Sooviks vastuseid nendelt inimestelt, kelle mees teid reetnud/petnud on. Kas ja kuidas saite sellest üle? Endal toimus sõnumite saatmine teise naisega, füüsiliseks asi ei läinud, kuid reedetult tunnen ikkagi. Kuna mees valetas. Paluks mitte inimestel lahmida ja vastata ainult neil, kes on üle saanud.

Mina vist vastata ei tohiks,sest mina pole üle saanud. 7 kuud on möödas, aga iga päev tuleb siiani meelde ja siiani on valus. Asjaolude tõttu juhtus nii, et helistasin tollele naisele teadmata, kellega tegu on. Pidi olema mehe sõbra nr... Olin peale kõnet ikka täiesti oimetu. Ma ju vestlesin ka temaga, mis seal siis ikka. Mis mõtet on sõneleda või kriisata või süüdistada. Kuuldu võttis jalad alt. Kui sul on suur tutvusringkond, siis pühenda end sellele. Suhtle ja püüa unustada.
Tihti räägitakse naiselikust loogikast ja seda mitte positiivses mõttes. Minu arvates on olemas ka mehelik loogika ning ka selle üle võib nalja visata. Mehed arvavad, et kui nad naisele valetavad ja asi välja ei tule, et siis on kõik hästi. Vale puha - kunagi koorub tõde ikka välja, teinekord kõige ootamatumal mole (nagu minul).

Õnneks mulle see mees.. meheks ei saagi,kuid mul selline olukord,et uus austaja ,kes väitis mulle ,et ma tema jaoks see õige ja ainus jne ,samal ajal otsis mujalt naisi ja isegi kui koos väljas käisime ,olime seltskonnas,tulid mehele pidevalt sõnumid ,millele ta koguaeg vastas,kui küsisn kes see nii pingasalt smsse saadab ..siis alati oli tal mingi vabandus öelda ..kasvõi, et ema ,õde jne.Ma siis passisin võimalust,kui sain telefoni enda valdusesse ja oh imet sõnumid saadetud mitme naisega,kokkusaamised organiseeritud jne ilusaid sõnu...mis siis ikka saatsin selle tropi pikalt.oleks ,et ma oleksin kole ..olen väga kena naine ,aga mind lasti korralikult üle ja käätemaksu ma alles haun talle:) Palju päikest!!!

Pille- ma oleks sinu lugu justkui kuskilt teisest foorumist varem lugenud :(

Oleneb ikka inimesest, aga mul teadasaamisest möödas 2aastat ja tundub, et ei saagi üle. Igapäev lausa enam ei mõtle sellele, aga kui sa inimest, kes peaks sulle lähedane olema usaldada ja uskuda ei saa, siis on ikka väga raske ja ise kaalun lahkuminekut. Endale tuli kõik nagu välk selgest taevast, oleks ma või kahtlustanudki, ehk olnuks kergem.

aga milline oli sinu olukord?mida mees tegi

kõige lihtsam on üle saada, kui reetjat enam igapäevaselt nina all ei ole.

mul peaaegu 4a möödas ja ka ei saa sellest üle, tunnen hoopis et mees jääb iga päevaga võõramaks mulle kuigi ta räägib et kahetseb seda mis tegi jms. ei saa ju uskuta sellise inimese juttu kes on kord usalduse kaotanud nii alatul moel.

filmifriik,firmajuht jne. jne ?? täpsemalt, kas on olemas kedagi kes peale paari päevast tutvust sinusuguse alatu ja madalaga üldse tegemist tahab teha.need su enda roppu elu peegeldavad jutukesed ongi madalalaubalise ahastuses paksu tädi heietused

päris üle ei saa kunagi. Reeta saab vaid ühe korra ja usaldus on kadunud.
Mis elu on elada koos usalduseta?

