Küsimus pealkirjas, kes teab, palun vastake!

Tegelikult ei tule. Seni kuni vahtu korjad on lihtsalt mugavam. Edasi võid ju kaane peale panna, no ikka irvakile, mitte täitsa kinni.

Õige :: minu vana-- ema jutt oli see(kui süldil vaht võetud ,, siis alles msitseained ,loorber ,tera piparja ka terveid väikseid sibulaid ,,aga sült
jääb vaiad kksele tulele ise tundideks podisema,,,
muidu keedõvema tulega süldi--leeme halliks

Aastaid ka keetnud oma vanaema õpetuse järgi . Väike pragu vahele loomulikult peale seda kui olen kupatatud korra läbi ja pesnud kraami uuesti. Siis potti ja podisema pärast alles maitseained ja anna podiseda väiksel tulel kasvõi neli tundi nii mina teen ja maailma parima vanaema õpetatud sülditegu. Ise olen juba ka kohe kohe vanaema 45:)

ei tule keeta ilma kaaneta, tuleb keeta nii, et sült vaevu keeks. Kõige lihtsam on seda reguleerida kaanega. Mina olen kõik süldid keetnud kaane all ja pole veel ükski neist untsu läinud.

"...ja anna podiseda väiksel tulel kasvõi neli tundi..."
Kasvõi neli tundi?? Minu vanaemad ei ole alla nelja tunni kunagi sülti keetnud. Minul podiseb ta umbes 6 tundi vaiksel tulel ja ilma kaaneta. Kaas ei ajagi sülti untsu, aga korra kui proovisin, jäi mul süldivedelik hallikas, mitte ilus kuldne, nagu tavaliselt.

kaane all hakkas sült lihtsalt liiga hoogsalt keema, seetõttu muutus leem halliks. Aidanud oleks, kui oleksid keemise maha võtnud ja lasknud mõnda aega vaikselt edasi podiseda. Siis tõmbab hall tagasi. Kaanest küll kuidagi leeme värv ei sõltu.

Kees nagu ikka. Mina ei tea, milles siis asi oli, aga ega ma ei näegi vajadust potile kaant panna. Milleks?

Eks igal omad meetodid ja õpetused esivanematelt kaasa saadud, aga ennast kiitmast ma ei väsi ja sült on see, mis mul väga hea välja kukub. Ämm nt keetis ägedal tulel (ehk 2-3 tundi), kaane all, iial küüslauku süldile ei pannud, ega vist soolagi mitte ja no ei olnud see sült ega miski. Hall, kohati krõpsuv (kamar), süldi maitse puudus, muust maitsetest kah rääkimata. Paarist kausist ei saanud tal oma peregi jagu ja kui kauss meile saadeti, siis see ka seisis mitmeid päevi, enne kui otsa sai.

Minu sült saab aga olenemata kogustest nii kiiresti otsa, et vahel tekib tahtmine seda üldse mitte keetagi. :D

no mina ilmselt oleks siis esimene, kes su sülti ei kiidaks, sest pole midagi jäledamat, kui küüslauk süldis... Korra keegi pakkus sellist. Sülditükk käis suus ringi ja ringi ja ringi...

Muide, ma pean ennast samuti heaks süldikeetjaks ja pole ka minu tehtu eal vedelema jäänud.

Vaevalt sa arugi saaks, et küüslauku sees oleks. Seda maitset ei ole lõpuks üldse eristada, lihtsalt hea maitse teeb. Küüslaugu konkreetne maitse jääb, kui seda toorelt enne kaussi panekut süldile lisada.

mis sült see ilma küüslauguta on?? küüslauk, sibul, sool, pipar, loorber...
kas ma unustasin midagi?

kui algul küüslauk keeduvette panna, siis tōesti ei jää tunda. Aga mulle küüslauk meeldib! Tavaliselt keedan sülti suurema potiga ja mōned kausid teen alati veidi teistsugused, lisades sinna paprikat, vahest shampinjone, küüslauku. Klassika on ja jääb, aga sellised kiiksuga süldid on ka head, kui neid teha natukene.

minu meelest on samuti küüslauk süldis üks jäledamaid asju üldse. niivõrd kohutav lihtsalt. muideks tavaliselt mulle väga meeldib küüslauk, aga süldisse see tõesti lihtsalt ei sobi. seda ei ole võimalik süüa. rõve. minul ka oli üks tuttav, kes tegi sülti küüslauguga. andis mullegi. meist jäi see söömata, sest tõesti ei suutnud. mulle ongi jäänud sellest mulje, et küüslauguga sülti tahavad need, kel maitsemeel üldiselt ka võrdlemisi nihu. muud toidud olid sel minu tuttaval ka suht kehvakese maitsega, kuigi komponendid iseenesest normaalsed. ta nagu oskas kohe. muidugi ise sõi ja kiitis, kuidas muidu. aga mis teha, igaühele ei ole lihtsalt antud.

aga mis sest küüslaugust sinna siis üldse panna, kui teda lõppkokkuvõttes tundagi pole?

