vere liikumist ja vererõhk on esimene mis reageerib.
see polegi nagu haigus, lihtsalt mõned inimesed reageerivad ülekaalule ja kehaasendile, teised ei reageeri kohe mitte.
mõlemad inimtüübid võivad olla muidu täiesti terved inimesed.
Tean, mida räägin, enne õlavöötme massaazi alumine rõhk 90-110, peale massaazikuuri 80-85
eriti kui oled ülekaaluline, siis võivad kogu kehas olevad "pekised" kohad suruda mõnedele suurtele veresoontele, mis takistab normaalset vere liikumist ja vererõhk on esimene mis reageerib.
see polegi nagu haigus, lihtsalt mõned inimesed reageerivad ülekaalule ja kehaasendile, teised ei reageeri kohe mitte.
mõlemad inimtüübid võivad olla muidu täiesti terved inimesed.
merkake 14. september 2010, kl 11.10 |
95 ja öösel ei ole mingi katastroof, seda enam et ainult nädalake. võib olla magad halvas asendis ja kaelasooned on kinni, siis viskab rõhu üles.
Tean, mida räägin, enne õlavöötme massaazi alumine rõhk 90-110, peale massaazikuuri 80-85
eriti kui oled ülekaaluline, siis võivad kogu kehas olevad "pekised" kohad suruda mõnedele suurtele veresoontele, mis takistab normaalset vere liikumist ja vererõhk on esimene mis reageerib.
see polegi nagu haigus, lihtsalt mõned inimesed reageerivad ülekaalule ja kehaasendile, teised ei reageeri kohe mitte.
mõlemad inimtüübid võivad olla muidu täiesti terved inimesed.
Tean, mida räägin, enne õlavöötme massaazi alumine rõhk 90-110, peale massaazikuuri 80-85
eriti kui oled ülekaaluline, siis võivad kogu kehas olevad "pekised" kohad suruda mõnedele suurtele veresoontele, mis takistab normaalset vere liikumist ja vererõhk on esimene mis reageerib.
see polegi nagu haigus, lihtsalt mõned inimesed reageerivad ülekaalule ja kehaasendile, teised ei reageeri kohe mitte.
mõlemad inimtüübid võivad olla muidu täiesti terved inimesed.
meedik 14. september 2010, kl 12.21 |
mumm 14. september 2010, kl 15.11 |
merkake 14. september 2010, kl 16.03 |
mumm 14. september 2010, kl 17.16 |
merkake 15. september 2010, kl 10.56 |
rõhk 08. august 2011, kl 12.42 |
ehk 08. august 2011, kl 14.30 |
arvan 08. august 2011, kl 14.36 |
rõhk 08. august 2011, kl 15.46 |
rõhk 08. august 2011, kl 16.47 |
Arvan ka 09. august 2011, kl 11.51 |
et Eestis tuleks koolidest kõik füüsikaõpetajad välja vahetada selliste vastu, kes ka ISE füüsikaseadustest aru saavad. Veri ja vererõhk on TÄIESTI ANALOOGNE suvalise vedeliku liikumisega torustikes ja anumates - samad seadused torude läbimõõtudest, rõhkudest, takistustest jne. Kui vesi TORUDES ei voola, tõstes seal järjest rõhku, ei ole probleem ju PUMBAS (südames), ikka torudes (soontes) - mitte nagu kangesti tahtis väita "rõhk 08. august 2011, kl 15.46".
Füüsikaseadused ju väidavad, et PUMBA (südame) sama jõudluse juures, mida peenemaks lähevad torud (veresooned), seda suuremaks tõuseb surve/rõhk torudes (veresoontes).
Alumine kõrge vererõhk näitab just seda, et et südame puhkemomendil (kahe löögi vahel) veri ei jõua ENNE uut lööki EEST ÄRA minna, vabastamaks soontes ruumi uue verekoguse jaoks.
