Laps tunneb sinust lihtsalt puudust ja vajab tõepoolest turvatunnet, mida ema lähedalolek pakub. Saad ehk lapsele näiteks helistada ka siis kui ta hoidjaga on - et ta tunnetaks, et ema on sellele vaatamata alati käepärast.
Ise võõrutasin oma tüdruku nii , et läksin komandeeringusse (1 nädal). Tagasi tulles taheti küll põue pugeda, kuid viisin jutu ikka mujale (kingitused, näita, mida sa vahepeal õppinud, teinud oled jne)ning kui siis lõpuks rinnani jõudis ja sealt enam suurt midagi võtta polnud, siis piisas lihtsalt sellest, et käed põue pisteti ja hästi naha lähedal hoiti.
Seda nippi: kaksiratsi sülle ja käed põue kasutas ta veel mitu aastat, just neil hetkedel, kui miski ta närvi ajas. Iseenseset oli selline käitumine väga armas ja nii oli teda hea ka kallistada ja julgustada.
Kindlasti leiad oma lahenduse. Ignoreeri neid, kes nii pikka tiisitamist taunivad - kõige tähtsam on sinu ja lapse vaheline suhe.