Tutvusin umbes pool aastat tagasi naisega ja tundus ning tundub kohati siiani, et koos olles on väga fantastiline aeg, kõik on ideaalne, aga nüüd hiljuti olen hakanud kahtlema. Umbes kuu aega tagasi kutsus naine mind enda juurde õhtuks ja sellest ajast saati olen hakanud juurdlema suhte üle. Põhjus selleks oli see, et kogu majapidamine oli must ja räpane. Esiteks juba aiast sisse astudes vaatasin, et kõikjal laius võsa ja muru oli vist üldse hea kui kord aastas niidetud. Kõik kohad olid murdunud oksi täis. Majja sisse astudes sama lugu, riided kõikjal hunnikus ja kortsus. Tolmurullid jne jne. Kõige kummalisem on see, et naine ise tundus igati puhas, aga pärast seda elamist nähes olen hakanud pidevalt mõtlema, et tõenäoliselt naine ise ka hügieenist lugu ei pea. Kuigi seda tunda pole, aga alateadvuses on hakanud kummitama. Ei tahaks ka uskuda vabandust, et aega pole, ei jõua kuna endal mul õde saab suurepäraselt kodutöödega oma majas hakkama ning käib samuti tööl. Ise ka koristan oma kodus, lihtsalt ma ei suudaks räpases kodus elada kus trussikud ja sokid vedelevad diivanil.
Kas sellisel suhtel üldse on perspektiivi? Vaevalt, et 30+ inimene enam üldse muutub

mul on üks kolleeg selline. väga maitsekalt käib riides, väga hoolitsetud naine, kuid kodu on tal viimane seapesa.
ta on korra mehel käinud, noorpõlves, mees oli samasugune, teda ka ei huvitanud puhtus enda ümber, kuigi ise oli puhas inimene, vähemalt väliselt paistis nii.

rohkem ta omale meest pole leidnud ja põhjuseks alati sama, kõik põgenevad nähes seda räpasust. esimesel korral võib olla ta kodu on isegi koristatud, kuid teist korda oma koju kutsudes ta enam ei viitsi ennast ületada.

see ei muutu ja tütar on sel minu kolleegil ja heal tuttaval samasugune.

kui ikka ise oled puhtusefänn, siis sellist naist ei ole mõtet võtta, sa lihtsalt ei jõua tema järgi koristada, sest selline lihtsalt ei oska puhtusest lugu pidada.

naine ei muutu. ongi selliseid räpaseid inimesi, kelle jaoks kodu võib olla rõve.

lahku kiirelt!

on selline ütlemine- pole just kõige puhtama külje peale kukkunud. Ilmselt nii ongi ta loodud, ta ei tunne ennast oma segaduses ja räpakuses pahasti, tema ei saa aru, miks see teisi häirib ja miks peakski kõik olema puhas ja korras. See on rohkem nagu peas kinni. Samas on teine oluline põhjus ka -ei viitsi- suhtumises.
Kas paraneb- ei. Kui teema algataja kahtleb, kas talle selline elustiil on vastuvõetav, siis ilmselgelt saaks sellest tulevases kooselus väga suur tüliallikas ja parem on mitte hakatagi koos elamisest mõtlema.

Ma ise ka kahtlen kas ta on võimeline muutuma. Seda enam, et ma pole talle oma negatiivsest üllatusest rääkinud, ma lihtsalt ei usu, et sellest kasu oleks. Pigem solvutakse. Aga selline sealaut, vabandage väljenduse eest. Kogu elamine. Mis kasu on aiast kui see on risu täis ja mingeid koledaid üle kasvanud pihlakaid, sireleid täis. Kujutan ette, et suvel on paras sääskla. Ja toad. Õudne. Vabanduseks õeldi, et pole jõudnud viimasel ajal koristada. Viimasel ajal? Kas üldse. Ma tõepoolest salaja piilusin klaasi kuhu veini valati, et ega seal mingeid rante pole. Ja ometigi naine käib riides nagu beibe, aga nüüd paratamatult mõtlen pidevalt, et kui ta seda kremplit näkku kannab, siis kas võtab maast vatitupsu ja pühib sellega meiki maha. Ah, kui liiga palju mõtlen, siis läheb süda pahaks

Kle isegi minul läheb süda pahaks selle peale.

