Feministi nurgake
mure
välismaalt 24. jaanuar 2002, kl 16.46 |
Peale 4 ja poolt aastat jäeti mind täna öösel maha. Probleem ei olevat mitte selles, et ma kallis ei oleks, vaid selles, et ma olin oma mehele esimene naine, kellega ta seksis.
ja nyyd ta siis leidis, et ega väga kaua me nagunii koos ei elaks ja et ta tahaks millalgi ka elu näha. Et niimoodi on kergem lahku minna kui pärast suure riiu ja tyliga. Et vähemalt jääb mingi hea mälestus.
K6ige hullem on veel see, et viibin ajutiselt välismaal ja teada anti mulle oma otsusest telefoni teel.
Ei oska nagu midagi selle peale arvata.
ja nyyd ta siis leidis, et ega väga kaua me nagunii koos ei elaks ja et ta tahaks millalgi ka elu näha. Et niimoodi on kergem lahku minna kui pärast suure riiu ja tyliga. Et vähemalt jääb mingi hea mälestus.
K6ige hullem on veel see, et viibin ajutiselt välismaal ja teada anti mulle oma otsusest telefoni teel.
Ei oska nagu midagi selle peale arvata.
mair 24. jaanuar 2002, kl 16.55 |
fille 24. jaanuar 2002, kl 17.04 |
samasugune_mees 24. jaanuar 2002, kl 17.38 |
Vali sõnu. Kui seda muret lugesin, jäi mul hing kinni. Sellepärast, et olen ise peaaegu samas staadiumis oma mõtlemisega. Hinges olen päris pooleks rebitud. Ma armastan oma naist, aga tohutu huvi maailma ja teiste naiste vastu kisub teiselt poolt. Tundub, et asi on puhtalt seksis. Voodis on ta hea, aga mida aeg edasi, seda vähem ta üritab voodis tasemel olla. Muidu hoiab minust igati kinni ja ei taha mind kaotada.
Ka mina ei taha teda kaotada ja roomaks ilmselt tagasi alandlikult tema juurde kui olen natuke ringi tõmmanud. Ta ei võtaks mind kindlasti.
Olen päris kindel, et see ükskord juhtub, sest tunnen, kui suureks on kasvanud see tahtmine mõnda teist naist tunda. Veel enam kui oma naine pipardab ja laseb hallil argipäeval endast võitu saada.
Asja raskus on just, et tema on mul ainuke olnud, mis hirmutab uute asjade ees, millest ma midagi ei tea.
Aga seda ma ei karda, et ma kedagi varsti ei leia, nii möku ma ei ole.
Lõpetuseks arvan, et ainuke viis sellest jamast üle saada, on see ära teha.
Ka mina ei taha teda kaotada ja roomaks ilmselt tagasi alandlikult tema juurde kui olen natuke ringi tõmmanud. Ta ei võtaks mind kindlasti.
Olen päris kindel, et see ükskord juhtub, sest tunnen, kui suureks on kasvanud see tahtmine mõnda teist naist tunda. Veel enam kui oma naine pipardab ja laseb hallil argipäeval endast võitu saada.
Asja raskus on just, et tema on mul ainuke olnud, mis hirmutab uute asjade ees, millest ma midagi ei tea.
Aga seda ma ei karda, et ma kedagi varsti ei leia, nii möku ma ei ole.
Lõpetuseks arvan, et ainuke viis sellest jamast üle saada, on see ära teha.
tsinna 24. jaanuar 2002, kl 17.39 |
No aga oota ta ära, leppige kokku, et nt kolm aastat naudib kumbki oma elu, sina loomulikult ka, ja siis 24. jaanuaril 2005. kohtute Raekoja platsil (võimalikud variandid) õhtul kell 6. Vaatate teineteisele silma, lähete istute kusagil, ajate juttu, ja ehk olete endiselt teineteisele parimad. Aga kui ei, siis ta ju tegi praegu õigesti?
(Minu üks romantilisemaid elamusi on olnud, kui kooliajal kohtusin ühe poisiga just õhtul enne teise linna praktikale minekut ja leppisime kokku, et siis kahe kuu pärast ootab ta mind, kellaaega ei mäleta, ühika ees. Ma olin kindel, et ega ta ei tule, aga vaatasin aknast, ja seisiski seal!)
