Ajakirjanduses, poliitikas ja sotsiaalmeedias käib pikemat aega tõsine diskussioon seoses pagulastega. On pooldajaid, ükskõikseid ja tugevad vastased ja põhjendatult, et neil puudub haridus ja nad jäävadki meil töötuks.
Küsimus oleks kõigile selline. Toon näitena ühe tsenaariumining loodame, et seda ei juhtuks.
Tsenaarium selline - USA saab uue presidendi kes ei huvitu eestimaa kaitsmisest. Venemaa kasutab võimalust eestimaa täielikult vallutada. Suuremahuline sõda tekitab täieliku kaose. Maha pommitatud linnad, vaesuse, tööpuuduse, jne..
Küsimus: Kuidas sellises olukorras toimid kui sõda algab?
1. Astun tubli sõdurina venemaa vastu.
2. Võtan säästud, varun pikemaks ajaks toidu ja lähen maale.
3. Astun venemaa poolele (Nii mõnigi eestimaalane sedasi teise ilmasõja ajal ka tegi)
4. Võtan säästud ja võimalikult kiiresti panen siit minema. Ehk leian kellegi tuttava välismaalt kelle juurde esialgu minna kui leian töökoha.
5. Pagen välismaale ja pean kohe leidma töökoha kuna võtsin pere ka kaasa. Lapsed, vanemad ja vanavanemad.
6. Vanemad ei taha eestist lahkuda aga mul tuleb siiski töö leida välismaal, et vanemaid toita kuna sõda võib tekitada saamata pensionid.
7. Ma ei lähe välismaale, tervis ei võimalda seal tööd teha. Sõltun erinevatest ravimitest mida pean iga päev võtma.
8. Olen patrioot ja jään eestimaale, elan kasvõi vaesuses. Sõtta ei astu, kuna puudub sõjaväeline väljaõppe. Kui siis muul viisil abistan sõdureid.
Siis lisaks juurde veel ühe üldise küsimuse?
Oletame, et siin maal tehakse elamine täiesti võimatuks ja pea kõigil tuleb siit pageda. Kui suur protsent eestimaalt põgenenud inimesed leiaksid välismaal töökoha? Vene rahvusest inimene ehk pageb mõnda venemaa suurlinna ja otsib töökoha. Vene rahvusest pensionärid hakkavad saama pensioni venemaalt...