Ma mäletan et seriaalis "friends" oli ka üks selline juhtum, kus naine oli seksikas, ilus ja tore ning kui mees läks naisele külla, sai ta šhoki- korter oli nii räpane ja kole. Ma seda ei mäleta, kas ta ütles talle midagi aga seda tean, et jooksis minema. Naine ei näinud mustuses probleemi.

Aga tegelikult ka, kui ikka väga mõelda sellele, siis see on rõve.

Siimule: Tulid siis siia selle tuttava musta pesu pesema? Oled ikka paras klatsimoor:) Selge see, et kui räpasus häirib, siis tuleb sellest naisest eemal hoida ja sa ju ise ka arvad nii, aga tulid ikka siia pasundama. Kui oled puhtuse friik, siis sul pole selle naisega tulevikku:)

Tundubki nii, etka seda naist ei häirinud tema segadus, muidu poleks ta sind ju külla kutsunud. See, kes häbeneks seda, peidaks riided vähemalt ära ja peseks põrandagi puhtaks. Olgu selle aiaga kuidas on...

Huvitav kuidas see naine suhtuks sinusse kui seelikus mehesse kui teaks kuidas sa netis teda kirumas käid. Vaevalt ta tahaks sellise eidega koos olla. Ükski endast lugupidav mees ei halise naistekas. M.o.t.t

Aga käi tal korra veel külas ja vaata, kas ta siis on jõudnud koristada. Võibolla see oli tõesti ainult sel ühel korral. Kui aiast ei käi jõud üle, siis sellest saan veel aru aga toas võiks ikka korda hoida.
Kui tal ongi puhtusest teistsugune arusaam, siis kahjuks pole väga mõtet loota, et see muutuks. Ise omale meest vaadates ikka panin ka tähele, kuidas tal korra hoidmisega lood on. Ma ei arva, et pean hakkama teise täiskasvanu järgi koristama või talle õpetama, kuhu sokid käivad vms. Õnneks leidsin mehe, kelle arusaam korrast on minu omaga sarnane. Oluline ongi, et oleks ühesugused vaated. Mõni räpakam noormees ehk tunneks ennast selle daami seapesas väga hästi.

Kõik naised ei sünnigi hari ja kühvel käes, nii nagu kõik mehed ei ole võimelised isegi pisiremonti tegema nii, et ise ka aru saaks miks ja mida nad teevad. Lisaks peavad Eestis naised vaesuse tõttu rohkem tööd tegema, arvad, et nemad ei väsi, nende ööpäev on pikem, tervist rohkem? Kui ei sobi astu edasi ja anna sellele naisele parem võimalus.

Aga kui naine teadis, et tal kodus kõik räpane ja koristamata on, miks ta siis kutsus mehe enda juurde koju....tema jaoks on järelikult see segadus loomulik.
Tolmurullide tekkimine võtab ikka päris palju aega...

Pidevat ja totaalset segadust ei õigusta miski. Samas koristan ja siis jälle vaatan läbi sõrmede, olenevalt sellest kui palju on tööd ja lastega asjatamist. Tolmurulle ei ole lasknud kunagi tekkida, aga pedantselt iga asi ei ole ka alati omal kohal. Pigem oleksin selliselt vinguva mehega ettevaatlik. Täna ei meeldi talle sinu kodu, homme riietus, ülehomme veel midagi. Vinguja leiab alati põhjust vingumiseks ja enamjaolt on selle taga inimese enda sügavad kompleksid. Lastetu, keskealine mees peabki enda elamise korras hoidma, mida muud tal netis istumise kõrvalt ikka teha on. Küsimusi tekib ainult selle üle, miks mees on üksi ja miks lastetu ja kas põhjus võib olla ehk lõputus vingus ja virisemises. Sellise mehe eest tasub kiiresti ja kaugele põgeneda.

Kui sind kutsutakse kõlla, siis eeldad ikka, et toad, või vähemalt tuba on korras. Keegi ei räägi ju paarist riietusesemest toolileenil, vaid ikka hulgim ja kortsus. Siis veel ka tolmurullid....
Kui selline asi juhtuks sõbranna või õega...olgu peale, aga kallimaga... siin pole vingumisega mitte mingit pistmist, see on lihtsalt vastik ja jäta see räpakoll kus see ja teine.

