Ma ei teagi miks kôike seda kirjutada plaanin, aga ehk hakkab kergem. Tean, et ise olen süüdi ja kellegi poole pole näpuga näidata ka. Miks ometi ma ikka kolistan samades lüpsikutes.
Olin noor 18 aastane piiga, kui armusin kõrvuni oma tütre ja poja isasse. Selles kooselus nägin nii môndagi. Küll tõsteti mind lastega ukse taha ja toodi teine naine majja, panditi salaja kodu mille päästsin ja tõmbasin endale seega suured laenud peale. Alkohol, mõnitamine jne. Ise olin süüdi, et üle 20 aasta sellist elu kannatasin. Ma ei mäletagi kas peale laste saamise veel üldse midagi ilusat selles kooselus oli. Lõpuks võtsin jõu ja lahkusin oma kodust, mille pangalaenu maksin igakuiselt ise üle 1000 euro. Katsusin rahulikult laste isale selgitada, et meie elu on mõttetu ja on aeg edasi liikuda. See peale peksti mind vaese omaks, taheti mind ja nooremat last ûlesse puua. See toimus kôik reaalselt ja ma ei saa aru kuidas ma üldse lapsega sealt pôgeneda sain. Rohkem ma sinna tagasi ei läinud.
Tutvusin mingi aeg uue mehega, kes tundus tõsiselt hooliv ja armastusväärne. Imestasin toona veel seda, et kuidas selline mees on sedasi ripakil. Uskumatu milline sinisilm ma võisin olla. Pool aastat hiljem aga selgus, et sellel armastusväärsel mehel on veel peale minu kaks naist kellega punus kooselu. Tal oli hea võimalus seda teha, sest tema firma asus Soomes ja mina teadsin, et teeb tööd. Tegelikus oli aga hoopis teine. Olin sellise dilemma ees, et endises kodus elas minu laste isa ja kusagile nagu polnud minna kh. Kuulasin oma uut armastust ja tema lubadusi lõpetada kõrvalt suhted. Ta lausa näitas mulle kuidas kirjutas kirjad, et kôik on nendega finiito. Ma ei tea kas ma olin loll armunud vôi miks ma ûldse lasin ennast ära rããkida. Kõik lõppes jälle vägivallaga ja ma põgenesin. Põgenesin maale, kus on mul suvekodu. Linnas ma enam tòöl käia ei saanud ja nii ma, siis kukkusin rentslisse. Pangalaenu ma enam maksta ei suutnud. Majad läksid müüki ka see kuhu ma pôgenesin. Saatuse tahtel sattus minu ellu mees kes mind aitas. Ma sain oma maamaja tagasi osta. Küll enamus summa maksin ise tänu uuele laenule, aga puuduoleva 3000 euri sain temalt. Ma armastan seda m
eest kõigest südamest. Me oleme koos elanud praeguseks paar aastat, aga ometi oleme sellel käänakul, et lahku minna. Ta on parim mees meestest kellega eelnevalt olen koos elanud, aga......
Tal on alkoholi probleem. Ta on oma perest lahku läinud ja tal on ka kaks imetoredat last. Ta otsib abi sellest probleemist välja tulemisel. Olen teda igati toetanud. Ta käib AAs, psüholoogi ja psühiaatri juures. Tarbib rohtusid mis juua ei lase jne.Olen ka sellega leppinud, et aegajalt libastub ja tuleb sellest jälle välja, sest ma ju näen kuidas ta pingutab. Ta on olnud pingutamist väãrt, sest on väga hea inimene. Hooliv, armastav, hea isa jne. Ma väga, väga armastan seda meest. Miks ma, siis tahan ikkagi seda kõike lõpetada? Miks ma ikka pole rahul?
MINUST ON SAANUD ALKOHOLI KAASÕLTLANE!!! Alkoholi ma ise ei tarbi, aga ma elan oma elukaaslase elu. Mul on pidev hirm, et ta hakkab jooma, kui ta hakkabki jooma, siis olen raskes depressioonis. Toit sees ei seisa, olen pikali jõuetuna ja midagi ei suuda teha. Koguaeg kontrollin, et ta kusagilt alkoholi peale ei saaks jne. Tööd ta sel ajal ei suuda teha ja on pikali maas. Mis aga pani seekord i le täpi. Ta oli ennast segi kamminud ja võttis mul rinnust kinni, kui tema auto võtmed ära võtsin. See näitas tema vägivaltsust, kuigi ta normaalses elus on väga tasakaalukas ja rahulik inimene. Ma seda siiski ei suuda läbi sõrmede vaadata ja saatsin ta enda juurest minema. Ta nüüd on käinud ikka katsetamas koju pããsemist, aga ma olen endale kindlaks jäãnud, kuigi süda valutab ja sûûmepiinad samuti, et ta sedasi välja kihutasin meie kodust. Ta ei ole tänaval, kui keegi seda silmas peab. Tal on olemas ka oma vana kodu kus olla, aga ikka tunnen ennast halvasti, sest tema ju paar aastat tagasi aitas mind.
Ma ei tea mida ma siit ootan, et selle segase ja jama juttu siia kirjutasin, aga tundsin, et ehk kriitika ongi hea ja paneb mõtlema, et miks mina enda ellu just selliseid inimesi korjan.