Füüsikaseadused väidavad ka seda, et kui toru läbeb KÜLLALT peeneks, siis ei jätku mitte ühegi PEALE PUMPAVA (surve)pumba võimsusest vedeliku läbisurumiseks pea olematust avast-torudiameetrist.
Ja inimkeha IGA RAKK, mida on kehas miljardeid, ongi see olematu läbilaskevõimega "toru" osa. Mehhaanikas sellisel puhul rakendatakse kitsa koha teisele poole TEINE PUMP - imemispump.
Loodus on inimorganismile ka andnud teise "pumba", mille PEAMINE ÜLESANNE ongi venooset verd EDASI TOIMETADA /lükata/pumbata teiselt poolt rakku. Selle "teise pumba" nimi peaks igale natukenegi koolis käinud inimesele olema tuttav - DIAFRAGMA. Inimeselt ei nõutagi ju rohkemat - lihtsalt võimaldage diafragmal täita oma OTSEST ülesannet - pumbata venoosset verd. Mida on selles nii keerulist, et mitte taibata - ÜLE POOLTEL juhtudel on kõigis südame-ja veresoonkonna haigustes süüdi lihtne tõsiasi - inimesed EI HINGA diafragmaga! Hingake diafragmaga ja te ei suuda ära imestada, milline tervistav mõju sellel on.
Lühidalt - süda pumpab AINULT arteriaalset verd, venoosset verd pumpab AINULT diafragma.
Füüsikaseadused ju väidavad, et PUMBA (südame) sama jõudluse juures, mida peenemaks lähevad torud (veresooned), seda suuremaks tõuseb surve/rõhk torudes (veresoontes).
Alumine kõrge vererõhk näitab just seda, et et südame puhkemomendil (kahe löögi vahel) veri ei jõua ENNE uut lööki EEST ÄRA minna, vabastamaks soontes ruumi uue verekoguse jaoks.
Füüsikaseadused väidavad ka seda, et kui toru läbeb KÜLLALT peeneks, siis ei jätku mitte ühegi PEALE PUMPAVA (surve)pumba võimsusest vedeliku läbisurumiseks pea olematust avast-torudiameetrist.
Ja inimkeha IGA RAKK, mida on kehas miljardeid, ongi see olematu läbilaskevõimega "toru" osa. Mehhaanikas sellisel puhul rakendatakse kitsa koha teisele poole TEINE PUMP - imemispump.
Loodus on inimorganismile ka andnud teise "pumba", mille PEAMINE ÜLESANNE ongi venooset verd EDASI TOIMETADA /lükata/pumbata teiselt poolt rakku. Selle "teise pumba" nimi peaks igale natukenegi koolis käinud inimesele olema tuttav - DIAFRAGMA. Inimeselt ei nõutagi ju rohkemat - lihtsalt võimaldage diafragmal täita oma OTSEST ülesannet - pumbata venoosset verd. Mida on selles nii keerulist, et mitte taibata - ÜLE POOLTEL juhtudel on kõigis südame-ja veresoonkonna haigustes süüdi lihtne tõsiasi - inimesed EI HINGA diafragmaga! Hingake diafragmaga ja te ei suuda ära imestada, milline tervistav mõju sellel on.
Lühidalt - süda pumpab AINULT arteriaalset verd, venoosset verd pumpab AINULT diafragma.
eelmisele haritlasele 09. august 2011, kl 12.01 |
huviline 09. august 2011, kl 16.32 |
alumine rõhk 07. september 2011, kl 13.03 |
merkake 07. september 2011, kl 20.03 |
minul alumine vahetevahel 100 või 105 isegi, just arsti juures mõõtes
kardioloog, tunnustatud tohter, ei tee enam teist nägugi, sest teab, et niikui kabinetist ära lähen ja maha rahunen, siis ka rõhk kobib normaalsete näitajate peale tagasi
seega ei ole vaja pabistada, kui vahel harva rõhk paigast ära on, organism peab ju kuidagi reageerima kõigele mis meiega toimub, täis kõht, elumured, tegutsemine-sahmimine jne.
