Mul on ka raskesti kasvav poeg. Tülid tõusevad sellest, et kõht on tühi, et on igav, et peab midagi tegema, et ei saa just seda asja osta, mida ta tahab jne. Tüüpiline kasvatamatu laps. Kusjuures olen oma arvates kasvatanud sarnaselt eelmistega, aga tema puhul ei toimi ükski eelmine võte. Tegelen põhiliselt ennetamisega - võimalusel teen midagi sellist süüa, mida siis saaks poiss iseseisvalt soojendada. Poiss käib trennis. Koduste tööde tegemisel kasutan väidet, et peab ja kõik. Suuremate ostude jaoks soovitan taskuraha kõrvalt kokku hoida ja tööga raha teenida. Kõik on vist legaalne... Aga ma ise olen nende vaidluste ja selgitamiste järel, kui tühjaks pigistatud sidrun. Üldiselt olen märganud, et aja jooksul on mõnede kokkulepete sõlmimine muutunud lihtsamaks. Iseseisvuse soodustsmine ja õhutamine on muutnud ka lapse toimetulekut. Üks mis kindel, viha ma ei pea. Iga tüli järel alustan puhtalt lehelt. Ei nääguta eelmisi jamasid.