tsitaat "filmifriik,firmajuht jne. jne ?? täpsemalt, kas on olemas kedagi kes peale paari päevast tutvust sinusuguse alatu ja madalaga üldse tegemist tahab teha.need su enda roppu elu peegeldavad jutukesed ongi madalalaubalise ahastuses paksu tädi heietused"
no mis see paksus siia loeb- kui lugeda komme, siis ülekaalus pereema on automaatselt loll ja nõme ja ise süüdi veel peale kauba. teate mis, kui naine on mehe kõrval peost-suhu elades lapsed sünnitanud ja üles kasvatanud ning toeks-sõbraks-partneriks olnud ja seda kõike väga väheste võimaluste juures, siis noor sale hellitatud piiga võiks viisakusest suu kinni hoida. tõenäoliselt oleks tema sellistes tingimustes juba ammu ära surnud. aga, kui siis mees on kenas keskeas, olles end tööga ülestöötanuna ja uhkust täis oma imeilusa auto juures patseerib, arvavad tibid oma võimaluse saabunud olevat. nõrk mees kes libastub! austan sügavat neid härrasmehi, kes oma tuleproovis vastupidanud naiste kõrvale jäävad. kui keegi räägib "vanade" naiste närvilisusest või halvast välimusest, siis pahatihti on see tingitud eelnevate aastate majandusraskustest, väsimusest, pingetest... ja et keegi ei hakkaks siin nüüd minu pihta lahmima, siis olen ise alles 26 aastane ning 49 kilo (maadlen alakaaluga). pereväärtuste ähmastumine teeb lihtsalt kurjaks. paraku ka kursuseõdede rõõmus pereelu nimetatud tsenaariumite järgi. nõõõmeeee!

vabandust, ei läinud otseselt teemasse. isikik kogemus puudub, aga nägin oma õe pealt kui laastav oli talle mehe petmine. emotsionaalne kokkuvarisemine, jube. tema läks mehest lahku. pool aastat ei kuulnud, näinud, tahtnud teada mehest mitte midagi. mees ise otsis üles ja moosis. kahetses. nüüd proovivad algusest alustada, aga õde ei võta teda tõsiselt. eks näib. kui ma õde tsiteerin, siis ta laseb end ümmardada ja naudib, aga südamesse ei lase. ah jah, mees on teadlik õe tunnetest. kaup aus- teab isegi, et süüdlane.

Ka minul alles hiljuti sama kogemus.Armastan oma meest väga ja teadsin, et ka tema mind.See vahejuhtum pani mind mõtlema.Mehe arust ei ole teiste naistega msn-is suhtlemine ja muudes portaalides tutvuste otsimises miskit vale.Mina ise mehe seljataga nii ei saaks.Ju olen siis "imelik".Mõtlengi, mida edasi teha.Armastus on tugev ja tahaks, et kõik jälle endiseks saaks.Hing aga on haige.Tean, et palju sõltub mõtlemisest ja arvan, et siit peakski alustama.Tuleks mehega rohkem ühiseid ettevõtmisi planeerida ja midagi koos teha.Ehk siis taastub ka usaldus.Proovida tasub.

olen ise ka palju selle teemaga kokku puutunud (lisaks endale sõbrannade jutud). Et tänapäeva mehed landivad ise suhtes olles internetti mööda, valetades ennast vallaliseks. Kuidas üle saada meest paralleelsuhete otsimiselt tabades? Kas jätakata selle mehega või võtta uus (samasugune)? raske teema. Kas meestele ongi omane pidev soov varuda võimalikult palju potensiaalseid sekprtenrite kontakte (nagu kardaks nälga jääda?) Võib-olla ongi meestel geenides sees see hirm ja nad peletavad seda alateadlikult aina uusi kontakte otsides? Et tea, ei ole mees olnud, aga midagi kummalist selles ilmingus naise mõistuse jaoks on. Kas see on uuema aja tehnika võimalused või on mehed läbi aegade sellesed olnud?
Momendil ise olen ka teadlik mehe internetis sebimisest, aga talle ei ole seda öelnud. Vaatan kõrvalt ja "lasen ennast moosida" nagu eelmise kirjutaja õde.

Vanasti pandi reeturid seina äärde ja lasti maha...

