Peretüli käigus selgub,et ohh imet mehe arust tal naine täielik debiil,jobu,peletis jne.Kas naised passiksite veel sellise tolkuse juures? Võtaksite oma 2 asja ja läheksite?

ma pigem lahkuksin hea meelega.Alandmaine on jube ja seda enam,kui mingit armastust enam pole.Eneseväärikus maksab samuti midagi.Ehk leiaks endale samasuguse debiili hoopis kaaslaseks ,kui see TARK mees.

Ja milliseid iseloomustavaid sõnu, peale tolkuse, kasutas selle peretüli käigus naine?

Kõigepealt peaksite omavahel selgeks rääkima, millest on tulnud sellised "hellitussõnad".
Kui ei suhtle, ei saagi teada. Ära minna jõuab alati.
logimata moosimadu - oled masohhist?

Ma väga ei usu,et mees valesti ütleb.

Logimata moosimadu on selles teemas tundmatu troll :)
Minult enam sisselogimata postitusi ei tule, ma olen kellelegi kangesti meeldima hakanud.
(vabandust teemavälise läbu pärast)

naine vait ,kui sukk ja kuulab sõimu.Pärast sõimlemist on mehel nii hea olla ja naudib seda naise hulluksajamist kohe.Mis mõtleb ,et hirmutab naist küll lapse äravõtmisega jne.Ei morjenda absoluutselt enam,võtku ,tehku ,mis iganes meeldib.Laps suur juba ja saab ise hakkama.Ainult ,et ta peaks taotlema lapse ainuhooldusõigust.Veel ,et peale sellist mehepoolset kohtlemist ei käituks vist ükski naine teisiti.

läheks ära selle mehe juurest igal juhul. asjade selgeksrääkimisse mina ei usu, kui juba sellele tasandile on jõutud, et üksteisele niisuguseid tiitleid jagatakse.

vaid tema naisele.

,siis on naise laps samuti debiil w?

Olguolgu, nimetas kuidas nimetas...aga millest konkreetne peretüli alguse sai? Ma ei küsigi, kes põhjustaja oli või suurem süüdlane. Kirjelda võimalikult rahulikult, mis toimus.

...kinnisvara soetamisel.

Ahnii. Ehk, jõuame kuskile sinna - otseselt polnud ka kinnisvarasse ühiselt mittepanustamine tegelik põhjus. Tuum on kuskil mujal.
Kõige mõistlikum, mida mina saan pakkuda: oleks kena, kui te suudate koos mõtiskleda, arutleda. Mida kumbki tahab, mida mõtleb endast ja teisest, mis ootused ja soovid teie sees on? Põhiline, kuidas edasi ja kas üldse?
On ta Sind ikka ise tahtnud? Kohe alguses, ma mõtlen.

*Need kooselud, kus mees pole oma otsuses olnud ülimalt kindel, kipuvad varem-hiljem lagunema. Kahtluseuss on nagu pragu klaasis. Võid sellega ju õrnalt ümber käia, aga mõra jääb mõraks.

jah aga ,mis saab lapsest.Tema pole nagu kinnisvara ,mida saaks soodsa hinnaga maha müüa.Selle kõige üle olen tuhandeid kordi juba mõelnud,et milles tegelikult asi.Kui inimene ei räägi ,siis sundida ei saa.Kahtlustan,et tegu teise pereeluga koguni või siis armukestega,kes nõuavad rohkemgi veel.Endast pole lugu aga lapse edasine käekäik huvitab väga.Ehk pöörduda hoopis sots töötaja poole.

Sotstöötaja poole pöördumine pole keelatud, aga vaevalt tema kompetents niisuguste pereasjade lahendamiseni ulatub. Head nõu võid sealt sellegipoolest saada ja paremal juhul oskab ta Sulle vastavas omavalitsuskeskkonnas sobivat inimest soovitada.
Üldjuhul - kahtlused ja sisetunne enamasti naist ei peta. Aga soovitan tungivalt ennast rahulikuks sundida ja ise mitte leeke üles kerida....ei olekuga, ütlemistega, tegudega.

tahab lahku minna ,siis naine ei hoolitse enam lapse eest samuti.