sült pole kunagi kuulunud meie pere piduroogade hulka. kas karbonaad kapsastega, part, või kui jõulud koos isaga, siis kalkun, sest parti ta ei tohi süüa. linnud jäävad siiski enamasti vana-aastaõhtuks.
moepärast ka mõni üksik vorst, kõrvitsasalatist ma isiklikult ei hooli, aga pere pärast saab ta laual olema, kuid ahjukartulite ja -kaalika, apelsinimahlas hautatud ingveriporgandite, pohlamoosi ja kuivatatud ploomide kohalolek on kohustuslik. mingite külmrullide jm vidinate tegemiseks ei ole lihtsalt piisavalt suurt peret.
sel aastal tuleb vana-aastaks ilmselt juba traditsiooniline part, aga jõuludeks kindlasti metsseapraad, siga vaeseke juba ammu konutab külmikus. mille suhtes ma olen väikeses hämmelduses, sest kui linnu marineerimises ja täistoppimises olen juba käpp, siis metssiga ei oska õieti kuidagi kohelda. mis sellega sobib? kadakamarjad muidugi.. aga mis veel? võibolla seeni? võibolla hautatud punast kapsast, et oleks huvitavam? stockmannis müüdud kaneeliga punakapsas oli eelmisel aastal jube hea.
järeljõulude ajal loodan esimest korda katsetada kanarinda koore-pirni-jõhvikakastmes ja õnnistada pardifileega sisse creuset grillpann, mille kavatsen endale ise jõuluks kinkida, kuna keegi teine seda nagunii ei taipa teha. kindlasti teen vähemalt korra ka oma nn. jõulupastat, kuhu käivad šampinjonid, kungla toorsalaami ja poolikud kirsstomatid kergelt praetult ja spagettidega segatult, ja magustoiduks muidugi ohtralt ahjuõuna, ahjuõuna, ahjuõuna...
seda kõike muidugi, kui allah tahab, sest mis on ühe inimese plaanid...