oleme tagasi oma kodus, üritud kulges hästi.
Kuna siin targemad ja teadjamad soovitasid mitte end minna pakkum aja toppima exämma ja exmeeh sugulastele siis seda ma ka ei teinud.
Juhtumisi kohtusime ka ämma ja mehe sugulastega, aga nad tõepoolest ei tundunud mind ära või ju siis ei osanud seal kohtumist oodata. Igaks juhuks oli ka nimesilt mul paigutatud nii, et eriti välja ei paistnud.
Juhtus aga nii, et minuga tuli vestlema üks ämma kunagine suur sõbranna,kes mu ka ära tundis. Tema algatas juttu ja lõpuks jõudis jutt välja minu lapseni, et kes siis ikka lapse isa on. Paraku ei teadnud, ei tundnud see ämma sõbranna, et minuga kaasas olev neiu ongi seesama laps.
Minu teadmata oli aga piiga kaasa võtnud kunagise DNA tulemuse ja ta nüüd ulatas selle lahkelt uudishimulikule tädile, öeldes, et temale pole seda paberit vaja, aga tädike võib seda näidata igale vastutulijale. Olin jahmunud, sest ei oodanud et 15 aastane nii võib käituda.
Igatahes ei võtnud me nendega ühendust ja nüüd seda enam ei hakka nendega mingite sidemete loomist algatama. Kuigi sisemas tunnen piinlikust lapse käitumise pärast, aga siiski vabandavat kirja neile saatma ei hakka, ....või siiski peaksin?