Väga tahaksin asjast aru saada.

Näiteks minu naine ei kannata välja pisimatki vaidlust, käed hakkavad tal lausa värisema, hääl kõrgeneb ja muutub kisamiseks. Aga põhjust ju ei ole, väikene vaidlus pisiasja üle jätab mind ükskõikseks ja rahulikuks, teda mitte.
Milles asi, feministid?

Kõik naised ei karju. Sinu naine ilmselt on lihtsalt kergemini ärrituv/ärritatav ja ühtlasi ta teab ise, et ei suuda rahulikuks jääda ja oma sõnumit sinuni tuua ilma kisata. See omakorda lisab hoogu.

Teine võimalus on muidugi see, et sinust on jäänud mulje kui vaegkuuljast, kelleni vaiksemal häälel öeldu lihtsalt ei jõua.

Öeldakse küll, et sõnad mis mõjuvad on sosistatud, mitte karjutud.
Aga, kui räägid nagu lolliga, ega siis ajab karjuma küll :))

tjah...selle peale pole veel tulnud ykski naine, et sosistada:sa oled siga ja kaabakas.

Sead ja kaabakad olevat ju kõik mehed. Milleks seda vana kulunud ja teada tõde ikka ja jälle karjudes meelde tuletada?
Kui nüüd tõsisemalt, ilma ärapanemiseta ning konflikti siia toomata? Või on konflikt meeste ja naiste vahel olemas loodusseadusena? Kisa on ja jääb?

Mõnevõrra naiivne on arvata, et KÕIK naised karjuvad. See on ikka inimese iseloolus, mitte soos kinni.
Meie peres on näiteks MEES see, kelle ventiil esimese konfliktialge peale ära lendab ja lõugama pistab. Mul jällegi on omadus sellistes olukordades eriti tüüneks muutuda ja proovida emotsiooni-vahu vabalt suhelda, aga nope, mingit mõju pole, mees lärmab enamasti edasi ilma vähimatki loogikat omamata oma jutus.
Aga enamustele inimestele on selline lähenemine siiski aidanud, nii et asi on puhtalt eriti kergestisüttivas kaaslases...

Lisaks erinevtele inimtüüpidele (vaoshoitud ja kergsüttivad) võib põhjuseks olla tülitsemise teema. Tilkhaaval kogunenu hakkab ühel hetkel üle ääre ajama. Kui sa nii taibukas mees oled ning asjale pihta tahad saada, jälgi, kas ta alati ühtemoodi käitub. Tuleta meelde ka, kas ta kunagi käitus teisiti. Võimalik, et oma vale (su naise silmis) käitumisega oled aidanud tal kõik "anumad" üle ääre ajama panna. Kas ta teiste inimestega samamoodi käitub? Võib-olla pole sa teda kunagi mõistnud ja valestitõlgendatud inimene on seetõttu juba ette närvilisem, sest teab, et nagunii saadakse tast valesti aru.
Võib-olla see, mis sinu meelest on pisiasi, on tema jaoks tähtis ja närvi teeb mustaks, kui teine nii ükskõikselt tähtsasse asjasse suhtub. Katseta - järjekordse pisiasjast tekkinud tüli ajal suhtu tema öeldusse äärmise tõsidusega, isegi suurenda seda ning katsu lahendusi leida.
Mõned näited "pisiasjadest" ka - suvalises kohas vedelevad mustad sokid, riided, välisjalanõudes tubades käimine jne. Esialgu on naine delikaatselt vait, ootab, et mees ise märkaks. Edasi hakkab tagasihoidlikult tähelepanu juhtima, hiljem paluma, siis hurjutama, riidlema, tänitama. No tõesti pisiasjad, asi neid siis teisiti teha pole, kuid mees ei tee, ei reageeri üldse või saab lausa kurjaks - hakkad jälle peale. Aga kui järjekordse pahandamise algul kohe vabandada ja tõtates asi ise ära klaarida (sokid pesukasti viia, harjaga saabaste küljest pudenenu kokku pühkida ja prüginõusse panna jne), huvitav, kuidas siis naine reageeriks? Äkki jääks suu ammuli vaatama või mis?