Õrn õhuke tolmukiht tekib ühe päevaga. Kuigi mul ei ole ahjukütet (nagu vanasti, see ajas ikka palju tolmu ja tuhka), väikseid lapsi, kes kogu aeg kõik asjad laiali pilluvad ja pärast kokku ei korja, ning kassid (toakassid) on ainult suures toas, nn magamistubades nad ei käi, aga sellele vaatamata näen, kuidas kogu aeg on nii põrandal kui kappidel- riiulitel õhuke tolmukiht. Vähemalt üle päeva tuleb ära tõmmata. Kui põrandad on juba 2-3 päeva pesemata, on tolmukiht juba silmaga nähtav.
Mida ma öelda tahan? Koristada tulebki iga päev ja soovitavalt mitu korda päevas. Aga kui naine veab kogu majapidamist üksinda ja käib veel tööl ka -andke andeks, seda ei jaksaks isegi üli-naine.

Siim jaksab. Jõuab igapäev koristada, väikesid lapsi kanseldada, tööl käia, süüa vaaritada, pesu pesta ja kõige selle kõrval siin veel halamas käia. Siim ongi ülinaine.

Esiteks, jätaks lapsed teemast välja. Jah, minul ei ole neid, aga naisel samuti pole. See oli ka üks põhjustest pikemaks suhtlemiseks. Arvasin, et meil üsna sarnased maailmavaated ja ega on tegelikult praegugi.
Teiseks, ikkagi see räpasus. Siin nagu ei oska järeleandmisi teha kuna ma tean, et see hakkaks ikka kohutavalt häirima. Ma ei räägi mingist tolmukorrast vaid konkreetsest mustusest. See ei sõltu rahast ja otseselt mitte ka aja puudusest, sest kes tasa sõuab see kaugele jõuab. Iga päev natuke aias või toas nokitseda ning kõik on korras. Ma ise pidevalt teen ja jääb aega ka õhtul raamatu lugemiseks. Aga tema puhul jääb mulje nagu inimene istuks kogu oma vaba aja netis või telekat vaadates jne.

Siim, aga kui tal pole juba aastaid n.ö. mees-sõpra olnud, kelle pärast pingutada või koristada. Ta elabki n.ö. väljaspool kodu, on kena ja puhas inimene, sest see on oluline, aga koju ju nagunii keegi ei tule, sest pole selliseid sõprugi. Kas ta elab täitsa üksinda eramajas? Vanemaid ei ole?
Ma ei usu, et muru niidetakse ainult korra aastas, siis ei hakkaks ükski muruniitja sinna enam peale. Äkki tal on mingi lisatöö õhtuti, tõlgib midagi?
Minul näiteks on oma 1-toaline korter üürile antud, seal elab 30+ üksik naisterahvas, ja kui tal ükskord oli elektriavarii ja ma olin sunnitud sinna minema montööri ootama (ma ei käi seal üldse, aga tookord oli vaja), siis pidin laveerima raamatute ja ajakirjakuhade vahel, kuid ta ei loe neid lõbu pärast, ta tõlgib sealt artikleid. Suitsukonid ja hallitanud leivad köögis, aga mina suhtusin mõistvalt sellesse: vaba naine, elab ÜÜRIKAS, töötab palju - las elab siis nii, kui ise välja kannatab. Seesama naine võib mingites muudes oludes hoopis teistsugune olla, ma ei tea ju seda, aga praegu POLE VAJA tal asju kokku korjata ja tolmu pühkida.

puhtad inimesed enda ümber segadust ei salli ja sellepärast nad seda ka ei tekita. kui naine elab üksi, siis peab ikka eriline räpakoll olema, et mustus üldse tekib.
mida sa ajad segamini, kui koristada ei viitsi

Ega tubades ei koristata ainult sellepärast, et kellelgi teisel seal hea olla oleks vaid põhjus peaks olema ikka see, et endal hea oleks.

Räpast üldmuljet võib tekitada ka muu kui konkreetne mustus. Kulunud tapeet, võidunud laevärv, mitte enam kõige värskem mööbel. Isegi vale põrandavärv võib luua räpase üldmulje. Mul on sõbranna juures alati selline tunne, ehkki ta kodu on korras ja puhas, aga raha remondiks ei jagu ja sp jätabki korter kokkuvõttes räämas mulje. Segadus on muidugi iseasi.

