Kohtun mehega, kellel on minuga tõsised kavatsused. Mina esialgu veel uurin maad. Õnneks vastab ta küsimustele suhteliselt otsekoheselt. ja kui tuli jutuks, mis tingimused tal tõsistes suhetes on, siis vastas, et naine ei tohi kohtuda üks-ühele meestega, sh. meessõpradega. Olin hämmingus, minu jaoks on selline asi tänapäevases maailmas suur uudis. Ega ma palju ei kohtugi, aga mõni meessõber mul ikka on. Kuidas suhtute teie sellesse teemasse? Kas tegemist on liigse nõudlikkuse ja algaja türanniga või on sellist asja eeldada normaalne?
Ise nõuaksin, et ei toimuks flirtimist, aga suhtlemist naistega täiesti ära ei keelaks.

Olen mehe seisukohaga täiesti nõus.

Sellist hullu küll ära kõrvale võta , oled ülejäänud elu hädas !

Uuri, mis usku ta on.
Kipuvad olema moslemid või hullkristlased.

Kui asi on mõlemapoolne, s.t. tema ise ka naistega üks-ühele ei kohtu ning selle all peetakse silmas privaatruumis kohtumist, mitte näiteks päise päeva ajal avalikus ruumis, siis polegi asi ju eriti imelik. Mismoodi kavatseb teemaalgataja ära keelata flirtimise, kui mees samas võib privaatselt naisterahvaga kohtuda? Aususe printsiibil, et kinnitab, et ei flirtinud?

See pole mingi instinkt! Puhas ebakindlus, alaväärsustunne ja sellest tulenev kontrolli- ja hirmutamisvajadus. Normaalne inimene meie kultuuriruumis sellist piirangut ei seaks.

sellisest mehest hoia heaga eemale ja lõpeta see suhe kiirelt. Selliste hullude hirmuvalitsuse all elavaid naisi on varjupaigad täis.

sobib sulle selline mees, sest oled ise ju samase mõtteviisiga. loe oma postituse viimast lauset...

Mul oli kunagi üks ex selline, kes ise käis sõbrannadega tantsimas, välismaal reisil ning mingid noorteüritused, aga minul ei lubanud kuhugi minna, kus olid teised eided!

Siis mul viskas üle, võtsin poest pudeli veini, tellisin litsi ja kui neiu järjekordselt peolt koju tuli, leidis ta mind koos prostiga veini joomast ning küll siis olid alles piigal suured silmad, nähes diivani kõrval kasutatud kantossi.

Läbirääkimised... Äkki on tal eelnevatest suhetest valusaid kogemusi?
Minu arust see normaalne, et nt. üks-ühele kuskil kodus vana meessõbraga ei suhtle. Aga on ka teisi situatsioone - nt kutsub vana klassivend kohvile, tööga seoses on vaja midagi arutada, oled suuremas seltskonnas, kuid sõbrannad eemalduvad ja jääte kahekesi.
Kuidas ta seda kontrollida kavatseb? Kõik sõltub mehest ja tema teistest iseloomuomadustest. Üldiselt on selline tunne jäänud, et türannid pigem alguses varjavad oma armukadedust ja see võib isegi hea märk olla, et ta kohe oma nägemuse suhtest paljastab.

Kui tegemist paindumatu inimesega, siis ise ei kujutaks sellist suhet ette, kus ABSOLUUTSELT meestega ei suhtleks üks-ühele. Üsna võimatu korralda.

Ma ei pea seda normaalseks, et sellist asja teiselt nõutakse ja sellist seisukohta üleüldse formuleeritakse, küll aga leian, et püsisuhtes olles ei peaks naistel privaatsõpru ja meestel privaatsõbrannasid olema. Sõpradest saavad suhtes ühised sõbrad ja kui mõne ühise sõbraga siis üksi kokku satutakse ja lobisetakse ei ole selles midagi taunimisväärset.

Niipalju veel täpsustuseks, et pidasin silmas sõpru, mitte tuttavaid. Lihtsalt tuttavatega kokku sattudes ja mõne sõna juttu ajades või kasvõi koos lõunal käies ei ole mingit probleemi, aga tuttavaid ju enda juurde ei kutsu ja ise nendega kusagile pittu või teatrisse vms ei lähe.

Ühel õigel mehel puuduvad sõbrannad, tal on ainult oma naine kes ongi ta "sõbranna". Ongi kogu lugu. Naistel samamoodi.
Sõbra ja armukese piir on väga kiire kaduma, eriti kui võtta arvesse et enamus inimesi on nõrgad kes ei suuda "ei" öelda. Ja ahvatlusi tekib tahes tahtmatult. Sellistesse naistesse tuleb suhtuda suurte reservatsioonidega kellel on palju vastassoost sõpru. Suhelgu omasuguste libertiinidega (s.t. selliste meestega kes tahavad suhelda erinevate sõbrannadega).

tüüpiline vaimselt vägivaldne mees, mida seal vaadata on? Kui mingeid mõnuaineid ka tarbib siis on asi veel hullem.
Naised peaks vaimse vägivalla teema endale selgeks tegema, et oskaks neid mehi ära tunda ja kaugele hoida. Mingit normaalset suhet ja pereelu sellistega ei ole võimalik elada. Mehe poolt suhtlusringkonna piiramine on vaimne vägivald, igal inimesel, isegi naisel on õigus ise otsustada, kellega kohtub ja kus.
vt kasvõi seda http://www.ohtuleht.ee/518682/vaimne-terror-20-marki-et-void-olla-vaimse-vagivalla-ohver

Kui naine on otsustanud oma mehe seljataga meessõpradega tiiba ripsutada, siis üks õige mees austab ka oma naise selliseid valikuid. Aga ühtlasi austab ta oma naist ka niipalju et ta teda rohkem enam üldse ei puuduta. Las siis lits (kelleks mees naist kunagi ei nimeta) tajugu tõelise mehe stigmat ja vaevelgu südametunnistuse piinades.

