Mees tuli oma eelmisest suhtest minu juurde, aga väitis, et suhe ammu otsakorral. Kerge kõhklus oli sees, et kuidas kujuneb meie suhe, kui ühest teise hüppab. Kuna abielus nad polnud ja lapsi ka mitte siis mõtlesin riakida.

Koos olime 3 aastat. Praktiliselt terve meie koos oldud aja mehe(elukaaslase) eksnaine helistas küll öösiti, päeval, sünnipäevadel, jõuludel jne.
Mind see hakkas häirima, kuna pidev suhtlus oli õhus ja oli saada aru, et naisterahvas on endiselt huvitatud ja püüab meest tagasi võita. Tõstatasin enda (endise) elukaaslasega teema, et kas pidev suhtlemine vajalik ja miks laseb manipuleerida endaga. Vastuseks sain, et nemad sõbrad/head tuttavad ja naisterahvas lihtsalt sõbralik. Seda juttu mina nuiugi ei uskunud ja vaevalt ka meesterahvas ise. Peale seda vestlust oli tuhti mobiil hääletul ja jälgiti kiivalt telefoni. Smside sisu naise poolt väga igatsevad ja meelitavad ning mehe saadetud sônum, kus kirjutas, et kahetseb, et talle higet tegi. Vahepeal said nad isegi kokku.
Mingi hetk ma enam ei suutnud ütlesin, et mingu ja olgu kui tahab aga meie suhe nii jätkuda ei saa.
Jalutasin sellest suhtest välja, kuskil 1aasta aeg-ajalt suhtlesime saime kokku, tema tahtis mind tagasi, palus ja nuttis. Palusin ta telefoni, et ta sônumite sisu nàitaks, miskit polnud muutunud naisega sônumite saatmine jätkus. Ise ta ikka väitis, et nad ainult sõbrad. Selgus ka, et see naine oli saanud vahepeal lapse. Hirm oli naha vahel, et äkki minu elukaslase laps, aga mees väitis, et ei ole ja kui oleks siis tunnistaks ja elaks ammu temaga koos. Naisterahvas oma lapse isaga koos pole.

Mingi hetk kui mu eks mind enam ei tahtnud ja sujuvalt tagasi enda eelmise juurde ujus mõistsin, et ei taha ilma temata olla, kuid viimati ütles, et tema ei taha minuga enam olla ja läbi lillede tunnistas, et läks endise juurde tagasi.
Tänaseks päevaks pole me 3 kuud suhelnud. Ei ole tema helustanud ega mina.
Tahaksin teada kuidas edasi toimida või kas kellegil sarnast olukorda olnud? Kuidas selle olukorraga toime tulla, otsustasin, et mina suhtlemist ei algata.

Mis siin ikka toime tulla, kirjutasid ju ise, et sul olid juba alguses selle suhte suhtes kõhklused, kuid otsustasid riskida...nagu näha, ei tasunud seekord risk ennast ära. Mine oma eluga edasi ja looda, et edaspidi läheb paremini.

Petistest meeste kohta käib sama jutt, et pane uks lõplikult kinni ning lahku naiste elust!

Raske on edasi minna, aega piisavalt möödas ikka ei saa üle ega ümber.
Loodan, et ta ise ühendust võtab.. Hinges nii valus ja tühi tunne..

Võta ise ühendust

Siin on justkui olulors ju vahetunud, kui mina helistan. Viimati ju tema saatis mu pikalt. Ja ma ei taha ju torkida ja rippuda küljes nagu kui me suhtes olime ja siis see eksnaine torkis. Loodan, et tal endal tuleb ikka tahe helistada..

masohhist oled. miks sellist kahepalgelist valetavat jobu ikka ootad ja loodad? kas ilmas nomraalseid mehi vähe? ega neid muidugi palju ole, aga sellist lögapüksi, kes sulle alugsest peale valetab, pole mõtet küll tagasi loota ja oodata.
mul üks tuttav, kes ripub sellise mehikese küljes juba üle 10a. see muudkui lubab naist maha jätta ja kohvridki juba tal mitu aastat pakitud ;) et kohekohe ära tulla, aga ei miskit, naine muudkui sünnitab uusi lapsi ja nüüd see tuttav jäi ka omaarust kavalalt sellest tüübist rasedaks.
ära raiska oma elu. või siis raiska edasi. egas keegi sind vägisi tema küljest kiskuda saa, ikka ise pead otsustama, kas tahad oma piinu lõpmatuseni pikendada või ei. oletegi tal haarem, mõlemal varsti tited taga ja siis leiab tüüp kolmanda ja huvitavama..

Haaremit ikka vast ei saa olema. Tema oli nous kohe minuga pere looma, mina aga ütlesin, et ennem abielu ja siis lapsed jne. Siis tõmbas näo krimpsu. Lapsega kedagi kinni ei hoia..

Ma mõistusega saan aru, et ta palju valetanud ja haiget teinud aga süda kisub sinna.

Olen end seadistanud sellisele lainele, et üritan uusi inimesi lähedale lasta, kandidaat on nn ideaalne aga mida ei ole..puudub see keemia ja kirg.

