Muidugi POLE vaja, sest sa oled õnnetu inimene. Õnnetuid inimesi POLE vaja. Muidugi, igasugu koledaid asju juhtub, õnnetused ja haigused viivad hauda ja lapsed jäävad isata/emata, aga teadlikult-tahtlikult sünnitada õnnetu olevus maailma - see ON kuritegu.

Ei saa nii öelda, et kõik isatud lapsed õnnetud on, enne on nad mõne üksikema poolt ülenunnutatud. Kuid väga paljud lapsed isaga peres, kus vääritu või viinalembene isa, tõesti õnnetud ja kannatavad terve lapsepõlve ja hiljemgi veel.
Laps üksi üles kasvatada ei ole nii ületamatu kui temast üldse ilma jääda, pärast kahetsed terve elu, et nii tegid. Ei asenda see karjäär last.
Ja kui tõsiselt mõelda, küll abilisegi leiad. Kasvõi toreda naabrinaise, kellel oma lapsed juba suured ja kaugel elavad näiteks.

et siis ilma isata kasvav haritud ja majanduslikult kindlustatud emaga kasvav laps on õnnetum kui harimata sarisünnitaja, kuid koos joodikmehest isaga elav laps?

On ikka imelikud arusaamad mõnel - põhiline, et oleks aga väliselt mehe nime kandev olend elamises....

Me ju ei tea, kas teemaalgataja on haritud ja majanduslikult kindlustatud.

kui sa teemaalgatust loeksid, siis saaksid teada, et ta ei sõltu majanduslikult mehest, omab korterit ja head töökohta, millest tal on raske lahkuda. Kui on hea töökoht, siis järelikult on olemas ka mingi erialane haridus.

Lapse edukus sõltub ära pere (ema) haridusest/haritusest ja sellest, kui palju lapsega tegeletakse, mitte sellest, kas elatakse koos mingi mehega või mitte. Minu aastatepikkused kogemused töös lastega räägivad just seda.

pesamuna sündis, kui olin 40. ei pea ennast vanaks, kui laps lõpetab ülikooli on minul veel mõned aastad pensionini.
Seega -vanuse pärast ära põe. Samas, kui isa pildil ei ole, kas on sul sotsiaalnetugivõrk -kes sind aitaks?

Võtta endalt teadlikult (võib-olla viimane) võimalus emaks saada vaid seetõttu, et tegelik isa praegu oma tulevasest lapsest ei huvitu, oleks ikka VÄGA rumal.
Issanda teed on imelikud ja pole üldse välistatud, et mingil hetkel võivad isatunded tekkida, kui laps juba olemas on. Iseasi, kas sina enam sellist meest oma koju tahaksid.

Hoopis tõenäolisem on juba lapse olemasolles kohtuda MEHEGA, kes tahab olla sulle abikaasaks ning lapsele isaks. Vana tõde, et isa on see, kes kasvatab, mitte see, kes sigitab, kehtib üle aegade.
Kui oled nutikas ja töökas, mida tõestab hea töö ja kindel kodu, siis pole sulle mingi vaev ka lapse elu sobivalt ära korraldada isegi siis, kui vanavanemad aidata ei saa. Ega's head inimesed ilmast otsa pole saanud.
On liigagi usutav, et nüüd lapsest loobudes ei suuda sa aastate pärast oma rumalat otsust ära kahetseda. Laps on selge rõõm, ära jäta end sellest ilma!

Päris kindlasti too see lapsuke ilmale,see ainus võimalus mis Sulle anti,pead sellesse suhtuma austusega. Vanemaks saades ei suuda Sa oma süütundega elada,usu ,see hakkab Sind piinama.

Nii et sa KÄSID mitte ainult ühe mehe elu ära rikkuda, vaid suisa kaks meest peavad vallasema pärast elu lõpuni kannatama: kõigepealt lapse isa, kes teab, et tal on laps, keda tal pole õigust kasvatada; ning keegi võhivõõras mees, kes peab hakkama võõrale lapsele issit mängima?!
JUBE naine oled! Ilmselt on sul need neli last kõik erinevate meestega, sest normaalne naine, EMA, selliseid "soovitusi" ei jagaks.

ma ka ei usu oma silmi, et nii kohutavalt kitsarinnalisi inimesi on olemas - su jutt sobiks pigem mõne moslemifanaatiku suhu...