"Sead ja kaabakad olevat ju kõik mehed. Milleks seda vana kulunud ja teada tõde ikka ja jälle karjudes meelde tuletada?"

kordamine on tarkuse ema..

kui dialoog naisega on karjumiseni jõudnud, siis võib tavapäraselt oodata sõnadevalingut omadussõnadest. et naine nagu oma ebakindluses ei tea täpselt, milline oleks kogu repertuaari piires sobivaim ja siis kõva häälega esitab neid rohkem endale.

hiljem pisarate saatel ju korratakse sobivamaid ja mitte kõiki? vähe usutav, et ta ei jaksa-kui ikka riielda jaksab, siis pole kysimus..

Kindlasti kohe ei kisa ega karju oma meeste peale delfis aega veetvad naised. See vabadus siin ropendades oma madalaid tundeid rahuldada maandab kõik pinged :)

Agnes,

...pigem neil polegi mehi. võibolla mingid ahvid on, aga need intellektuaalsest ja empaatilisest kõva häälega enda korrutamisest midagi suurt ei taipa.

Karjuma kipub ikkagi inimene, keda ei kuulata või kes ise ei soovi kuulata ega kuulda. Kui samaga vastata, siis läheb karjumine kröömikese valjemaks jne. jne. Karjumine pole naste omapära, on ka väga valjusti rääkivaid mehi.

Eks ma ole kõike proovinud ja uurinud ja kavaldanud. Mingile ühesele järeldusele pole siiski tulnud. Aga on tunne, et ta võtab kõike võistlusena. Näide:
Arvamused võivad olla erinevad, arvamus ju. Siit kerkibki mingi imelik konks, millesse ta näib takerduvat. Nimelt arvamuse avaldamisega ei esita ma ju mingit fakti, tema aga püüab arvamust ümber lükata kui vale fakti. Minupoolset selgitust arvamuse olemusest peab ta juba enda solvamiseks. Nii see pall veereb ja...läheb suuremaks, kontroll kaob ja plahvatab.
Arvamuste erinevus ongi üks pisiasi. Mitte sokid.
Sokkide vedelemisse suhtub ta stoilise rahuga, ehk max. paigutab märkuse saatel ringi.
;)

naised on head väitlejad ja samas kehvad kaotajad selles. hullult närvi ajab ju, kui oled nõrgemana pannud maha mingi täieliku teooria nurka surumiseks ja mees teatab syydimatult vastu, et aga see ju aint naise arvamus.

miks küll sigade ja kaabakatega koos elatakse?
Kisamise ainus loogiline põhjus on alaväärsus kompleks,
et muidu mind ei kuulata, minuga ei arvestata.
Kisama hakatakse ka siis, kui tuntakse, et endal ei ole õigus. Või lausa tedlikult soovitakse valet pähe määrida.

alu, 5+, sinu huumorimeelt võiks iga naine kadestada :D

"miks küll sigade ja kaabakatega koos elatakse?"

põhjus selles, et naine tahab elu, kus on vürtsi. kui enam ei taha ega kannata, siis kisab ja jonnib naca ning jälle jaksab tahta.
millegipärast "head mehed" on ju reeglina ilma või maha jäetud?

vist küll. peale kisamist ja mis siin salata, ka kaotust, tunneb ta elu olevat jälle elamist väärt vürts olevat. oh seda loojat küll.

Mis naistega te küll läbi käite? :) Iga tühise probleemi sees rabeleb kaks korda suurem, et välja saada. Muprhykas.

aru ka saanud samas, et ega mehedki taha "tuima tykki". igayhes vist natuke kauboid, et tahax metsikut hobust heaks tööloomaks taltsutada. ja nii, et ta pilgus, tegemistes (eriti voodis) säiliks paras ports metsalise pilku, häält, liigutust.
toob lihtsalt tervemad ja paremini läbi löövad järglased ilmale, kui suva kodumaine meritäht "hea lastetoaga" ja pole nii igav kah, et ajab diivanil õlut jooma. ja nentima, et jalgpall ikka on parem kui..

...sex. lõpeta lause ära ikka :)
alu, sul on lihtsalt suurepärane sõnaseadmisoskus. kui vaid keegi vaevuks, siis saaks su siinsetest mõttevälgatustest kokku paraja zurnaalitäie koomilist materjali.
ega sa millegi uuega muidugi ei hiilga, aga see väljendusoskus ja huumor...
vanast peast võid raamatu kirjutada küll :)
...meritäht hea lastetoaga.... :)))

tänan, Agnes.
kuid mille uuega hiilgab eluolu? naised tavaliselt märkavad ja toovad esile asju, mis on muidu tyhised aga kõmu tekitavalt koomilised...ehk tuleb siit ainest:)

Naised karjuvad selleks, et endale kõrvakiilu välja teenida. Peale seda võib ennast jälle nii abituna, alandatuna, vägistatuna tunda.

