Loen, et Pere Pärnu leib on naturaalselt kääritatud juuretisega leib, samas on koostises ka pärm. Vabariigi leib on ka naturaalselt kääritatud juuretisega ja pärmi pole koostises nimetatud. Ehk oskab keegi seda "naturaalselt kääritatud juuretisega" lähemalt selgitada?

ka naturaalselt kääritatud juuretisega leivataignale võib lisada, ja sageli ka ilmselt parema kerkimise huvides lisatakse, pärmi.

katariina, aitäh:). Ehk oskab keegi soovitada veel mõnda ilma pärmita leiba, ei jõua ju kõiki läbi näppida.

http://www.peregrupp.ee/cgi-bin/form.cgi/177est
Vändra ökoleivad peaksid ka olema.

Igas juuretises kergitavad pärmid. Samuti siis, kui pärmi eraldi pandud pole.

aga miks siis seda naturaalset kääritatud juuretisega leiba tervislikuks peetakse ja soovitatakse uurida koostisest, et pärmi poleks? Valulla antud lingis on osade leibade puhul lausa märge, et pärmi ei ole koostises.

Juuretis on kompleks metsikutest pärmseentest ja piimhappebakteritest. Pagaripärm on teatud pärmseeneliigi monokultuur. Juuretise toimel tekivad tärklistes ja suhkrutes muutused, mis teisiti võimalikud ei ole, see on unikaalsete tulemustega protsess. Kui oled huvitatud neist tulemustest, maksab selliste tingimuste kohaselt küpsetatud leiba taga ajada, aga muidu - mis vahet seal on, söö seda, mis maitseb.

Mõnele inimesele lihtsalt ei soovitata pärmi todutalumatuse testi järgi. Mingi must vormileib on ka ilma pärmita, kahjuks ei mäleta kas see oli Leiburi või Fazeri oma.

Juuretise või pärmiga tehtud leib mõjub seedimisele erinevalt. Mina arvasin, et kõrvetised tulevad hapust leivast, aga kui need ka sepikut süües järele ei jäänud, siis oli selge, et asi hoopis pärmis. Nüüd söön ainult iseküpsetatud juuretisega leiba ja ei mingeid kõrvetisi. Piisab ühestainsast pärmitaignast saiakesega maiustamisest, kui häda jälle platsis. Toidutalumatuse testi pole teinud, organism saab ise aru, mis sobib ja mis mitte. Lihtsalt aega kulub selleks rohkem ja mõnda häda ei oska konkreetse toiduga üldse seostada.

nii ongi, et juuretisega ja pärmiga kerkib tainas erinevalt, ja saadud leib on erinev, juuretisega leib on paremini seeditav. Pere Leival on mõned ilma pärmita leivad (lihtne rukkileib, kroovleib, uku leib, vist ka must leib ja mõned veel), isegi Vändra mahedas rukkileivas on pärmi.

juuretises on ka ALATI pärme, lihtsalt vähem. kui pärme poleks, siis juuretiseleib ei kerkiks üldse.
tervisele mõjub erinevalt hoopis see, et piimhappe bakterid on suhkruid ja tärklist söönud ja muutnud.

ja mina saaksin lausa reklaamiklipi teha: pärast enda tehtud leiva sööma hakkamist on mu kõhutuul kadunud. Poeleib ikka pani jubedalt vuhistama.
Kõrvetistega ei ole kokkupuuteid olnud, ei oska kommenteerida.

Mina teen naturaalsest juuretisest leiba ja pärmi EI lisa.
Kerkib väga kiiresti..

ei peagi lisama, need on sul juuretises juba sees :)

Lihtsalt pärmid ehk seened pärmis on erinevad. Ühed on kahjulikud???, aga teised mitte. Meil müüdav pärm põhineb seentel, mis on liiga vastupidavad ja hakkavad vohama, on teisi, millega organism paremini hakkama saab.

Borodino leival ei ole peale märgitud pärmi lisamist.

Aga kas sellist leiba ka on millel on juuretis aga suhkrut pole lisatud

ise tehes saad magustada millega meeldib.
osta.ee- s juuretis saadaval.

Kust te saate juuretist? Keegi kunagi soovitas osta juuretisega leiba ja sealt tükk segada keefiriga ja jätta lauale. Tegin nii, aga tainas ei kerkinud üldse.

Tee juuretis ise. Pane purki klaas sooja vett ja lisa nt. täistera rukkijahu nii palju,et saad hapukooretaolise segu. Sega hoolega, kata nt. käterätikuga ja pane sooja kohta. Võib seal seista päeva või kaks. Kui on hakanud vahutama või tuleb hapukat lõhna, sega juurde veel veidi sooja vett ja jahu. Las seisab jälle. Kui ei kääri siis on jahu põhja vajunud ja vesi peale kerkinud ja head haput lõhna ei tule. Tahab üldiselt üsna soojas seista, ära ainult ära küpseta. Kui käärib, lisa vett ja jahu niikaua, et oleks umbes liiter juba, siis saabki juba leiba teha. Hiljem on lihtsam, võtad juba käärivast juuretisest nt. pihutäie ja paned külma hoiule. Leiva valmistamisest loe mõned leheküljed tagasi. Algul ei pruugi head leiba saada, juuretis tahab kohanemist, ka sellest mitte, mille poest tood.

kirjade järgi on selline leib pärnu leib - rohelises kotis.
lõunapagaritel on ka pärmita ja suhkruta leiba.

tõsi ta on. kodune leivategu on imelihtne. juuretist saab säilitada külmkapis jne.