Kitsarinnaline? Meeste tunnetel trampida on kitsarinnaline? Mehed hoolivad oma lastest, aga naised võtavad meestelt ära võimaluse ISA olla! Naine ainuisikuliselt otsustab, et mees ei tohi OMA lapsega koos elada/kasvada. Naine otsustab, et suvaline võõras töll peab tema lapsele isaks hakkama. Näidake mulle meest, kes läheb õnnest ogaraks, kui kuuleb, et naine vormistab tema ihuvilja vallaslapseks ja kunagi hiljem hakkavad võõrad mehed kamandama ja käsutama tema last?! Näidake mulle meest, kes ei nuta sisimas kibedaid pisaraid, kui ei saa mitte kunagi oma lapsega koos kasvada!
Mina olen kitsarinnaline?

kle, sa nagu seda teemat lugeda ka oled viitsinud. See lapse isa on ju sõnaselgelt teada andnud, et ta ei ole isaks olemisest huvitatud. Kes siis kellelt mida ära võtab? Kas teemaalgataja oli see, kes suhte lõpetas ja ära astus?

Kui naine üritab last sellise mehe nimele registreerida, siis sinusugused huilgavad, et kuidas ta tohib mehele last pähe määrida. Nüüd, kui naine ei soovi mehelt midagi, siis sa lõugad, et mehelt võetakse laps ära. Ise ka aru saad, mida sa õigeks üldse pead?

Kui sa pole kitsarinnaline, siis vabanda väga, aga sa oled lihtsalt loll.

Sinu arusaamas on ainus võimalik lahendus, et isa-ema elavad koos, aga sellest ei suuda sa aru saada, et vahel lähevad lihtsalt inimeste teed lahku. Kas siis lapse nimel peavad nad siis hambad ristis teineteist vihates koos elama?

Ja ma olen täiesti kindel, et kui mees soovi avaldab, ei keela teemaalgataja ka lapsega normaalset suhtlemist. Küll aga pole ühelgi lapsel vaja sellist "isa", kes lapse olemasolu avastab siis, laps täiskasvanuks saanud on ja tal endal raha vaja on. Selliste jamade ärahoidmiseks ongi kasulik hoida ärajooksnud "isa" lapsest võimalikult kaugel.

Just nimelt olen teemat lugenud. Naine on rase, mees on öelnud, et ei taha seda last. Kui naine nüüd vastu mehe tahtmist lapse ilmale toob, siis mehel jääb süda elu lõpuni valutama, et tal on kuskil laps, kellega ta koos ei ole. Kumb meist loll on, et nii lihtsast asjast aru ei saa? Mees võib ükskõik kui korraliku naise tulevikus leida ja temaga ükskõik kui mitu last saada, aga SEE ÜKS jääb teda surmatunnini painama. Aga selles on ju naine süüdi! Naine on süüdi, sest pani mehe kannatama! Mees võib luua igati eeskujuliku perekonna tulevikus, aga ta KANNATAB. Kannatab selle naise pärast, kes sünnitas tema lapse. Kas sa oled loll või mängid lolli, et sellest aru ei saa?

Ah et mehe südamevalu peab olema naisele tähtsam kui tema ise ja juba olemasolev laps, mis sest, et alles tibatilluke. Aga naise südamevalu elu lõpuni, kui ta on nagu tühi kott selle asemel, et olla õnnelik ema? Leht

miks painama peab. hoolitsegu parem lapse eest jääks. kui ei hoolitse siis ongi paras, mis inimene see siis selline on. sihuke ei saagi kunsgi endale normaalset perekonda. kui saab siis ainult unes ja pildiraamatus nagu vanarahvas rääkis. dziisas, või et vaest mehikest nii painab. rõve.

kult rikub ikka ise oma elu ära.

jääb eluks ajaks painama?? No mida iganes mõni endale ette ei kujuta.
Suurele osale meestest ei tekita mingit südamevalu järglase hülgamine. Loodus on selle nii seadnud, et enamiku imetajaliikide puhul on järglaste eest hoolitsemine emase asi. Ja pole see inimisend sugugi nii teistmoodi - instinkt käib mõistusest üle. Kui emane enam ei sobi, ei sobi ka tema ilmale toodud järglane.