P.S. See ei ole minu idee. Seda ütles mulle Naine!
(Naine suure algustähega, tõeline naine!)

alu Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> tjah...selle peale pole veel tulnud ykski naine, e
> t sosistada:sa oled siga ja kaabakas.

On küll tulnud, on kasutanud veel vängemaid väljendeid ja sealjuures veel naeratanud, et kõrvalseisjatele jääks mulje sõbralikust jutuajamisest.

Nunnud poisid võtavad kilkama

teip,

see ju lausa tunnustuse avaldamine-mis saab mehel olla selle vastu, kui naine ta mehiseid tegusid vagusi kiidab, meeldivalt ja seltskondlikult. see ei häiri kedagi ja on vaid nauditav kuulmine. märksa kehvem on olukord selline nagu teema avaja kirjeldab-kisav naine värisevate kätega.
meestel on ju tegelikult naisest kahju sellises olukorras..

Arvamus, selle avaldamine, sellele vastuvaidlemine, kas pole see kokkuvõttes väitlemine? Väitlemine on huvitav, kaasakiskuv, emotsioone tekitav. Kui tood välja, et su naise jaoks on see kõik kui võistlus, siis ehk ongi ta väitlushimuline? Vaielda, väidelda saab igasuguste asjade üle. Mida enam sügavuti minna, seda enam pisiasjana tunduv vaidlusteema on. Aga millal muutub asi pisiasjaks?
Sina räägid oma arvamuse esitamisest, pelgalt arvamuse, mida naine kui fakti tahab ümber lükata. Aga kuidas sa oma arvamuse esitad? Kui nii, nagu antud teemas, siis on su naise reaktsioon mõistetav (see ei tähenda, et ka õigustatav). Esiteks esitad sa oma arvamust, et vaidlete pisiasjade üle, kui fakti. See, et tegu on tühiste pisiasjadega, ei kuulu arutuse alla. Veelgi enam, oma naise põhjal teed üldistuse - miks naised karjuvad? Selline küsimus mõjub ka faktina. Aga seegi on ju vaid sinu arvamus, millega paljud sugugi nõus ei ole.
Praegu ei saa täpselt aru, kas soovid tõesti vaid teada saada, miks üks vaidluspooltest emotsionaalselt käituma hakkab või tahad tulevikus seda vältida. Naise valisid sa ju ise. Kui oled ise vaoshoitud tüüpi, ehk vajadki emotsionaalsemat kaasat enda kõrvale. Kui sind aga praegune olukord häirib, mõtle ja jälgi, kuidas oma arvamusi esitad.

Üldistasin, et rahvast rohkem kaasa kiskuda, tuleb rohkem arvamusi. Aga selgituseks toon veel ühe näite:

mina: nägin täna Jaani, sõitis valge autoga
naine: ei saa olla, Jaanil on punane auto, ma tean kindlalt.
m: seda küll, aga täna ma nägin teda valgega
n: ei saa olla, ta auto on punane

Nüüd on minul targem olla vait, sest seda teemat arendades läheb raudselt hüsteeriliseks karjumisega tõestamiseks.

Üpris rumal naine siis, ise oled süüdi, et sellise valiku tegid...

alu, sa mõtle kuidas Agnes sulle üritab külge ajada, päriselus seda nii tihti ei juhtu neh?

Aga see valges autos sõitva Jaani nägemine pole ju mingi arvamus. See ongi fakt. Kui ise seda arvamuseks pead, võib sest välja lugeda võimalust, et sa isegi pole kindel, et see just Jaan oli. Võib-olla su naine kahtleb su silmanägemises, omab Jaani kohta rohkem teavet või mis iganes. Lihtsalt vait jäämine ei lahenda midagi, valab vaid õli tulle. Möönmine, et võisid ju eksida, lahendaks aga olukorra. Kui aga oled veendunud, sest lausa tervitasite, rääkisite, siis saab ju ka välja pakkuda erinevaid võimalusi, kuidas Jaan "vales" autos sai olla. Valge autoga Jaan ei tähenda automaatselt, et tal ongi nüüd selline, see võis olla laenatud, tööauto vm.