Mullitama peab hakkama ja vahuseks minema, siis lisad rukkijahu ja natuke leiget vett, lased uuesti mullitama alles siis teed taina. See mullitama hakkamine võib 12 tunni asemel aega võtta ka 2-3 päeva, kuit uba jahe või oleneb koostisainetrst jne.

juuretis olemas, lisasin vee ja jahu, nüüd hapneb. Homme saab siis taigna teha ja ülehomme hommikul lähevad ahju.
Aga nüüd järgmine küsimus: kui tahan lisada ka liha ja seeni, siis kas tõesti suitsuliha ja seened seisavad öö läbi radika ääres, ilma et nendega midagi juhtuks?

liha ja seened seisavad ainult kerkimise aja - st. max 2-3 tundi ja ei juhtu nendega midagi. kui homme hommikul paned kerkima, siis pead juba päeval küpsetama hakkama.

to libanõid

ikka samal päeval pane ahju,kui taigna valmis segasid.

Minu leivategu ajaliselt - Õhtul kell 7 juuretisele soe vesi ja rukkijahu, hommikul kell 9 või 10 lisan muud osised, võtan uue juuretise, panen taigna vormidesse. Kell 12-14 panen vormid ahju ja küpsetan pisut üle tunni.

minu retseptil kirjas nii:
ca 24 käib juuretis, seejärel teed taigna (kui teed õhtul, siis hommikul ahju, kui hommikul tehtud, siis lasta kerkida õhtuni)
Tegin eile õhtul ja nüüd küpsetan. Üks vorm kerkis oluliselt paremini (oli soojemas, kui ülejäänud)
Lõhn on igatahes hea.

Kas keegi on teinud kreeka pähklitega leiba? Kuidas see maitseb?

Plaanin just varsti leivataigna valmis teha ja nuputan, mis huvitavaid lisandeid võiks vahelduseks veel leiva sisse panna.
Siiani olen valdavalt teinud tavalist köömnetega leiba. Proovitud on ka metspähklite ja jõhvikatega, koriandriga, päevalille ja kõrvitsaseemnetega, mooniseemnetega.

tegin suitsupeekoni-porru-valge sibul-seened. Leib jäi hästi-hästi mahlane. Seemnetega (linaseemned, seesami, päevalille ja kõrvitsa) leibadele tegi pika puuga ära.

Kreeka pähkel+rosin + kuivat aprikoosi tükid, see võiks ka põnev olla:P

Tegin ka täna leiba. Seemneleib (koriander+päevalilleseemned), mida ennegi teinud, tuli superhea. Aga esimest korda tegin kiludega ka, käisin seal toiduakadeemia koolitusel ja sealt õpetus, et 1 karp puhastatud vürtsikilu, 2 keedumuna ja 1 praetud sibul sisse. Maitse tuli küll hea (mulle meeldis, mehele mitte), aga leib ise jäi päris nätsu, langes jahtumise ajal alla . Sama juuretis, sama jahu, sama tainas, seistes kerkis ka samamoodi kui seemneleib. Mis on see nipp, mida ma siis kiluleiva puhul ei tea? Nagu eriti vedelikku sisse ka ei jätnud, aga võib-olla peab eriti selle vedeliku(kilu ja sibula oma siis) välja saama. Kuidas? Kel kogemusi, andke nõu.

Mul ka üks rumal küsimus -tütar elab Austraalias ja kuna seal ei ole tumedat leiba siis ta arvas,et tahaks ise teha .Kas piisab sellest kui mina saadan siit talle mõned viilud isetehtud leiba saadan ,saab ju sellest ikka ise juuretise teha.

saab ikka - paar viilu leiba keefiri v petiga v hapupiimaga käima lasta.siin sellest kirjutatud ka:)

Juuretist saab kuivatada. Pane küpsetuspaberi lehele õhuke kiht ja kuivata soojas, aga mitte kuumas kohas, kuivalt koori maha ja pane kilekotti või väikesesse purki. Kuivatatud juuretist võid saata kuhu tahes ilma otsa. Teisel pool tuleb siis juuretis vee ja jahuga segada ja paar korda talle süüa anda enne kui uut leiba teha kannatab. Juuretise söötmine on sellele võrdse koguse vee ja jahu lisamine ja seisnud (sügavkülmutatud, kuivatatud või muidu kaua seisnud) juuretist tuleb natuke turgutada enne, kui see tööle hakkab.

Las tütar uurib asja, Austraalias üks vana eestlane teeb musta leiba, olen ta pool käinud.
Tal oli Sangaste rukki seeme kaasas, paljundas ja nüüd kasvatab ise ka rukki, teeb ise jahu, küpsetab leiba.

See oli mitme aasta eest ja ma ei julge kindlalt arvata, mis sellest mehest on saanud.

Tänud vastajatele.

Mina tegin juuretise nii: 3spl rukkijahu ja 3spl leiget vett ja lasin 48h seista.

trix, teha võid kõike, aga see tulemus pole juuretis.

w-le
Täiesti juuretise moodi juuretis on ja muide väga maitsev leib ka.

