Teadagi on 1.juuni suur Lastekaitsepäev ja seega samuti perepäev.Ohh,kuidas laps unistas ,et issi kaasas oleks ,temaga naudiks seda päeva aga pettumus missugune,teda polnud,ta ei tahtnud.Parem lapsele kasupere ,kui selline suhtumine kuigi lootus sureb viimasena.

Kasupere? Ehk võtad end kokku ja oled tugev ja hakkamasaav ema hoopis, selle asemel et olematut isa taga nutta. Laps omandab ema suhtumise...

Aga lapsel on olemas ilus, armastav ema, kes on suuteline ka üksi seda last kasvatama.
Edu:) ja armasta oma last väga väga ja ütle talle iga päev, et armastad teda, kallista teda iga päev, mida loodetavasti teed, oleks tahtnud ka lapsepõlves ema, kes kallistaks ja korrutaks kui palju ta mind armastab ja peamine veedaks minuga aega, lapsele ei loe milline sa välja näed, kas sassis juuksed jne, ta lihtsalt tahab, et oled olemas. '
ps Ja mis puutub lapse isasse,, ise teab, millest ilma jääb, aga ei tasu lootma jääda, et lapse vastu huvi tunneb, ära teda süüdista, selle asemel käi lapsega jalutamas, õpeta talle, mida oskad ja küll kõik kulgeb:)

Kuhu jõuame sellise suhtumisega,mida ma loomulikult ei poolda.Meestele ikka kõik lubatud,väga lahe.Ma nimelt ei soovi seda last üksi kasvatada.See laps on jäänud ja jääb tulevikus paljudest headest kogemustest ilma,mida võiks pakkuda lahe kasupere talle,kus ehk lapsi veel enam.Mulle pole vanemad iial öelnud ega rääkinud mingist vanemaarmastusest ja olen senini veel kuidagi ära elanud.

Aga muuda siis oma suhtumist, selleks me ju elamegi, et ennast arendada. paku lapsele just seda, millest ise oled ilma jäänud ja saad kuhjaga tagasi. Kui sa ise armastad, siis tuleb su ellu ka tõeline armastus. Usu sellesse, ära pane halba uuele ringile. ja ära pane endale hinda kellegi võõra kaudu, hinda ennast ise ja kõrgelt. Praegu sul vist raske aeg, aga see läheb kord mööda ja siis oled palju tugevam.