Lõikan kartulitest õhukesed viilud, loputan sõelal tärklisest puhtaks, laotan mitmekordsetele pabersalfetkadele, tupsutan pealt teise salfetkaga kuivaks ja siis praen pannil õlis ära.
Soola ei tohi enne panna, kui kartulid juba pruunid.
See, kas pann on rohkem või vähem täis, ei loe. Täis pannil on neid lihtsalt raskem liigutada. Liigutamiseks kasuta laia labidat, ära sorgi lusikaga, sellega lähevad kartulid puruks. Praadimisel lähevad kartulid nn suti kokku, nii et suurest pannitäiest tooretest kartulitest jääb lõpuks järgi ainult kolmveerand või pool panni praekartuleid.
Kui tahad sibulaga praetud kartuleid, prae enne sibul ära ja tõsta kartulite praadimise ajaks taldrikule. Lisa need kartulitele siis, kui nood on juba pruunid ja peaaegu pehmed, muidu selle kartulite praadimise ajal lähevad nad kõrbema. Päris lõpus võid tilgakese vett lisada ja pannile kaane peale panna.
Ja kartulite praadimine pole niisugune asi, et lõigud nad pannile rasva sisse, paar korda liigutad, paned kaane peale ning hakkad valmimist ootama. Kogu aeg seisad kõrval ja muudkui valvad ja liigutad.
Kui tahad, võid lõpuks veel muna peale lüüa.
Eks ta suti aega võtab aga jube head tulevad küll.