Loen siin leivategemisi ja endal hakkab ka suu vett jooksma!Aga ise olen rohkem lihasõber.Tahaks sellist peekoni tükikestega ja suitsumaitsega.Pole elusees leiba küpsetanud!Ei tea kas tasub riskida?Kas peaks selle suitsuliha enne ära ka praadima?Ja kas sibulaid ka praadida?No ei tea!?

Vanasti ju leivaküna ei pestud. Tõmmati ainult käega puhtaks. Peotäis tainast visati küna põhja ja nii ta jäi. Järgmisel korral valati soe vesi peale ja see mis lahti ligus oligi juuretis. See jutt sellepärast, et võid küll saata kuivatatult.

Pole see mingi raketiteadus, hakka pihta, saad kindlasti hakkama.
Küsi kelleltki juuretise alget. Kui elad Tartus, annan. Praegu alustasin uue laari tegemist.

Mina praen ja siis lisan leivataignale enne pannile kerkima panemist.

Küsin veel, kas tahad leivaküpsetajaga teha või ahjus, pannil?

Ma vanaaja inimene rohkem,nimelt gaasiahjus oleks proovinud.
Ja veel:no kui tainas teist korda kerkima panna siis tuleb ta juba pätsiks teha?Või lasta suuremas nõus kerkida ja alles siis vormida pätsike ja kohe ahju?Aga siis pole ta ju õhuline?

Jah, kerkima jätta pannile. siin eespool on sellest ju täpsemalt juba kirjutatud.

teen ka Kaiseri keeksivormis ja jääb väga õhuline. Küpsetuspaberit ka alla ei pane, vormi määrin võiga ja ei jää kinni.
Peekoni ja sibula olen läbi praadinud. Tükid teen ka hästi väikeseks, hirmust, et äkki muidu vajub kokku.

Mõtlesin, et see leivategu n vahest mõnus vaheldus küpsetamisele, samuti tekib koju mõnus leivalõhn. Minu suureks üllatuseks on see leib nii nii hea, et nii mees kui lapsed ütlesid, et enam me küll poe leiba ei taha. Hästi ei uskunud ma ka seda, et kodune leib nii kaua pehme seisab, aga näib, et tõesti seisab!

Täna sai jälle tehud ja taaskord imehästi kukkus välja.

Kas ka teie teete nii? Või kuidas?

Kummutan kuuma leiva niiskele käterätikule ja keeras siis selle sisse.
Aga kuidas edasi säilitate, et ei kuivaks?

Ma olen küll alati vormileiba teinud. Esimese teo ajal ei mahtunud kogu tainas vormidesse ära, õieti ajas kerkides üle ääre. Selle üle ääre ajanud taigna vormisin pätsiks ja küpsetasin pannil. Valgus väga laiali, koorikut oli rohkem kui sisu. Soovitan ikka vormid muretseda, milles leiba küpsetada.
Ise tegin just täna värske leiva (2tk.).

c-le
ma võtan ahjust välja ja hoian vormis umbes 5-10 minutit
seejärel kummutan leiva õrnalt küpsetuspaberile ja käin ehtsa võiga üle kõik küljed. seejärel keeran leiva küpsetuspaberi ja käterätiku sisse, et leib jahtuks aeglaselt.
Vabalt võib keerata ka kergelt võitatd leiva märja /niiske käteräti sisse.
Täiesti jahtunud leiva panen kilekotti ja seisab köögikapil suures punutud korvis. Teine leib, mida kohe ei tarvita, panen paberkotti + kilekotti.

Mul tekis veel üks küsimus - kas pesete leivavormid käsitsi?
Minu Kaiseri omadel on peal, et ei tohi pesta nõudepesumasinas:(
Samas silma järgi materjal selline, et nagu midagi ei tohiks juhtuda... (ok, häda korral saab pestud, aga olen laisk ja mugav)

libanõid, kui kahtled, pese käsitsi. Parem karta.

Ma pole selle peale tulnud, et võiga. Järgmisel korral teen võiga. Aitäh nõu andmast!

Isal oli tehtud vineerist alus, millele leivad tõsteti. Ema tegi kuuma leiva märja käega üle ja siis rätiku alla.

Eelnevalt räägiti juuretisest, et paned kolm viilu leiba ja siis keefiri. Küsimus ongi siis, et palju ma seda keefiri pean panema?

Autor: köögist
Aeg: 01-20-09 15:48

Võtad mõne viilu rukkileiba, valad peale kas keefiri, hapupiima või õunamahla. Lased 5 päeva toasoojas karbi sees seista, iga päeva segad korra. Viiendal päeval lisad rukkijahu nii et saad sellise vedela taigna ja hoiad veel päevakese toasoojas. Siis on ta valmis ja võid leiba küpsetama hakata.
Esimene tegu ei pruugi korralikult kerkida, juuretisel pole veel õiget jõudu.
et juuretis paremini happneks anna talle ka paar spl suhkurt ja ära unusta iga päev korralikult vispliga kloppida, käärib paremini.

Esimene tegu ei pruugi korralikult kerkida, juuretisel pole veel õiget jõudu.
et juuretis paremini happneks anna talle ka paar spl suhkurt ja ära unusta iga päev korralikult vispliga kloppida, käärib paremini.

ja siis veel

Rukkileiva juuretis
http://thredahlia.blogspot.com/2006/11/rukkileiva-juuretis.html