Kuidas talitleda, kui mees jätab su maha kuna ei tea enam mida tunneb?
Ütleb ,et tunded on kadunud?
Kas tõesti saab armastus kusagile kaduda?? Kas on veel võimalus ,et peale lahkuminekut need siiski tal tagasi tuevad?

Ma kahtlustaks pigem seda, et tunded pole kadunud vaid on vahetanud objekti.

sellist võimalust,et tunded lihtsalt kaovad ja siis pauguga tagasi tulevad küll ei ole :( sorry,aga lepi olukorraga ja päikest sinu halli maailma

Tagasi ei tule jah kahjuks midagi, kuigi eks inimesi on erinevaid. Võibolla on natuke eemal ja siis avastab, et sinust paremat ikka pole.
Minul kadusid niimoodi tunded oma mehe vastu. Ei olnud uut objekti ega midagi, lihtsalt ühel hetkel avastasin, et intiimses mõttes ei taha teda enam lähedale lasta ja parem on see asi ära lõpetada. Kuigi ise vihkasin ennast samal ajal ja ei saanud aru, et kuhu see armastus kadus ja miks ma oma elu niimoodi pekki keeran, sest olin koos parima mehega ja teist temasarnast tõenäoliselt ei leia enam.

Meie läksime ka lahku nii, et mehel tunded kadusid...algul olin optimist, et ok, las olla eemal ja mõelgu, vaatab, mis saab....kuid nüüd on sellest kuuke möödas ja enam ei ole nii optimist, aga tuleb ilmselt leppida sellega ja eluga edasi minna.

annelyssa,
kas sa oled ise sama inetu ja lame kui su suuvärk?

aga elu on näidanud, et parim rohi tunnete tuhmumise vastu on üks väike meisterlik minett. kui mitte meisterlik, siis vähemalt hingega tehtud;)

point selles et olen lame ja jube inetu.
mida ilu on laias tünnkeres,hiidkintsudes ja x-is lääpas lampjalgades.
oma pika ninaga olen meeste püksilukkude ja rahakotiraudade vahel

Kahju, et selline olukord on. Elus on kõik võimalik. Arvan samuti, et tunded ei kadunud üleöö. Ilmselt mees ei tahtnud ei sulle ega endale enam kauem valetada. Pea vastu.

See on mõlema jaoks väga keeruline situatsioon. Mina olen see pool, kes ka ei armasta enam. Lihtsalt tunnen, et ei suuda talle enam kaela langeda, kui koju tuleb. Sellised külmad tunded valdavad: ei hooli, ei taha näha, ei taha suhelda. Komplitseerituks teeb asja temapoolne tugev armastus. Ma näen ja tunnen seda iga hetk. Ta teab minu puuduvatest tunnetest, kuid ei suuda lahti lasta. Nüüd ma alles näen, et palju lihtsam on ise armastada, kui olla armastatud. See sööb hinge seest, nähes kui raske see temale on. Lahku kolima ei ole ta nõus ja minu süda keeldub teda välja viskamast.
Ja nii see on, et armastus saab sama lihtsalt kaduda kui tekkis. Kindlasti ei kehti see kõigi kohta. Kellel tekib uus silmarõõm, kaob huvi vms. Minul aga kadusid tunded, sest teemasid, mis ühendaksid, ei ole enam. Me oleme sedavõrd lahku kasvanud. Olulist rolli mängis selles ka pikk lahusolek töö tõttu. Minul tekkinud vaimsemad huvid, tema neist niipalju lugu ei pea.

Ahjaa, küsisid kuidas talitada sellises olukorras. Kindlat lahendust ei ole. Oskan vaid soovitada, et ära käi peale. Lase partneril mõelda, seedida ja kui ta on otsustanud, et ei suuda Sinuga enam sama teed käia, siis nii peab minema. Punnitada ei ole mõtet ja teeb teid pärast mõlemaid haigeks.

Papillonil on nii sarnane olukord nagu minulgi...Mina ei tunne oma elukaaslase vastu ka midagi:(. Kuigi ta on nii hea inimene, hoolib ja armastab mind väga. Mõnikord vaatab mind sellise pilguga nagu oleks uuesti armunud-oi kuidas see kriibib minu südant,jube paha tunne on...
Tõesti, ise armastada oleks kergem, kui olla armastatud!

Mina olen ka üks neist naistest,kellele mees alles hiljaaegu teatas, et tal on tunded kadunud ja parem oleks kumbki oma teed minna:( Mina aga armastan teda endiselt ja olen valmis tegema kõik, et ta tagasi saada. Mida peaksin tegema??? Ma tean,et ehk peaksin olema eemale aga ma ei suuda ju:( Alles see oli kuidas ta rääkis, et ma olen tema elu teemant ja parim mis temaga juhtunud on ning et armastab mind nii väga:((((

Mina läksin pekki, kui minu kallis armastatu läks minu juurest ära. Parem olla pekkis, kui ihuüksi hulluks minna.

Kas sellisel mehel üldse tundeid on olnud kellegi vastu,vaevalt ta teab,mis need on.otsi inimest,kes teab ,mis on tõeline tunne ja oskab seda hoida.

kas saab nii olla, et tunnen, et mees hoiab eemale ja siis ta paar nädalat ühendust ei võta ja ma ei tea, mida mõelda. Arvan, et keegi teine on tal ka. Kas suhtlemine lõpebki nii, et lihtsalt ei võeta enam ühendust. Mina tahaks seda sõnades ka kuulda, et lõpetame. Ma oleks temaga meeleldi sõber edasi. Kas peaks tegema talle ettepaneku rääkimiseks.