Mees pettis mind ja purjus peaga lobises välja .Andestasin ,sest armastasin teda .Hing oli haige ja arvasin ,et aeg parandab haavad .Lubas mulle ,et selle naisega enam ei kohtu ja kahetseb juhtunut .Uskusin teda ja suhted läksid meil paremaks .Kaks kuud oli mees korralik ja siis hakkas jälle sama naisega kohtuma .Võitlesin oma mehe ja abielu eest .Mees kinnitas ,et armastab mind ja teist naist .Ootasin kaks kuud ,et mis siis saab meist .Käis armukese juures ja oli kodus .Nii palju uhkust mul oli ,et ei maganud enam mehega .Võtsin siis ühel päeval oma 7 asja ja kolisin minema .Paari kuu pärast jättis armuke ta maha .Helistas ja palus mind tagasi ,kuid tegin südame kõvaks.Mitu aastat oli hing haige mehe pärast .Sain seltskonnas ühe mehega tuttavaks ja meie vahel tekkis side .Armusin sellesse mehesse ja hing on peale temaga tutvumist terve .Oleme paar aastat koos ja meil on nüüd laps ka .

mul ei ole sellist juhtumit, kuid kui oleks, siis tean juba ette - sellise mehega ma enam päevagi koos ei oleks. mulle on tähtis usaldus ja minule pühendumine, kuidas saab aga mees mulle pühenduda, kui tal keegi, kes huvitab minust rohkem? ei, mitte mingil juhul ma ei jätkaks. soovitan teemaalgatajale sama.

Mitte keegi ei pea taluma teise petmist, olgu mees või naine! Jätke ringitõmbajad maha!

see on nii raske,ma ei usu et keegi ülsde kunagi päriselt sellest üle saab,sa võid unustada selle tänaseks,homseks kuid aasta pärast tuleb see ikka meelde ja nii vastik on mõelda,miks sinuga nii käituti.tean seda sest olen seda kogenud ja pole üle saanud,ma ei mõtle sellele iga päev aga kui on midagi mis seda meenutab,siis tahes tahtmata see meenub.aga kui sul on tõelised sõbrad,kes sinust hoolivad ja kui sa saad nende seltskoda nautida,siis esialgu aitab seegi,lihtsalt ära jää üksi,siis hakkad meenutama.soovin kõike paremat.

tahtsin ise ka siit küsida, et kas peate msn-i ja rate flirti petmiseks. Mina kahjuks pean aga tean, et kui hakkan mehele seda ette heitma siis tema arust see kindlati petmine pole (Lihtsalt suhtlus) Ja kokkuvõttes saan veel ise pähe, et miks tema järgi uurin jne. Aga ma ei saa lihtsalt teistmoodi mõelda. Ise ei suudaks teda petta kuna armastan teda nii väga. Ei teagi enam kuidas olla..Vihkan ja armastan korraga.

Tuntud psühholoog ütles ühes kohas petmise temaatika lahkamisel: "Kõik, mida te teete ja samas abikaasaga koos olles ei teeks, on tegelikult petmine!"

Ma ei usu, et elukaaslane oleks vaimustuses, kui mees või naine msn-is näiteks äärmiselt siivutut juttu ajab ja seda "vaid enesetunde tõstmiseks".

Petmise kui sellise absoluutset "standardit" pole olemas. On olemas üldlevinud arusaamad ning partnerite omavahelised kokkulepped.

Kõik, mida omavahelised kokkulepped ei ole katnud või reguleerinud, on nn. üldiste üldlevinud normide reguleerida.

Kui paar on leppinud kokku, et ei flirdi, siis on flirtimine petmine. Kui paar on kokku leppinud, et petmine on seksuaalvahekord ja põgus suudlemine sugugi mitte, siis suudlemine pole petmine.

Kui tekib suhe mehe ja naise vahel, siis on aeg selgeks rääkida, missugused mängureeglid on mõlemale sobivad. Kui üks pool nõuab või eeldab mingeid jäiku ja selliseid piire, mida teine osapool ei suuda aksepteerida, on suhe juba alguses lõhestatud. Lahkhelid on eriti kerged tulema. Pole mõtet sellisel juhul igaühel hakata oma mätta otsast seletama, et üks või teine tegemine pole nüüd küll petmine (süütud suudlused, ohjeldamatu flirtimine või mis iganes), sest paika peab ikka ja vaid osapoolte vahelised reeglid!

Autor: veel 1 õnnetu
Aeg: 05-21-09 16:20

Kui mees küsib, et "mida tema järgi uurid?", küsi vastu: kas on midagi varjata?