Hiiu rukkileib 350 g
Ei ole lisatud nisujahu ja pärmi
55% rukkijahu (kroov, täistera)
naturaalne juuretis, vesi, rukkilinnas, siirup, sool.

Pakitud paberkotti, kinnitatud pabernööriga.

Esimene leivategu tehtud, maitses hea, aga jäi plönniks. Tainas läks ilusti käärima, tegin neist kakukesed ja panin kohe ahju. Kas oleksin pidanud neid rätiku all enne ahju panekut veel kergitama? Millisel temperatuuril te küpsetate?
kas pärast ahjust võtmist katate veel rätikuga?

Kuidas vanasti juuretist saadi?
Esimene tegu leiba tehti puhta pärmiga. Seejärel võeti kannikas seda pärmiga leiba, pandi hapupiimaga likku mõneks ajaks ja see siis oligi see juuretis, mida järgmisele portsule hulka segati.
Tänapäeval hapupiima peaaegu et ei ole, nii et soovitatakse juuretise saamiseks osta rukkileiba ja panna see keefiriga 3-4 päevaks ligunema. Ja mitte külmukasse, vaid niisama kööki normaalse temperatuuriga kohta.
Katsetatud, tehtud (keefiriga). Väga hea jäi.

Ja siis tuleb muidugi meeles pidada, et juuretisega leiba ei saa kohe küpsetama hakata, vaid kogu taigen peab koos juuretisega peaaegu ööpäeva seisma ja käärima. (Eks te teate seda isegi, aga ma seepärast märgin ära, et mul leidus sõbranna, kes seda ei teadnud, ja üritas kohe küpsetada, ja vingus siis, et ei olnud hea)

Loomulikult tuleb juuretisega tegemisel pärast esimist käärimist võtta esmalt umbes peotäis uueks juuretise pojaks(ükskõik kuidas seda nimetada)ja panna külmikusse uueks leivateoks hojule. Järele jäänud taignale lisada leiget vett ruukijahu(osa võib olla nisujahu), suhkur või mesi, maitsestamiseks sool,köömned või mida keegi soovib. See segada hästi läbi, sõtkumise lõpus peaks taigen lurtsuma, kui käe taignast välja tõmbad, siis paned vormidesse(umbes pool vormi mahust) ja katad rätiga pealt ning paned paariks tunniks uuesti kerkima sooja kohta. Kui taigen on kerkinud vormi servani on õige aeg panna vormid ahju, mis on eelnevalt köetud umbes 240 kraadini. Ahju põhjas peaks olema vann veega, mis tekitaks ahjus auru.Esmalt küpsetad 240 kraadi juures umbes 15 - 20 min, ning seejärel alanda ahju temperatuur 200 - 220 kraadini(hea on teha ahjuuks mõneks minutiks lahti), sellel temperatuuril peaks küpsetama veel 40 min. Lõpus võib ahju temperatuuri natuke alandada või elektriahju puhul kasutada lõpus alumist küttekeha ja pöördõhku. Küpsust on hea proovida pika tiku või kudumisvardaga. Välja võttes võid leivad jahtuma jätta alguses vormi, kuid niisuta leivad veega pealt ja kata pealt käterättirega või küpsetuspaberi ja käterätiga. Paarikümne minuti pärast eemalda käteräti alt küpsetuspaber ja lase leibadel rahulikult jahtuda, kuid siis võid ka maitsta oma kätetööd.
Mis saab olla parem, kui soe leib võiga? Edu küpsetamisel!

Vahe on ikka väga suur!!!
...Et kas tegu on termofiilse pärmi monokultuuriga, mille elutegevust läbikuumutamine ei peata ja mis oma elutegevue käigus ei ole suuteline tootma sellist valikut meile vajalikke mineraalaineid ja vitamiine kui on selleks erinevad looduslikud hallitusseened. ...Pigem on pärm inimese organismi kahjustav ja soovitav üldse vältida oma toidu koosseisus, tootmise jaoks paremat valikut on muidugi raske leida.
Enamus looduslikke seenekultuure hävivad kuumutamisel ja on juba seega meile toiduks ohutu tarvitada. Rääkimata leiva koosseisu jäävate kasulike ühendite küllusest.
Taigna kerkimsega on muidugi risti vastupidi, looduslikud seened ei tooda oma elutegevuse käigus sellisel määral gaase ja leib kui selline jääb tihe, ilma mullideta, samuti ei ole kerkimis aeg nii täpselt ette ennustatav. ...Seega tunneb pärmivaba leiva poes, leiva struktuuri järgi kergesti ära ;)

Kas kellegil oleks jagada juuretist Tallinnas?

Aitäh põhjaliku info eest :)