Ise üsna eakad inimesed aga nii kitsarinnalised? Mul on magistrikraad ja mul on põhiharidusega mees - kukkuge nüüd pikali. Ka mul olid alguses eelarvamused kui tüüpilisest põhiharidusega mehest. Aga ta oli hoopis teistsugune. Mida enam teda tundma õppisin, seda enam ma sain aru, et ta paneb enamusele kõrgharitud meestele pika puuga ära, kelle seast üllatavalt paljud on rumalad, aga ülbed. Minu mees on viisakas, töökas, ambitsioonikas ning me mõtleme sarnaselt. Meil on väga hea klapp. Tal on väga head omadused, et elus ja tööl hästi läbi lüüa ja see on tal ka õnnestunud. Koolitee jäi tal katki muidugi kurvematel põhjustel. Elu teeb oma korrektiivid ja kõigi inimeste elu ei käi õpiku järgi: põhikool,keskkool, ülikool, pulmad, lapsed, lapselapsed.

Tahan öelda, et andke inimesele võimalus ning suruge oma eelarvamused maha. Ka mõni kõrgharitud tibi oskab võibolla ainult küüntehooldusest rääkida. Elu pole nii must ja valge, et põhiharidusega inimene = loll ja harimatu, kõrgharidusega inimene = tark, intelligentne ja edukas. Samas ma adun ka, et minu mees on ilmselt väga suur erand aga siiski ei tasuks olla niivõrd eelarvamuste küüsis, vaid tasuks õppida teist inimest ennem tundma.