Minu meelest tegi su sõber valesti ainult selle, et teatas telefoni teel. Näost näkku oleks olnud ausam. Aga eks ta ka kartis.
Minul oli ka väga tore esimene peika. Aga kogu aeg ajusopis kriipis väike mõte: kui me nüüd kokku jäämegi, siis ma ju ei saagi teada, kuidas teised mehed voodis ka on!
Muidugi on sul valus, aga hinda tema ausust. Kas sa eelistaks, kui ta oma mahajooksmata sarvi sinu kõrvalt oleks hakanud kratsima?
(Minu üks romantilisemaid elamusi on olnud, kui kooliajal kohtusin ühe poisiga just õhtul enne teise linna praktikale minekut ja leppisime kokku, et siis kahe kuu pärast ootab ta mind, kellaaega ei mäleta, ühika ees. Ma olin kindel, et ega ta ei tule, aga vaatasin aknast, ja seisiski seal!)
Minu meelest tegi su sõber valesti ainult selle, et teatas telefoni teel. Näost näkku oleks olnud ausam. Aga eks ta ka kartis.
Minul oli ka väga tore esimene peika. Aga kogu aeg ajusopis kriipis väike mõte: kui me nüüd kokku jäämegi, siis ma ju ei saagi teada, kuidas teised mehed voodis ka on!
Muidugi on sul valus, aga hinda tema ausust. Kas sa eelistaks, kui ta oma mahajooksmata sarvi sinu kõrvalt oleks hakanud kratsima?
fille 24. jaanuar 2002, kl 17.47 |
Linda 24. jaanuar 2002, kl 19.38 |
tsinna 24. jaanuar 2002, kl 19.43 |
"Mine proovi vaikselt järele" - no mina eelistan ausust vaikselt järele proovimisele. Vat nii õpetataksegi mehed valetama ja petma.
No aga võibolla polnudki asi ainult seksis? Ja peale seksi on suhtes igasugu muidki asju, mida tasuks teistega järele proovida, enne kui ühe kasuks otsustad. Isegi kinoskäik on iga inimesega erinev.
No aga võibolla polnudki asi ainult seksis? Ja peale seksi on suhtes igasugu muidki asju, mida tasuks teistega järele proovida, enne kui ühe kasuks otsustad. Isegi kinoskäik on iga inimesega erinev.
NAine25 24. jaanuar 2002, kl 20.03 |
to: samasugune_mees Aeg: 01-24-02 17:38
Ma soovitaks sul endas selgusele jõuda, mida sa oma elus olulisemaks pead: kas armastatud naist ja tõeliselt tähendusrikast suhet (mida ei teki igaühega)ja lähedust või erinevate naistega keppimist?
Natuke primitiivne,kui mees ainult oma "väikese peaga" suudab mõelda. Ja miks sa üldse oma esimesest seksikogemusest püsisuhte aretasid? Enne tuleks ikka mõnda naist lihtsalt proovida (kasvõi bordellis),kui üldse püsisuhet ette võtta-et pärast ei oleks neid tobedaid komplekse, et "Näe, maailmas veel nii palju naisi proovimata".
Ise olen õnnelik,et noormehel enne mind ikka teiste naistega ka kogemusi on ja seda rohkem oskab ta praegust suhet hinnata, kus füüsiline ja vaimne sügavus.
Ma soovitaks sul endas selgusele jõuda, mida sa oma elus olulisemaks pead: kas armastatud naist ja tõeliselt tähendusrikast suhet (mida ei teki igaühega)ja lähedust või erinevate naistega keppimist?
Natuke primitiivne,kui mees ainult oma "väikese peaga" suudab mõelda. Ja miks sa üldse oma esimesest seksikogemusest püsisuhte aretasid? Enne tuleks ikka mõnda naist lihtsalt proovida (kasvõi bordellis),kui üldse püsisuhet ette võtta-et pärast ei oleks neid tobedaid komplekse, et "Näe, maailmas veel nii palju naisi proovimata".