Eksil enne mind 2 tõsist suhet olid ja see eksnaine (praegune)pikk suhe ligikaudu 9 aastat. Arvan, et tema jahimaad piirduvadki eksiga.

tõsist suhet? niisama kepivärk ei lähe arvesse su meelest eks?
oli kohe nõus peret looma? ja su arvates siis, kui sa rasedana taaruksid kodu, ei oleks eksi vahet jooksnud ning temaga mesijuttu ajanud ning teda mujuseas paksuks pannud? sa tõesti usud, et see titt pole tema oma?
no mida sinusugusele ikka rääkida, sa oled nagu marutõbine, nagu hunt metsa, siis sinu emakas vahib ikka eksi poole. ära palun oma südamest midagi räägi, sul on seal üks märg kaltsutükk, ei enamat.
keemia ja kirg ei saagi kohe esimese ettejuhtuvaga tekkida. ela ja vaata ringi, ära riputa ennast kohe esimese variandi kaela, kes sind hea pilguga vaatab. hangi endale pisutki eneseväärkust ja püüa ennast pisutki armastada.
hetkel oled sa mingi teisejärguline tarbekaup, üritad ennast uskuma panna midagi, mida tahad uskuda.
su eks on jobu ja kui hakkad temaga uuesti jamama polegi sa ise paremat väärt.
elu on pikk, loota, et kogu elu vaid keemia ja kire peal elad, ei saa su elu normaalne olema. pidev draama ja ahastus, aga mõni muudmoodi ei saagi, normaalne elu on selliste tüüpide jaoks igav ja ebahuvitav. kogu värk peab neil keerlema nabaaluse ümber. et ikka kiheleks 24/7.
lase aga käia, ei saa sind keegi su enda käest päästa.

Kõnepruuk "hea" sul.

Ma kirjutasin, et laps ei hoia kedagi kinni. Mitte siis oleks nii või naa..
Olen veendunud, et selle naise laps ei ole minu eksiga tehtud. Naine ise mingi aeg helistas mulle, et uurida miks ma oma eksiga suhtlen (kui veel suhtlesime). Sellepeale küsisin, kes on tema küsima minult, küsigu mehe käest jne. et temal pidavat huvi olema kui tihti ja miks me suhtleme ja mainis, et see laps ei ole minu eksi oma.

sa pole ju isegi nn laps. sa ei ole hoidnud teda enda küljes kinni eksklusiivselt kunagi. ta on alati oma eksiga jauranud.
mida sa püüad siin tõestada, seconhand tobujobu?

Minul hakkab sinust hale, et sa nii rumal oled.

Küll on mõnel mehel raske elu, kui otsustusvõimet pole üldse antud.

Ma arvan, et ma pean ise hoopis uutele jahimaadele siirduma. Lihtsalt enam ei taha selle mehega koinida, sest mina olen temale ikka vahelduseks.

Suhtest üle saamiseks läheb tavaliselt pool sellest ajast, mis sutes oldi. Seega on sul veel vara üle saada. Keskendu millelegi muule ja ela oma elu. Aga seda ma sulle ütlen, et kui sa ta tagasi võtad, siis mõne aja pärast veel hullemini haiget saad. Saad haiget nii kaua, kuni mõistus pähe tuleb või süda mõttetutest illusioonidest tüdineb. Sest mees, kes korra haiget tegi, teeb veel. Miks tahad rikkuda oma elu?

Tead, Mari, eesti keeles on olemas selline tore tegusõna nagu "olema". Saab kasutada olevikus ja minevikus, erinevates pööretes ja vormides. Tuleb ette peaaegu igas lauses. Järgmine kord, kui tahad loetavat teksti kirjutada, võta see sõna kasutusele.
Üldse oleks sul soovitav kooli tagasi minna ja põhiharidus kätte saada. Koolis õpetatakse lisaks kirjaoskusele ka sotsiaalseid oskusi, analüütilist ja loogilist mõtlemist ning muud kasulikku. Kui väheke kooliharidust juures, on kohe lihtsam otsustada, kas rippuda eksi küljes või mitte.

Tänan soovituste eest. Eksi pärast ma enam kooli ei lähe, sest koolist sai omal ajal "siiber". Seal ei tohi suitsu teha ja peab käima võimlemis tunnis.

3 talve külakooli, sellest ka lapse aju.

Mingi teine " Mari" on teema siin üle võtnud. Aga raske on endiselt. Kardan, et niipea ei saa ûle. Hinge nii kriibib, et läks eksi juurde tagasi.

oma valik andis siin head nõu.

Muidugi on süda haige, sest kedagi teist silmapiiril pole ja hetkel tundub, et olgu siis see jobu, aga peaasi, et keegi oleks.

Las sel minna. Hiljemalt aasta pärast tänad õnne.

On olnud mõni aeg kaaslane aga ka uus tähelepanu ei tee mind rõõmsaks ega pane eelmist unustama.

Sööda hunti palju tahad, hunt vahib ikka metsa poole.

Sellisest mehest pole asja, kes on korra harjunud mitme naise vahet tilbendama, see jääbki nii käituma.
Sulle jääb ainult illusioon, et ta "nüüd ongi minu juures".
Päriselt ühe naise juurde jääb ta lõpuks küll - aga alles siis, kui ta on juba nii vana, et abi vajab, hooldamist ja kasimist ja valmis toidu-joogi ette kandmist.
Kanna ta maha, ta on püsisuhteks kõlbmatu asi.

Kust ma tean? Üle poole sajandi elukogemust.

Kannata ära, pole varianti. Lase vabaks...tavaline egolaks. Ise saatsid mehe pikalt, siis oli savi, see läks eksi juurde hakkasid teda tahtma...Saa oma egolaksust üle, jahh ongi väga raske, et eksi juurde läks, oleks ta üksi jäänud, siis oleksid teise silmarõõmu kaisus na õnnelik eksju. Tundub sedamoodi. Lase neil olla ja elagu ja ise kannata ära, peabki raske olema. Ja oota vaid hetke, kui mees võõra tite kisa kõrvalt ringi vaatama hakkab. Hoidku jumal, et sul omal siis iseloomu on. Aga kui helistab, on väga suur viga tehtud, kui milleski järele annad. Siis saab kogu koosoldud aeg väga-väga raske olema. Mees kõnnib ikka nii mitme vahet, kui lubatakse.