Kõige lihtsam on julgus kokku võtta ja proua/preili käest otse küsida et miks elamine selline sealaut on. Äkki on mingi ülimõjuv põhjus. Halvimal juhul saad küll (räpase)panniga vastu nägu aga tõeline džentelmen kannatab ka selle ära.

lohakusel ja rapakusel on piirid. Ei pea tingimata iga paev elamist pesema ja puhastama (ega tingimata iga nadal suurpuhastust tegema), aga kui inimesel on raskusi elementaarse prahi minemaviskamisega ja oma asjade korrashoidmisega, v6ib tegu olla vaimse hairega. T6siselt muide.

Ma olen ka vallaline, pole püsisuhet olnud ja elan üksi. Mu korter on alati ideaalselt korras, isegi kui elan üksinda. Enda heaolu jaoks ju? Kuidas saab end nii käest lasta? Võeh..mõtle mis hais mustas majas on.

Mina ei ole ka kõige puhtama külje peale kukkunud, vaid pikalt üle keskmise räpane (kui sõbrannadega võrrelda nt), aga mees käib kogu aeg lapi ja harjaga ringi. Tal on see veres. Kõigi eelduste kohaselt ei oleks ta pidanud minuga suhetki looma, rääkimata abiellumisest, aga ikkagi ta tegi seda. Või on siis minust veel hullemaid räpakolle?

Jajaa, loomulikult on koristamata toas õudne olla, mul endal juhtus ka seda tihti, kui lapsed väiksed olid. Elasime siis veel ahjuküttega majas, puud lõhkusin ka ise ja kütsin ahjud-pliidid ja tuha viisin välja. (Sest mees oli kogu aeg tööl.) Kanalitsatsiooni ka polnud ning maja oli ürgvana (1928, Nõmmel). Ahjuküte keerutas neid tolmurulle ikka mõnuga mööda maja laiali.
Enam me nii ei ela, nüüd on uus maja ja gaasiküte, tundub, et polegi nagu kodus midagi teha, kuid tolm lihtsalt tekib.
Kui inimesed on juba 30+, siis ma leian, et Siim võib täiesti vabalt otse ja häbi tundmata öelda sellele preilile/prouale, mis teda häirib, ja et tema ei taha sinna rohkem tagasi minna. Iga suhe peaks ju põhinema usaldusel, ja kui usaldus on nende kahe vahel olemas, siis võib ka ebamugavatest ja ebameeldivatest teemadest rääkida. Peabki rääkima, mida varem, seda parem.

Üks asi on lihtsalt koristamata tuba, teine asi räpasus ning neil on väga suur vahe. Väike tolmukord, paar vedelevat riidehilpu, sassis töölaud, päevajagu pesemata nõud: see peaks mahtuma üsna normi piiridesse. Aga saan aru, et kõnealune vaatepilt ületas selle mitmekordselt.
Lisaks, kui ma tõesti kutsun külla potentsiaalse kallima, siis on ikka väga raske vabandusi leida küll, et ei korista enam-vähem ära. Nii et mina saan teemaalgatajast aru küll ja väga optimistlik suhte aretamise osas ei ole, kui sa ei taha just muutuda kooselus täiskohaga koristajaks: koristaksid nii enda kui ka naise järelt. Naine ise ei saa tõenäoliselt aru, et midagi lahti on ja leiab, nagu osad siinsedki, et härra on mõttetu korrafriik, kellel pole midagi targemat teha. Samas tee sellest juttu ikka, ega midagi kaotada ka pole.

Kui soovid tulevikus kahe eest koristada, siis ei ole probleemi. Ma ei usu, et teda otseselt häiriks, kui keegi kodu korras hoiaks.. Seda aga, et suudaksid sellise elustiiliga inimest korralikuks õpetada - ma tõesti ei usu.. Harjumuse jõud on juba liiga suur..

kui tahad teada, kas inimene on puhas, vaata WC-d, vannituba ja valamukappi.

Vann ja wc ei näita küll mitte midagi, sest wc puhastamine ei käi kellelegi üle jõu, aga riiete mitte laiali loopimine on palju suurem kunst.
Mis seal valamukapis siis olema peaks? Mina hoian seal kassikrõbinaid näiteks.