Naine tuleb hommikul kell 11.00 ja teatab,et veetis öö sõbraga. Algul pidutsesid,tantsisid,pärast magas sõbra kaisus. Paluks kommentaare....

Kust sa võtad, et naine midagi otsustanud on? Inimestele on sõbrad alates 3-4 aasta vanusest ja parimatega nendest suheldakse kogu elu.
Kui teile ei meeldi, et naisel on ka enne teid elu olnud siis minnakse lahku, mis teile, kontrollifrikidele, arusaamatuks jääb? Vägivald ei paranda suhet kui see on halb!
Selliseid vägivaldseid mehi on Eestis nii palju, et sealt ongi raske midagi normaalset leida.

Milleks sulle normaalne mees?

Misasi on üks-ühele kohtumine, ei tea, aga kaaslane võiks olla sobiv. Kui tunned, et ta vaated on teised, siis ei klapi.
Ausalt öeldes ise ka ei tahaks, et mehel on miski sõbranna, kellega kohtutakse seljataga. Mida on nii väga rääkida, kui omal on kodus naine?
Võivad olla nn sõbrad, kellega käid läbi perekonniti ja koos teise poolega.
Väga paljud noored suhtlevad vabalt. Kusjuures täiesti ausalt ja avameelselt lihtsalt vaid on koos või käivad kord omavahel, kord eraldi, poisid ja tüdrukud, kuigi igaühel on kindel partner. Ise proovin ka selliselt kommuunist aru saada, kuigi raske on.

paarisuhetes ilma usalduseta ei ole üldse mingit suhet, armukade kontrollifriik otsib ja leiab kogu aeg probleeme, mida kontrollida ja teeb partneri elu oma ebenormaalse mõtlemise ja käitumisega põrguks. Sa võid ainult kodus luku taga elada, haige inimene leiab igal juhul põhjuse sind süüdistada truudusetuses ja veel enam ahistada. Kui keegi tahab oma elu rumalate valikutega pekki keerata siis võiks see olla vähemalt teadlik valik, sh jamad geenid järglastele.




k

Võib-olla hakkab probleem siis, kui partner tajub, et sa ei ole temaga päris aus. On põhjust arvata, et kuskil miski pole nii, nagu paistab. Ja kui nüüd sa ei selgita või jääd napisõnaliseks, siis teise poole kahtlused aina süvenevad. Üldiselt hooliv inimene ikkagi proovib teha, et partneril poleks kahtlusi.
Kooselu eeldab eelkõige ausust. Siis tekib ka usaldus.

Aga miks on suhe kehv? Võibolla mees tunneb ennast,nagu mingis "räpases püstijala baaris"peale jalgpalli mängu,noo mitte ei taha läbi higise meestesumma leti äärde trügida?

Mis siin kommenteerida.
Tuleb teha täpselt samamoodi, tulla järgmisel päeval kell 11 ja rääkida sama juttu.
Kui hakatakse armukadetsema, siis saab edasi diskuteerida, et kas miks arvad, et kõik petavad - sina ju käisid ja midagi ju ei juhtunud.

Ollakse öö kusagil "sõbra" pool, magatakse kaisus? Seelline on normaalne paarisuhe? Ja kui teie paariline nii teeb, siis vastuseks pole mitte lahkuminek, vaid mingi loll mäng ja tagasitegemine? Teil päriselt ka mingitki väärtust ega eneseaustust ei ole?

Olen ka ise teisemehe naist voodis kaisutanud. Küll silitasin ta tisse ja üritasin muudki aga mida ei saanud seda ikka ei saanud. Naine pani pidurit ja hakkas end l...iks haletsema. Asi jäi katki. Mingi aeg hiljem nägin teda linnas koos mehega. Naine mind nähes oli väga hakkava olekuga. Aga kuna mees jättis sümpaatse mulje kellele ei tahtnud käru keerata, siis jäi nii nagu oli. Nii et asi jäi jälle katki.

Ma ei saa aru mis omandi-instinkti te taga ajate.Suhtlus mees ,naistutavatega on täiesti normaalne.Väike kohv kohvikus,mõni kiri vahest postkasti,kui aga abikaasa(elukaaslane) veedab suurema osa ajast nn."sõbraga"ja saabub koju alles keskpäevaks, nagu siin kirjutati, on küll midagi täiesti valesti.Partneril on minuarust täielik õigus küsida mis toimub.Siin kohal rääkida mingisugusest omandi-instinktist on täiesti kohatu.

Milles täpsemalt seisneb mehe "ohvriroll", kui temakene sõpradega suhtleb? Mehe ego ei kanna välja? Miks?

Ülisuur ego ei kannata midagi välja, sest ta pole empaatiavõimeline ta ei suuda teist inimest mõista, peale enda ja oma vajaduste ei ole maailmas üldse teemasid. Naine on rohkem nagu tarbeese, ainult see tarbeese ei käi lukku nagu auto ja OFF nuppu ka pole, et saaks jalust ära panna, kui temaga mängimiseks aega ei ole.

Teema näikse keerlevat dilemma ümber, et kuidas saaks ringi litutada nii, et see välja paistaks truudusena. Edu!

Kuldsed sõnad,just täpselt nii see tegelikuses on.