Arvan, et üks vägivaldsuse põhjus on ka oma privaatruumi puudumine. Iga elusolend vajab oma ruumi, kasvõi mingikski ajaks, et end tasakaalu saada.
Aga linnas ollakse kui küülikud puuris, pole mõnes kohas isegi oma nurgakest, kus olla omaette. Peale selle pidev naabrite melu ka segamas. Lähed tänavale, rahvas voorib, müra ja autode vool -- no hakkab halb, pea käib sellest lausa ringi.
Ja siis sellisest koduvälisest voolust koju jõudes, ootab ees veelgi suurem melu - lapsed trambivad, kisavad ja voorivad, naine on väsimusest närvis, sest kell tiksub, aga teha veel palju.
Pole aega rahulikult aegagi maha võtta...
...no pole võimalik sellises olukorras jääda rahulikuks (enamusel).
Lähebki ütlemiseks, keegi pole su murest huvitatud, sest pole aega ja endalgi mure ülepea..
Nii ta algab, vigin ja tigedus. Saad aru, et peab asi paranema, aga hoopis läheb hullemaks, sest pinged kuhjuvad ja lõpuks on neid juba liiga palju, et nendega hakkama saada.
Hea öelda, et mine teraapiasse... aga kui pole raha..
Raha ajabki asjad hulluks ja inimesed vastikuks...aga keegi ei saa seda tunnistada, sest raha on ju nii pagana oluline.
Kes aga mõtles selle raha illusiooni välja. Inimene , kes nüüd ise viriseb, et näe igal sammul vaid vägivald.