Suurest "südamevalust" on see mees juba enne lapse sündi järgmises voodis mehetegusid tegemas. Kui tõesti süda valutaks, võtaks vastutuse ja hoolitseks lapse heaolu eest nagu kord ja kohus, mitte ei pilliks järgmise naise rinna naal. See lontrus ei ütle lapsele teregi, kui vastu juhtub tulema - ikka suurest südamevalust, onju.

Siin káib vága tuline arutelu. Ilmselt johhaidiil on 6igus, mehetegusid tehakse járgmises voodis. Minuga siiani ta yhendust pole v6tnud, ju ei ole siis midagi arutada minuga..... ise pole veel midagi suutnud otsustada, 2.sept láhen arsti juurde,siis náib mis saab...

anna mehele aega ja võta endale aega- las mees toibub uudisest, sest küllap on lapse saamine pommuudis tallegi. Ja mõtle ise põhjalikult järele, nii et kui teed lõpuks otsuse, siis hiljem ei kahetse ja tagajärgede üle enam ei heieta. Otsus tehtud, teema lukus.

Ei mõista hukka sinu mõtet, et juhul kui laps sünnib, siis mehelt ise raha küsima ei hakka. Ise otsustasin samuti nii, aga kui hiljem on abi pakutud, olen alati pakutu vastu võtnud.
Iga inimese elu on omamoodi, aga ole õnnelik, et oled kahe jalaga maa peal, suudad näha olukorras nii positiivset kui negatiivset poolt. Kui otsustad emaks hakata, saad kindlasti hakkama, sest oled elutargem ja ei tõmble niisama tühja.

Aga jah, otsustama pead ikka ise. Ole tubli!

Kui sa kiusu pärast sünnitad, et panna meest südametunnistusepiinu tundma, siis oled sa halb inimene ega väärigi seda meest. Lapsest on muidugi kahju, tahaks kohe huvi pärast teada, mida sa ütled lapsele, kui ta küsib, miks tal isa pole. See ei ole ainult sinu laps, see on ka selle mehe laps. Kas sa tõesti tahad oma lapsele ilma isata lapsepõlve???????

Otsus tehtud, ei synnita. Hinges on kurbus aga saan yle. Matan end t66sse ja v6ib olla kolin siit linnast ka ára.
Mis mind pani nii otsustama, see et eile káis see n6 isakandidaat mu ema juures, viis sealt oma asjad ára, need olid mingid t66riistad ja kelkis,et tal nyyd uus elu, ostis korteri ja tal láheb vága hásti. Edu ja 6nne talle, ju me siis ei sobinudki temaga.

Tipp oli veel see, et siis tuli ja v6ttis minult àra kassi,kelle oli mulle meie suhte algul kinkinud. V6ttis ára selle,mis oli mulle k6ige kallim, tegi seda teadlikult. Yhes6naga mind ei hoia enam miski siin linnas kinni ja tean,et midagi ei muutu ka paremaks.

nii on kui üldse ei vaata kellega k.ppima ja kokku elama hakkad.

"2.sept láhen arsti juurde,siis náib mis saab..."

Nii, nüüd hinga sügavalt sisse ja oota ära see 2. september. Lase emotsioonil olla ja tee otsus siis, kui esimesest emotsioonist oled üle saanud. 2. septembriks on ilmselt see juhtunud. Ära asjata kiirusta. Tuleb siis see otsus milline iganes, aga see otsus ei ole ajendatud esimesest emotsioonist nagu praegune.
Ära kolida võid ju ka koos lapsega. Usu, laps ei sega elukohavahetust.
Ja miks nimetad meest, kes Sinust ei hooli, "isakandidaadiks"? Jah, ta sigitas lapse ja lapse bioloogiliseks isaks ta ka jääb. See on asja üks pool. Teine pool on see, et ega siis bioloogiline isa, kui ta isa olla ei taha, isakandidaat ei ole. Kui Sina emana tunned südames, et tahaksid seda last, siis on lapsel tegelikult kõik eluks ja arenguks vajalik olemas.
Lapse miks-küsimused tulevad kunagi hiljem, mitte kohe peale sünnitust. Selleks ajaks oled igati maha rahunenud ja oskad ka miks-küsimustele vastata. Ja laps mõistab.
Mees võttis ära kassi, et Sulle näidata oma üleolekut. Ja kujuta ette, ta saigi selle, mida taotles: Sa oled häiritud, närvis, pahane, vihane ja teed otsuseid emotsioonist aetuna, tahad kätte maksta. Kui sellele mehele seda kassi nii hirmsasti vaja oli, siis ... No mis teha. Annaks taevas, et mees kassi ikka kenasti kohtleks. Kui midagi oma kallile loomale soovida saad, siis just seda. Iseendale tee aga pai. Sa oled andnud endast, mida oled osanud anda. Et kõik ei läinud nii, nagu tahtsid, mis teha. Elu on teinekord keeruline. See, et mees ei oska pereinimesena käituda ega suuremeelne olla, on tema probleem ja tema vastutus. Saagu ta oma probleemidega ise hakkama. Sina oled Sina ja Sul on oma probleemid lahendada ja oma vastutus kanda.