Ise olen õnnelik,et noormehel enne mind ikka teiste naistega ka kogemusi on ja seda rohkem oskab ta praegust suhet hinnata, kus füüsiline ja vaimne sügavus.
k 24. jaanuar 2002, kl 20.44 |
Minule meeldis Tsinna idee panna maha mingi tähtaega ca 2...3 aasta pärast ja siis kohtuda. Aga mitte enne, sest muidu võiks kumbki sattuda lamedasse tühikutäite olukorda. Kui teil lapsi pole, on küll õige minna maailma avastama, kui kummaliganes see soov on nii tugev. Tegelikult on isegi kena mehe poolt nii aus olla selle asemel, et kõrvalt panema hakata.
Elmar 24. jaanuar 2002, kl 20.57 |
Njaa.. sain ise hella litri "sarvede maha jooksmisega".
Igale juhul toonane pruut jättis maha. Siiamaani leinan.
Aga eks põhjus oli selles ka, et kohtusime nädalavahetuseti.
Tema Tartus, mina Tallinnas. Praegu on mul tore tüdruk juba viies aasta ning ma tean, kuidas seda hoida. Sest muidu oleks litter veelgi valusam....
Väike prints ütles: Kui kodustad, siis vastutad...
Igale juhul toonane pruut jättis maha. Siiamaani leinan.
Aga eks põhjus oli selles ka, et kohtusime nädalavahetuseti.
Tema Tartus, mina Tallinnas. Praegu on mul tore tüdruk juba viies aasta ning ma tean, kuidas seda hoida. Sest muidu oleks litter veelgi valusam....
Väike prints ütles: Kui kodustad, siis vastutad...
mees35 24. jaanuar 2002, kl 22.18 |
Elmaril on selle väikese printsi koha pealt õigus. See on väga viis tähelepanek. Aga siin eespoole keegi soovitas bordelli. Vaat see on tõsti einult neile meestele, kes oma "väikese peaga" mõtlevad. Sex ei ole ainult keppimine. Sex on tuhat muud pisiasja - vein, lilled, suudlused, kohisev meri... Kõik ilus, mida sellega saab sobitada. Bordell on lihtsalt keppimiseks.
Feliks 25. jaanuar 2002, kl 08.04 |
tohoh 25. jaanuar 2002, kl 08.40 |
Lihtsalt küsin: kui mehel praegune naine esimene ja ainuke seni olnud ning tema seksivajadused suhteliselt väikesed on (heal juhul 4 korda nädalas, aga üldiselt vähemgi) ja seda praktiliselt algusest saadik, siis .................. kas tõesti peaks ka sellise inimese puhul eeldama sarvede ilmumist? Ma ei mõtle muidugi, et kui vähe tahad, siis jama mees, aga ......... aga!
samasugune_mees 25. jaanuar 2002, kl 09.34 |
NAine25: Ja miks sa üldse oma esimesest seksikogemusest püsisuhte aretasid?
Kuigi on Sul küüniliselt õigus, siis ikkagi ajab selline küsimus vihale. Sina kange naine suudad võib-olla oma südant käskida. Ja Sa veel ütled, et suudan mõelda ainult oma "väikse peaga". Jah, praegu tundub, et oleks pidanud mõtlema oma väikse peaga. Aga ma ei kahetse seda ilusat aega, mis me koos veetsime. Aga sa ei tea kunagi, mis elu tuua võib ja millega ühel hetkel mõtlema hakkad.
Kuigi on Sul küüniliselt õigus, siis ikkagi ajab selline küsimus vihale. Sina kange naine suudad võib-olla oma südant käskida. Ja Sa veel ütled, et suudan mõelda ainult oma "väikse peaga". Jah, praegu tundub, et oleks pidanud mõtlema oma väikse peaga. Aga ma ei kahetse seda ilusat aega, mis me koos veetsime. Aga sa ei tea kunagi, mis elu tuua võib ja millega ühel hetkel mõtlema hakkad.
Naine25 25. jaanuar 2002, kl 09.55 |
to: samasugune mees 01-25-02 09:34
"Sina kange naine suudad võib-olla oma südant käskida. Ja Sa veel ütled, et suudan mõelda ainult oma "väikse peaga". Jah, praegu tundub, et oleks pidanud mõtlema oma väikse peaga. Aga ma ei kahetse seda ilusat aega, mis me koos veetsime. Aga sa ei tea kunagi, mis elu tuua võib ja millega ühel hetkel mõtlema hakkad."
südant ei pea käskima,kuid asjale tuleb ikka ratsionaalselt läheneda-kas tõesti mõned mõnusad kepid teiste naistega kaaluvad üles lähedase ja tähendusrikka suhte katkestamist? Kõik ei sobi kõigiga ja tõelist lähedust ei teki samuti kõigiga-kui see haruldane asi on leitud,siis tuleks osata seda hoida.
