Sinu:
"Pesen ära ja pärast iga söögitegu on taas hullem kui enne."
Siin ongi viga, malmi veega, vms pestes lähebki koledamaks.
Siin on juba soovitatud, et jäta rahule, on nagu on, kui parasjagu on külm, siis võid mingi katte peale tõmmata, kui niiväga häirib.
Vanad maainimesed, kes pliidi eest kangesti hoolitsesid, tegid kesksuvel nii:
peotäie jämeda soolaga, vett ikka ka, hõõruti kogu plaat ühtlaseks, kuivades - punakaspruuniks.
Seejärel hõõrusid searasvaga plaadi paksult kokku ja panid pliidi kütte, kuni rasv sisse põles, ja kordasid seda senikaua, kuni plaat oli musta värvi. Haiseb-suitseb kõvasti.
Lisaks piisab sellest, kui üks kord kartulikeedu soolane vesi üle keeb, kohe on see koht jälle punakas ja seda kohta tuleb jälle "õlitada", et mustaks läheks.
Kui niimoodi aastaid "õlitada", jääb pliidiplaat mustaks, aga kas see on seda vaeva väärt? see on juba ise asi.
Kui lepid punaka plaadiga (mina lepin), siis käin soolaharjamisega plaadi üle, tõmban käsiharjaga soolaterad maha ja kuumutan üle, korras.
Kui rasva pritsib pliidile ja see haiseb, siis raputa sinna peensoola, palju, kohe millimeetrine kihike, pärast pühi harjaga maha, nii ei haise ja on plekkideta.