Kahju, et alissandra keedetud sülti virtuaalselt maitsta ei saa :)

Selle tundmise kohta... Lapsepõlves ma lausa jälestasin sibulat, eriti hernesupis, kus see jäi tükkidena supi peale hõljuma, aga ka muud toidud oli jubedad just keedetud sibula tõttu. Eks ema ei teinud neid eriti väikesteks tükkideks kah. vennaga siis alati kiitsime, et isa teeb palju parema maitsega söögid, kuna ta ei pane üldse sibulat. Kui ükskord suured olime ja need sibulatükid enam nii väga ei häirinud, tunnistati meile, et isa pani vähemalt kaks korda nii palju sibulaid toidusse kui ema, aga ta tegi need nii väikeseks, et me lihtsalt ei pannud neid toidus tähelegi. Maitse oli loomulikult hea.

Sama on selle küüslaugu maitsega. Mõte ongi süldile maitset juurde saada. Iseenesest ju jah see sibul ja küüslauk seal sees enam otseselt tunda pole, pealegi ega ma neid endid üldse süldisse ei jätta, need kurnan koos konditükkide ja pipraga välja ju. Hea maitse aga jääb ja nii mõnigi küüslaaugu mittesööja sööb aja ei saa arugi, et "jälkust" sisse on pandud.

no seepärast ma maitsta tahakski.... Enamasti tunnen ma siiski küüslaugu maitse ära ja on teatud kohad, kus küüslauk toidu ära rikub. Ja esmajärjekorras on sellised toidud sült ja pasteet.

Võib olla tõesti, kui küüslauk on keedetud terve küünena ja hiljem välja roogitakse, ei anna ta niipalju maitset kui tükeldatuna sisse pandult.

Pasteedile ei pane ka mina küüslauku (ka esivanemate retsept), aga muskaat peab seal raudselt olema.

ei ole nii, alissandra. mina täitasa armastan küüslauku. kasutan seda suht palju ja tihti toitudesse. jah, mõte on, et maitset juurde anda. aga süldi niiöelda maitsebuketti küüslauk on absoluutselt sobimatu. süldis on teistsugused maitsed. süldile antakse maitset sibula, porgandi, musta pipra, loorberi ja vürtsiga. neid siis paned nii palju, et maitset oleks piisavalt ja parajalt. sült on külm ja karge. küüslauk lihtsalt rikub selle. RIKUB. ok.. see on süldi mõnitamine.

pasteet kannatab küll küüslauku. aga mina kui kasutan muskaati, siis küüslauku samal ajal kindlasti ei pane. küüslauku kasutan siis, kui muskaati ei pane. muskaadiga pasteedile võib veel brändit lisada. muahh

ometi! ma juba muretsesin, et kuhu siis sel aastal süldi-teema jääb:)
küüslaugu osas on mul "kirik keset küla" e viimastesse kaussidesse (üldisest pisut paksem ja sogasem ollus poti põhjast) tükeldan toorest küüslauku. need suured kausid on väga populaarsed. sinna panen ka tiba soola rohkem. pidulaua-sült on väiksemates vormides, magedam ja ilma küüslauguta. aga maitsev igal juhul.

kupatan süldimaterjali, riibun vahu, lisan maitseained(sool, pipraterad, loorber, koorega punane sibul) ja keeran elektripliidil kuumuse nr. 1-he peale.Enne ei pane kaant peale kui temperatuur langenud ja süldi pealispind õrnalt keedes virvendab. Keedan seni, kuni konti tõstes liha selle küljest lahti kukub. oma 6 tundi vähemalt.
kupatusvett ei vaheta, sest ei salli süldil veemekki.
Küüslauku eales ei pane!

Mulle tõi sõbrants sülti, mil oli veemekk ja keetmise lõpus olla ta lisanud veel 2 pead tükeldatud küüslauku.
Õudukas sõna otseses mõtte, lihamaitse lõi üle küüslauk.Ise ka arvas, et küüslauku sai palju vist.

Ah mis me tühja vaidleme. Nii palju kui on sööjaid, on erinevaid maitseid. Igaühe maitse järgi ei annagi kunagi süüa teha.

kas keegi arvab või koguni teebki nii, et paneb valmislõigutud süldisse toorest küüslauku??? sel juhul võin isegi nõustuda, et võib ebameeldiv olla, kuigi ise olen suur küüslaugusõber. mina lisan küüslaugu ikka liha keetmisel koos sibula ja teiste maitseainetega. maitsenüanss on siis minu jaoks võrratult hea.

a miks ma`i või teha, kui fänne leidub. nagu juba öeldud, pidulaua süldiga nii ei tee, aga argipäeva omaga küll. asi, mida mina kardan, on hoopis loorber. viskan mõne lehekese süldisse alles viimistlusjärgus, muidu ajab kogu laari mõrudaks.

mina jälle ei kujuta sülti või ka suppi ette ilma loorberita. Seda ei saa kunagi ülearu olla.

loorber lisataksegi viimistlusjärgus 10 min enne valmimist, kuidas siis.

Lisan loorberi peale kupatamist koos teiste maitseainetega, siis jääb ta maitse õhk-õrnalt taustale.

küsimusele - äkki selleks, et vesi rohkem aurustuks, kallerdis jääb siis tugevam ja sibul kindlasti koorega.

Saab ikka küll loorberit ülearu olla kui töölt tulles avastad, et su elukaaslane on lisanud eelmisel päeval tehtud hernesupile 19 loorberilehte. Tervislik olla.
Mina suppi süüa ei saanud, aga huvitav oli vaadata, kuidas ta ise seda õhinal süüa proovis.