Olles seksinud rohkem kui ühe mehega,võib öelda,et seks on hea ainult selle mehega,kellega on hingeline lähedus ja usaldus ka.
Otsi see,mis sul puudu jääb oma olemasolevast suhtest üles.
"Sina kange naine suudad võib-olla oma südant käskida. Ja Sa veel ütled, et suudan mõelda ainult oma "väikse peaga". Jah, praegu tundub, et oleks pidanud mõtlema oma väikse peaga. Aga ma ei kahetse seda ilusat aega, mis me koos veetsime. Aga sa ei tea kunagi, mis elu tuua võib ja millega ühel hetkel mõtlema hakkad."
südant ei pea käskima,kuid asjale tuleb ikka ratsionaalselt läheneda-kas tõesti mõned mõnusad kepid teiste naistega kaaluvad üles lähedase ja tähendusrikka suhte katkestamist? Kõik ei sobi kõigiga ja tõelist lähedust ei teki samuti kõigiga-kui see haruldane asi on leitud,siis tuleks osata seda hoida.
Olles seksinud rohkem kui ühe mehega,võib öelda,et seks on hea ainult selle mehega,kellega on hingeline lähedus ja usaldus ka.
Otsi see,mis sul puudu jääb oma olemasolevast suhtest üles.
Miggi 25. jaanuar 2002, kl 10.34 |
täisvereline naine 25. jaanuar 2002, kl 11.25 |
Sellist meest, kellel oled esimene naine pole küll vaja taga nutta-niikuinii tuleb tema küündimatus ükskord välja ja ta muutub sulle ise tüütavaks!Tean seda omast käest-mul on kodus selline lontkõrv ja ma ei tarvita teda juba tükimat aega -lihtsalt igav. Aga süüdi olen ise ;ei olnud tarvis nii kauaks kokku jääda (17 aastat). Sest mida vanemaks ise jääd ,seda raskem on kõrvalt saada....
? 25. jaanuar 2002, kl 11.47 |
sandra 25. jaanuar 2002, kl 12.14 |
cady 25. jaanuar 2002, kl 12.36 |
aga mina saan samasugusest_mehest täiesti aru. olen küll naisterahvas, kuid minu mehe jaoks olin samuti esimene. Ja saan aru ka oma mehe soovist, kes tahab teisi naisi nö proovida.
Aga see teiste siinolijate soovitus, et minna üheks-kaheks-kolmeks aastaks lahku ja siis kuskil a'la raeplatsil saada kokku kl 6 - see asi töötab ainult teoorias mu arust, mitte praktikas. See suhe on siis 98% surnud.
Ja nii ma päris tihti istun ja mõtlen, kuidas võiks seda probleemi lahendada, aga ei tea:( Tahaks, et mees oleks õnnelik, aga ei suuda ise niivisi suhet lõpetada, et ta saaks maailma näha.. pisut egoistlik mõtlemine vist..
Aga hall argipäev? ma arvan, et see on loomulik igas suhes. Vahest on lõbus ja tore, vahest tekkib ka tüdimus ja väsimus. See on ju normaalne. Elu ei peagi ega ole alati ilus ja roosa. Siin lihtsalt peab põhjust otsima, et miks naine pipardab.
Aga see teiste siinolijate soovitus, et minna üheks-kaheks-kolmeks aastaks lahku ja siis kuskil a'la raeplatsil saada kokku kl 6 - see asi töötab ainult teoorias mu arust, mitte praktikas. See suhe on siis 98% surnud.
Ja nii ma päris tihti istun ja mõtlen, kuidas võiks seda probleemi lahendada, aga ei tea:( Tahaks, et mees oleks õnnelik, aga ei suuda ise niivisi suhet lõpetada, et ta saaks maailma näha.. pisut egoistlik mõtlemine vist..