igas käsiraamatus on kirjas, et kui rõhk on PÜSIVALT normist kõrgem, sõna püsivalt tähendab minuteada seda, et 24/7. Seega pole absoluutselt põhjust muretsemiseks, kuid tasuks kindlasti oma kardioloogiga rääkida või lisauuringuid teha. Kui ei ole mingeid muid kaasuvaid või põhjustavaid haiguseid, võib AJUTISELT kõrgenenud vererõhuga (nii ülemise kui alumisega) elada üsna rõõmsalt edasi
minu selline ajutine tõus pea 20 aastat ja mind on uurinud üsna mitu erinevat arsti.
Mitte keegi ei ole tahtnud mind ravida, peale seda kui on teada saanud, et kodus on jälle rõhud enam-vähem
kardioloog, tunnustatud tohter, ei tee enam teist nägugi, sest teab, et niikui kabinetist ära lähen ja maha rahunen, siis ka rõhk kobib normaalsete näitajate peale tagasi
seega ei ole vaja pabistada, kui vahel harva rõhk paigast ära on, organism peab ju kuidagi reageerima kõigele mis meiega toimub, täis kõht, elumured, tegutsemine-sahmimine jne.
igas käsiraamatus on kirjas, et kui rõhk on PÜSIVALT normist kõrgem, sõna püsivalt tähendab minuteada seda, et 24/7. Seega pole absoluutselt põhjust muretsemiseks, kuid tasuks kindlasti oma kardioloogiga rääkida või lisauuringuid teha. Kui ei ole mingeid muid kaasuvaid või põhjustavaid haiguseid, võib AJUTISELT kõrgenenud vererõhuga (nii ülemise kui alumisega) elada üsna rõõmsalt edasi
minu selline ajutine tõus pea 20 aastat ja mind on uurinud üsna mitu erinevat arsti.
Mitte keegi ei ole tahtnud mind ravida, peale seda kui on teada saanud, et kodus on jälle rõhud enam-vähem
alumine rõhk 07. september 2011, kl 22.43 |
anu 08. september 2011, kl 10.44 |
Mul on alumine kogu aeg 90 -95, vererõhu rohuga läheb ülemine liiga alla, alumist ei võta miski. Käisin kahe kardioloogi juures-ühel jäi koormustest pooleli, sest vererõhk tõusus järsult lakke, teise juurest koormustestile ei jõudnudki, sest järjekord oli kaks ja pool kuud, siis olin just Eestist ära ja järgmine järjekord oli kolme kuu pärast! Saatsin kõik kukele, lõpetasin tablettide võtmise, vererõhku enam ei mõõda ning mõnikord, kui süda peksab, võtan palderjani! Põrgu kõik haigused, elan kaua elan ja mis siis!
alumine rõhk 08. september 2011, kl 10.59 |
julia 08. september 2011, kl 11.39 |
kui koormustest katkestati, siis peaks ikkagi tohtriga rääkima jah
minul näitks aeti koormustestiga vererõhk 260/105-ni siis arvasid arstid, et vast tänaseks aitab
ma ise seda ei teadnud, pärast testi arsti visiidile minnes alles öeldi
järelikult oli sinu südames mingid sellised muutused, mille tõttu arstid pidasid vajalikuks koormustest katkestada ja seda asja peaks uurima. kui vaja siis ka rohtu võtma
minul näitks aeti koormustestiga vererõhk 260/105-ni siis arvasid arstid, et vast tänaseks aitab
ma ise seda ei teadnud, pärast testi arsti visiidile minnes alles öeldi
järelikult oli sinu südames mingid sellised muutused, mille tõttu arstid pidasid vajalikuks koormustest katkestada ja seda asja peaks uurima. kui vaja siis ka rohtu võtma
LYanika 03. jaanuar 2022, kl 12.16 |
Lisa postitus