Arvamus, selle avaldamine, sellele vastuvaidlemine, kas pole see kokkuvõttes väitlemine? Väitlemine on huvitav, kaasakiskuv, emotsioone tekitav. Kui tood välja, et su naise jaoks on see kõik kui võistlus, siis ehk ongi ta väitlushimuline? Vaielda, väidelda saab igasuguste asjade üle. Mida enam sügavuti minna, seda enam pisiasjana tunduv vaidlusteema on. Aga millal muutub asi pisiasjaks?
Sina räägid oma arvamuse esitamisest, pelgalt arvamuse, mida naine kui fakti tahab ümber lükata. Aga kuidas sa oma arvamuse esitad? Kui nii, nagu antud teemas, siis on su naise reaktsioon mõistetav (see ei tähenda, et ka õigustatav). Esiteks esitad sa oma arvamust, et vaidlete pisiasjade üle, kui fakti. See, et tegu on tühiste pisiasjadega, ei kuulu arutuse alla. Veelgi enam, oma naise põhjal teed üldistuse - miks naised karjuvad? Selline küsimus mõjub ka faktina. Aga seegi on ju vaid sinu arvamus, millega paljud sugugi nõus ei ole.
Praegu ei saa täpselt aru, kas soovid tõesti vaid teada saada, miks üks vaidluspooltest emotsionaalselt käituma hakkab või tahad tulevikus seda vältida. Naise valisid sa ju ise. Kui oled ise vaoshoitud tüüpi, ehk vajadki emotsionaalsemat kaasat enda kõrvale. Kui sind aga praegune olukord häirib, mõtle ja jälgi, kuidas oma arvamusi esitad.