Aga hall argipäev? ma arvan, et see on loomulik igas suhes. Vahest on lõbus ja tore, vahest tekkib ka tüdimus ja väsimus. See on ju normaalne. Elu ei peagi ega ole alati ilus ja roosa. Siin lihtsalt peab põhjust otsima, et miks naine pipardab.
Grünta 25. jaanuar 2002, kl 14.18 |
Nymf 25. jaanuar 2002, kl 14.46 |
Mina olin oma mehel esimene, tema oli minul esimene. Ta tegi mulle abieluettepaneku ennem kui ma teda alasti näinudki olin. Kolisime paari nädalase kurameerimise järel kokku. Nüüd oleme abielus ning seega oleme välistanud, et me kumbki kedagi teist üldse kunagi saakski. Ega ei tahagi. Võib-olla, et lihtsalt ei tea tahta... Kuid siiski mind ei ole võimalik veenda, et kuskil on keegi parem.
Kindlasti ei ole nii "mõeldud", et inimesed sexivad mööda ilma ringi. Tuleb valida kõige südamelähedasem välja, (riskid), pingutad et suhe oleks suurepärane ja valitsed end.
Kindlasti ei ole nii "mõeldud", et inimesed sexivad mööda ilma ringi. Tuleb valida kõige südamelähedasem välja, (riskid), pingutad et suhe oleks suurepärane ja valitsed end.
ka üks naine 25. jaanuar 2002, kl 15.40 |
Grünta 25. jaanuar 2002, kl 15.43 |
n 25. jaanuar 2002, kl 15.57 |
vana naine, kes teab 25. jaanuar 2002, kl 17.16 |
Tead, muretseja
võib-olla pole asi rutiinses seksis. Ta ei saa ju teada, milline on parem kogemus, kui ta pole järele proovinud. Inimene (ega loomgi) ei oska ihata midagi, mille maitset ta pole tunda saanud.
Kui ta ütleb, et tahaks elu näha, siis on ju lahkumineku põhjus küllalt selge.
Mehed vajavad tegutsemisvabadust. Ses suhtes tuleb teinekord silmgi kinni pigistada, sest tavaliselt ei too see kaasa midagi katastroofilist. Mees käib korra või paar "paha peal", tuleb tagasi ja õpib viimaks su kannatlikkust hindama. Nii need sarved tasapisi kuluvad. Südametunnistust ei saa täiskasvanud inimesel kuidagi kasvatada. Ja kannatlikkus on raske, ma tean. Päriselt ära läheb ta siis, kui sinupoolseks kooselu tingimuseks on see, et ta peab end jäägitult sulle pühendama. Ei mingit sõpradega joomist, ei mingeid naissoost sõpru, ei mingeid pidusid! Või kui, siis võtad minu ka kaasa. Mees ei jaksa niimoodi kaua olla. Lämbub ära. Põgeneb minema. Sinna, kus on rohkem õhku.
Teine asi: miks ta seda telefoni teel tegi? Ta ei julgenud sulle silma vaadata, kui ta seda ütleb. Seda on nii raske teha, isegi kui otsus ammu küps. Kui sa ise oled kunagi kedagi maha jätnud, siis peaksid teadma, kui raske see on. Harjumus on, aga kirge enam pole. Teine tundub kallis, aga sellest enam ei piisa. Mäletad isegi, kui palju parem alguses oli?
Kolmandaks: sa oled ajutiselt välismaal. Tal on olnud aega elu üle järele mõelda, mõtetel settida lasta, julgust koguda.
Kui sa tõepoolest tahad temaga edasi olla, siis lase tal praegu minna. Parimal juhul saab ta elult intensiivkursuse, armub paar korda, saab kõrvetada ja tuleb tagasi selle juurde, kes tõeliselt kallis. Halvimal juhul pole ta kunagi sinu jaoks õige olnud.
Nuksi 26. jaanuar 2002, kl 16.43 |
vana naine, kes teab 26. jaanuar 2002, kl 17.58 |
Olen küll vana naine, aga vaadetelt suht kaasaegne. Monogaamia pole minu arvates praeguses ühiskonnamudelis enam õigustatud kooseluvorm. Mõtlen siinkohal monogaamiat ajalises mõõtmes. On täiesti loomulik asjade käik, et inimeste isiksus aja jooksul areneb, muutuvad prioriteedid ja vajadused. Soovin meelekindlust Saint-Exupery fännidele, kes arvavad, et noorusrumaluses tehtud valede valikute pärast tuleb eluaeg piinelda. Kellele me elame? Iseendale. Egoism, aga täiesti eluterve egoism.