mees näitas oma tõelist loomust. Ole parem õnnelik, et saastast lahti said. Ehk nüüd said arvatavate piinade kohta vastuse ka need, kes sind siin süüdistasid.

Mis lapsesaamisse puutub, siis ära teda mehega seostama hakka ja mingi nn kättemaksuihas torma aborti tegema. Rahune, mõtle rahulikult kuiväga sa last soovid ja kas suudad last tingimusteta armastada või hakkad igavesti teda seostama mehe reetlikkusega ja siis alles otsusta.

Tegelikult võib ka olla, et laps ei hakkagi isa kohta küsima...

Õnneks on Sul veel mitu päeva aega mõelda!

Lihtsalt taustainfoks minu poolesajandilisest elukogemusest: kõik minu tuttavad naised (neid on kokku 5), kes vaatamata mehe uttutõmbamisele otsustasid oma lapsed ilmale tuua ja kes nad ka üksi suureks on kasvatanud, on õnnelikud ja rõõmsad, et tegid õige otsuse. Nende lapsed on kasvanud armastuses ja hoolimises ning on täna juba ise õnnelikud lapsevanemad.
On mu tutvusringis ka paar sellist, kes solvumisest otsustasid sarnastes oludes lapsest loobuda. Mõni ei leidnudki hingesugulast ja elab siiani üksi. Tühjust ja kurbust asjatult elatud elu pärast ei suuda matta ka enese töösse uputamine, ole ses osas nii suutlik kui tahes.
Noil ajul tõi abort tihti kaasa ka igavese viljatuse ning paar naist on seetõttu oma toonast otsust kibedalt kahetsenud. Kuigi leidnud sobiva kaasa - lapsi nad ei saa. Samas mehed (kuigi ei kuuluta seda avalikult) valdavalt siiski soovivad "nime pärijaid" ja aher naine saab seetõttu tihtigi ka maha jäetud.

Mõtle neile võimalustele enne, kui astud pöördumatu sammu!

Mehe võimalikest tunnetest (millele keegi siin eespool metsikult rõhus) ei peaks Sina küll end suunata laskma. tema viimastest sammudest lähtuvalt eriti.

Kuidas te saate nii vastutustundetud olla? Ega laps pole mingi asi, et tuli tuju, lähen poodi, ostan uued kingad, kui ei meeldi, pistan karpi ja lükkan kapinurka. Laps tähendab 24/7 hoolitsust. Kuskohast vallasema võtab selle jõua, aja, raha ja tervise, et 24/7 ja nõnda 20 aastat järjest lapse jaoks olemas olla?! Rääkimata sellest, kui kurb ja tühi on vallaslapse elu. Teistel on isa, temal ei ole...
Palun tehke oma vallaslastele omaette koolid, et nad ei satuks korralike inimeste elusid hävitama! Isoleerige ühiskonnast oma vallasemad ja vallaslapsed, et nad ei hakkaks paljunema normaalsest perest pärit lastega!

mina olen näinud väga paljusid vallasemasid, kes oma lapse eest suudavad eeskujulikult hoolt kanda. Olen näinud ka hulgaliselt nn perekondi, kus lapsed hooldamata ja räämas ja vanemate ainus mure on, kust saada järgmine pudel alksi ja kust saada pakk suitsu.

Sinu koht, 15.50, on moslemi kalifaadis, sa oled tõeliselt rõve. Loodan väga, et sinu postitus oli lihtsalt rõlge provokatsioon.

et 15.50 on korraliku inimese etalon?
Kui nii, siis mina eelistan olla "mittekorralik" ja paneksin oma lapsed sinna vallaslaste kooli, kus 15.50-suguste lapsed ei käi.