Väga piinlik on vahel oma käitumise üle. Suudan enamuse ajast olla mõistlik ja oma meest toetada ning olla rõõmsameelne. Kuid vahel...ma ei saa aru, mis minuga toimub. Ma lihtsalt solvun täiesti mõttetu asja peale. Sel hetkel on see muidugi solvumist väärt, kuid tagantjärele on väga piinlik. Näiteks ütles mees üks hommik, et ärme täna hommikul söö, lähme varakult jalutama ja siis einestame mõnes söögikohas. Olin päri ja kõik oli hästi tore. Istusime siis ühes kohvikus ja mees luges tellimuse ette, et seda, seda ja seda. Ta tellis omale toidud ära ja küsis siis, et oot, kas Sa tahtsi ka. Mul sai hing täis ja ütlesin, et ei, ma ei taha midagi. Jõin kohvi ja tuju oli täiesti kadunud. Mees püüdis asja heastada ja ütles, et ma söögu tema võileiba, kui ma midagi tellida ei taha. Ma ei tahtnud. Ma ei tahtnud üldse midagi ja mul polnud mingit tuju enam. Püüdsin küll teha nägu, et kõik on ok, kuid päev oli täesti rikutud nii mõttetu asja pärast? Kas ma olen imelik või juhtub ka teistel sellist asja vahel?

ma oleks ka solvunud, kui oma mees nii hoolimatult käitub.
Need ei ole tühised asjad, kahjuks näitab see palju rohkemat kui me iialgi uskuda tahaks.

see ei olnud tujutsemine. sa solvusid ja inimesel on õigus solvuda. ka mina oleksin solvunud. teine asi on see, et kui meie mehega väljas käime, siis mees ei telli mulle. Ma olen ju ka suuga inimene. Esmalt tellin mina endale, siis mees endale ja siis mees valib veini - kuna mina lihtsalt veine ei joo. Endale olen joogi juba ära tellinud, kui vodkashoti uju on olnud.

aga mina oleksin ka solvunud, kui mees oleks esimesena tellima kippunud. Mis mõttes? Esmalt loetleb ikka daam oma soovid ja siis alles mees. Ka nendes peredes, kus miskipärast edastab kelnerile soovid mees, edastab ta LOOMULIKULT daami soovid samaaegselt enda omadega või enne neid.

kas see oled sina?

Ei kujuta olukorda ettegi. Meil hakkab jutt, mida keegi tellib, tavaliselt juba enne söögikohta jüudmist, saati siis veel, kui menüüd käes, siis aitame teineteisel valida ja otsustada. Ei ole mõttetu solvumine ja tujutsemine, aga teinekord tee varem suu lahti.

kus nüüd räimed kukkusid sädistama... krt, mees mõtles oma asjadele ja siis oli vaja tellida - no telliski. ja siis märkas, et krt, naine ju ka kaasas, istub, nagu tursk ja pööritab oma punnis silmi. no ja küsiski, mida tursk tahab. ma olen alati mõelnud, et naised on üsna rumalad, aga selline hane-käitumine on ikka tipp...

Rökult on seekord absoluutselt asjalik sõnavõtt. Nõus temaga.

Oleks see tavaline kohvikuskäik olnud ja ta oleks olnud mõttes, ma mõistan. Aga ta ise tahtis, et see oleks eriline ja tore hommik. Muidu oleks ma ju võinud ka kodus hommikust süüa või öelda, mida ma tahan. Aga ta luges ühe hingetõmbega ette, mida võtab ning ma ei jõudnud isegi midagi vahele öelda, enne, kui teenindaja küsis, et kas see on kõik. Siis ta küsis nagu muuseas, et kas Sa tahtsid ka midagi. Aga, noh, ma oleks ehk võinud asja rahulikumalt võtta:) Ma olen tegelikult siiani häiritud sellest vahejuhtumist.

Celina.
ma arvan, et sul on õigus.
eriti selles oma kommentaari esimeses osas: "Väga piinlik on vahel oma käitumise üle. Suudan enamuse ajast olla mõistlik ja oma meest toetada ning olla rõõmsameelne. Kuid vahel...ma ei saa aru, mis minuga toimub. Ma lihtsalt solvun täiesti mõttetu asja peale."

Saad asjadest täiesti õigesti aru. Nii jätkagi. :)

revalcafe poolt pandud tädi on aga tõesti tsipake solvunud. ja mulle tundub, et täiesti õigustatult. :D

Mul unustas mees mu ükskord autosse. Autouks oli katki, ta pidi igakord mu ukse väljastpoolt lahti tegema. Aga siis ükskord oli mõttes, läks välja ja otse koju. Nii et ära võta südamesse, on hullematki:)

Ma ei taha siin midagi ära sõnada, aga su mees on räme mats ja ei hooli sinust. Nii lihtne see asi tegelikult ongi.
Solvu või ära solvu just selliste asjade pealt loed sa mehe tegelikke kavatsusi.

Aga äkki tõepoolest mees lihtsalt UNUSTAS enne sinult küsida, kas kujutad ette, et mees on ka tavaline inimene, mitte superkangelane kes igal sammul peab meeles pidama viisakusi ja kombeid. Jah enamiku ajast ta ehk ongi gentleman, aga lõppudeks on ka tema lihtsalt inimene, kes võib ka eksida.
Eksimine pidi olema ju inimlik...

jätk eelmise viimasele lausele: ...ytles siil ja ronis saapaharjalt maha.

Kas sul suud peas ei olnud või magasid autos?

No miks mul siis suud peas pole, aga mis see aitab. Nii kaua kui käekotiga kohmitsesin nägin silmanurgast veel ainult ta selga maja nurga taha pöördumas. Mis ma ikka karjun, kerisin akna lahti ja tegin ise väljastpoolt ukse lahti. Solvunud olin muidugi, aga point oli see, et hajameelsusest või mõndagi juhtuda. halb mees mul polnud..

Meil juhtus nii,et pidime nädalaks Pariisi sõitma mees viis kohvrid autosse ma läksin veel korraks vetsu kuna tuppa tulles mind ei näinud pani ta ukse lukku ja sõitis üksi .Nii istusingi nädal aega luku taga kuna mul võtit polnud.Aga ega ma selle pärast veel solvunud- väike asi ju!

Jah naised...kahjuks mingil hetkel on hilja juba ja meest lihtsalt pole enam, on läinud teise juurde, kes ei pirtsuta, ei tujutse mõttetult vaid on mõitsev. Mehed tegelikult tahavad väga holitseda naiste eest, aga vahest on meil ka palju muresid ja oleme oma mõtetes või oma maailmas ja kui sellest tehakse stseene no siis...aga enivei ilusat algavat septembrit kõigile :)

juba mitmendat päeva järjest oled mees? rahustid on kanged, ei lase rollist väljuda.
mida tarbisid ja millega et kirjapilt on nagu sea songermaa. äkki pole kaineks saanudki?

...on nagu potililled - kuni kastad- seni kasvavad