Kui üks suhte osapool end halvasti tunneb, siis mõjutab see kogu suhte kvaliteeti, seega mürgitab ka teise osapoole elu. Sama kehtib ka lastega perekonna kohta. Lastel pole põrmugi parem elada keskkonnas, kus vanemad päevast päeva kaklevad ning kõlbmatu paarisuhte pealesunnitud koorma all halliks lähevad ning küüru vajuvad. Laste psüühika arengule on tähtis mitte formaalne kooselamine, vaid see, et vanemad oleksid õnnelikud, kasvõi siis lahus elades.
Südant ei saa keelata ega käskida. Südame häält võib vaigistada mõistusega, kuid rahulolematus jääb ning pime allumine aegunud moraalikoodeksile kuhjub inimese sees stressina, stress aitab kaasa mitmete haiguste avaldumisele, alkoholismi ja ravimsõltuvuse väljakujunemisele, karjäärialastele ebaõnnestumistele, eluea lühenemisele.
Pooldan vabameelseid kooselusid, kus teineteist austatakse ja armastatakse tema individuaalsuses. On äärmiselt inimlik aeg-ajalt armuda, ka siis, kui elatakse parasjagu kellegagi koos. See ei tähenda alati lahkuminekut. Armumised tulevad ja lähevad, ning armumist ei ole võimalik ära keelata.
Ja kui ka minnaksegi lahku, siis ei ole see iga suhte paratamatu lõpp. Lahkuminek ei tähenda ka vaenlasteks hakkamist. Tihti saab endisest partnerist parim sõber, keegi, kes sind mõistab ja tunneb.
Osad suhted muutuvad pärast lahkuminekut paremaks kui iial varem, sest neid ei kammitse enam armukadedus ja hirm pealesunnitud vastutuse ees.
Tehke nii, kuidas südames õige tundub, ning te elate kaua ja õnnelikult.
p.s. Muuseas usun ma ka igavese armastuse võimalikkusesse
Kui üks suhte osapool end halvasti tunneb, siis mõjutab see kogu suhte kvaliteeti, seega mürgitab ka teise osapoole elu. Sama kehtib ka lastega perekonna kohta. Lastel pole põrmugi parem elada keskkonnas, kus vanemad päevast päeva kaklevad ning kõlbmatu paarisuhte pealesunnitud koorma all halliks lähevad ning küüru vajuvad. Laste psüühika arengule on tähtis mitte formaalne kooselamine, vaid see, et vanemad oleksid õnnelikud, kasvõi siis lahus elades.
Südant ei saa keelata ega käskida. Südame häält võib vaigistada mõistusega, kuid rahulolematus jääb ning pime allumine aegunud moraalikoodeksile kuhjub inimese sees stressina, stress aitab kaasa mitmete haiguste avaldumisele, alkoholismi ja ravimsõltuvuse väljakujunemisele, karjäärialastele ebaõnnestumistele, eluea lühenemisele.
Pooldan vabameelseid kooselusid, kus teineteist austatakse ja armastatakse tema individuaalsuses. On äärmiselt inimlik aeg-ajalt armuda, ka siis, kui elatakse parasjagu kellegagi koos. See ei tähenda alati lahkuminekut. Armumised tulevad ja lähevad, ning armumist ei ole võimalik ära keelata.
Ja kui ka minnaksegi lahku, siis ei ole see iga suhte paratamatu lõpp. Lahkuminek ei tähenda ka vaenlasteks hakkamist. Tihti saab endisest partnerist parim sõber, keegi, kes sind mõistab ja tunneb.
Osad suhted muutuvad pärast lahkuminekut paremaks kui iial varem, sest neid ei kammitse enam armukadedus ja hirm pealesunnitud vastutuse ees.
Tehke nii, kuidas südames õige tundub, ning te elate kaua ja õnnelikult.
p.s. Muuseas usun ma ka igavese armastuse võimalikkusesse
Lisa postitus