Enamasti on ja mitte vähe.

eks ma pean selle teema lõpuks üles võtma. Ise ei ole nii tugev, et seda jama kõrvalt taluda.. Isegi kui suhtlus käib vaid läbi neti.

Lugesin ja loen siiani, nutsin, hüsteeritsesin ning püüan leppida, et endiseks ei saa enam midagi. Minevikust vabanemine oleks suur kergendus.

Palju vähem oleks südamevalu, kui ka meie naised ise endale, ega teistele valu ei teeks. Kohtusin täna sõbrannaga, keda ammu näinud polnud. Teadsin, et ta kellegiga kohtub ja tahtis meid kindlasti tutvustada. sõbranna ise on 50 ringis ja elult ja meestelt küllalt hoope saanud. No ja mis selgus, tuli välja, et "peika" abielumees. Minu pikka nägu nähes kukkus sõbranna rääkima seda abielumeeste tüüpilist vabandust: tahab lahutada, aga naine nii tõbine, 10aastane laps ka, keda väga armastab(hiljem selgus, et praegune abielu mehel kolmas ja lapsi rohkemgi), kuri naine veel vastu mehe tahtmist(ainuke vahekord oma naisega aasta jooksul)rasedaks end teinud ja nüüd kohe, kohe sünnitama hakkamas. Lihtsalt puuduvad sõnad. Muide mees tüüpiline ehitaja soomes. Õllekõht maani, aga oi kui heal arvamusel endast ja miks ei peakski olema, kuni leidub naisi, kes end alandada lubavad, nii abielus, kui armukesena. Nii kurb.

paljud üksikuks jäänud naised, kellel nooruses (20eluaasta kanti) latt väga kõrgel oli, on peale ebaõnnestununud suhteid latt nii madalal et nad on nõu ka abielumeestega elu jagama.

Aga kuidas saaks üldse üle saada kaaslase reetmisest? Ja sealjuures veel temaga elu jagada? Sellises ei saa ju mitte kunagi kindel olla.
Sellest saab tõesti üle ainult siis, kui sellisest reeturist eemale minna. Siis ikka aja jooksul ununeb ära. Kui see reetur pidevalt silme ees virvendab, ei ole lootustki.
Teemaalgatajale: see ei ole lahmimine, vaid alasti reaalsus.

ma ei olegi üle saanud ja miks peakski.mees pettis mind 6 kuud siis tuli asi välja siis lubas pere juurde jääda,ikka sahmis edasi.lahutasime.minu jaoks on ta selles suhtes täielik siga ja ma ei kavatsegi talle andestada ja kas peakski,ja seda naist kelle juurde ta läks meie 2 kuuse imiku kõrvalt nean ma ka elu lõpuni.isegi siis kui mees ütles naisele et ta peret ei jäta jätkus sellisel huvi edasi semmida ja mees vana tropp ka ei suutnud lõpetada. mõistusega said mõlemad aru et tuleb lõpp teha aga tegudeni armukesega ei jõutud.ja oma elu lõpuni ei andesa ma seda,kuigi isana on ta lastele ideaalilähedane.mehena oli ta siga ja seaks jääb ta surmani.

täna ma võtsin teema ülesse ja nagu oli arvata ta eitas kõike. Lõpuks ütlesin, et olen su msn-i vestlusi näinud jne. Siis hakkaski see jama pihta ..Uksed paukusid ja et ma võtku oma asjad ning koligu välja. ma muidugi ei suutnud nii tugev olla kui alguses tahtsin ja hakkasin nutma. Nüüd silmad valusad ja punased asjata. Ei lepi nagunii sellega et teistega flirtis..jne. Kokkuvõttes ta nüüd teises toas on vihane et sorisin ta asjus aga see, et mulle nii haiget tegi ei lähegi nagu korda. Siit ära lähen ikka aga haiget teeb see nii koledasti. Tema nagu ei saaagi aru, et ta ise süüdi..sest tema ju füüsiliselt pole kellegagi kokku saanud..Tema jutu järgi.

...et ma võtku oma asjad ning koligu välja.
See ju ütleb kõik, ta ei hooligi sinust.