võibolla vanemad arvavad,et kui laps läheb kunagi välismaale õppima,elama,tööle,siis on tal kergem ja ei pea hakkama oma nime SEAL kellelegi tähthaaval ette veerima ja samas on ka eestipärane(mõtlen nimesid nagu karl,erik ,martin,kristina,anna,markus,laura jne.).mõnede nimede suure esinemissageduse kohta võib seda öelda,et nii on alati olnud.kui mina koolis käisin,siis oli kõik kohad täis annesid,pireteid,tiinasid,katrineid ja kaiesid või kaisid.tundsin isiklikult kolme tiinat ja nelja piretit.praegused naabrimehed, üks erand väljaarvatud on reinud(vanuses 50-60).ja lõpetuseks nalja ka:kui minu ema läks 27 aastat tagasi minu väikevennale nime registreerima,siis anti talle üsna ühemõtteliselt teada,et sellist kummalist ja võõrapärast nime ei ole sobilik lapsele panna.et mõelgu ikka hoolega järele,sest lapsel saab väga raske olema sellise nimega elada.küll oli vennal hea,et ta lasteaias või koolis ei olnud jaanus kolmas-neljas-viies,urmas pikk-peenike või andrus lühike-paks või mida iganes,et ühenimelisi eristada.nime registreerija ennustus läks siiski täide:nüüd on tutvusringkonnas nii palju martineid,et raske on aru saada,kellest parasjagu jutt käib.