ühelgi pole tundeid,lännu. ütlevad et ei suutnud jubedat iseloomu taluda

ka vist suhe otsas:( me küll koos ei elanud, aga suhtlesime päris tihedalt ja nüüd pea 2 nädalat pole ta ühendust võtnud, isegi mu küsivale sõnumile ta ei vastanud:( tuleb hakkama saada ja eluga edasi minna. aga olen väga kurb.

järelikult see suhe ei olnud algusest saati tema poolt armastus, vaid kirg ja kiindumus, kokku kasvamise harjumis (näiteks vana koolivend või kolleeg) .
Sellistel suhetel on suht peagi LÕPP !

minul on vastupidine kogemus, mees rääkis ka millalgi et tunded kadunud jms. rääkis ka lahku minekust. ometi ei läinud me lahku, vaid kuidagi jätkasime koos. lasin lihtsalt elul minna, ei mõjutanud teda, aga ei üritanud ka meelega võrgutada ja mängida. aeg läks ja läks, mingi aja eest teatas uuesti et armastab mind. seega oli meie suhtes vaja ainult aega, mees nagu ei saanud ise ka täpselt oma tunnetes selgust. teist naist mängus polnud.

Mul sama mure. Selgus, et mängus teine naine. Samas ta ei ole ka minust lõplikult loobunud ja ütleb, et igatseb. Ei mõista. Ei mõista ka seda, mille poolest teine siis parem on. Ja nii haiget teeb. Ei tea ka mina, kuidas olla, aga tagasi tahaks teda küll. Minu eluarmastus :(

Naised ütlevad samamoodi, et tere tulemast klubisse. Ma ei ole sellest veel päriselt aru saanud, mis klubi see on.

http://www.youtube.com/watch?v=96hmKX3Hd7c&playnext=1&list=PL57C3C95C9FC550B9&index=23

Ise tunda, ise puutuda.
:(

ka minu mees teatas mulle ühel hetkel, et asjalood on muutunud ja peaks sõbralikult laiali minema - kedagi teist tal ei olnud, hetkel pole ka, tean seda kuna oleme head sõbrad edasi. kuskil pool aastat lootsin ja igatsesin ta järele, nüüd on juba tükk aega sellest möödas ja ei tule isegi enam mõttesse, et tahaks temaga midagi enamat kui sõprust. seega pea püsti, püüa endale mõni uus tegevus leida, uus silmarõõm kelle peale mõelda (mitte uus suhe, aga lihtsalt kaugelt vaatamiseks), kõik läheb üle, pole hullu :)

läks minugi mees - ütles,et ma pidavat läbiloetud raamat olema (10 a. olime koos, 2 last). läks ja leidis teise... 2-3 kuu pärast tuli ja palus pisarsilmi, et ta tagasi võtaks.. minust paremat tema jaoks ei pidavat olema... ma ei võtnud, kuigi armastasin teda väga - olin just teada saanud, et see teine ootab last.. ja mis põhiline ükski parandatud (kokkulapitud) asi - suhe pole enam kunagi see, mis ta oli enne..

ka mul on tunnetega raske. mu naine ütleb, et armastab mind, on kogu aeg armastanud, kuid teisalt, otsib põhjust tülide algatamiseks, ähvardab ära minna, tõmbab nina täis ja peksab segast jne jne.
need kõik oleks kui pisiasjad, kuid kui see kordub iga nädal või üle nädala, siis ma tunnen, et midagi nagu murdub mu sees. armastusest tema vastu enam ei piisa, ma tunnen ennast siga üksikuna.
peaksin ehk isegi lahkuma.

Keegi teist, kel tunded kadunud, selgitage palun-miks teie tunded kadusid? kui lühikese või pika aja jooksul? kas te üldse kunagi oma kaaslast armastasite päriselt?
Mina olen üks neist naistest,kellele mees 9 kooseluaasta järel ükskord teatas, et tal on tunded, kirg, säde jne kadunud ja parem oleks kumbki oma teed minna.Uut naist tal ka polnud ja pole siiani. Nutsime mõlemad aga mina end ka alandama ei hakanud ega manguma. Läksin oma teed ja leidsin mõme aja pärast uue mehe.

Sa räägid nagu minu kaaslane ilmselt räägiks minust:) kuigi tema minu teada ei käi siin... aga siiski:
miks ma nii käitun - olen samuti hullult segaduses, pole ei oma ega tema tunnetes absoluutselt kindel. Mõistusega tean, et nii head ja asjalikku meest ma ilmselt enam ei leia, eriti veel kuna ma olen üsna vastiku iseloomuga ka:P
aga no vot tunded käivad lainetena peal - mõnikord tõesti tunnen, et ongi armastus, teinekord jälle on nii kopp ees, et läheks kohe minema... teadmatus ja segadus peas ühesõnaga.

minu elukaaslane jäi kraabitud seljaga lihtsalt vahele. Asi oli nii ilmselge, et õnneks ta ei hakanudkii tagasi ajama. Sain kuulda suurest "eluarmastusest" mis neljandat kuud salaja kuju võttis. Jälk mõelda, et mees magas kahe teki all korraga. Uus kallike aitas meie suhte lõpetamisele väga aktiivselt kaasa- äkki pelgas, et mees muidu oma peaga jääb siiski minuga. Ja sihikindlus viiski nende võiduni.
Jälestan oma exi selle pika vale eest. Jälestan seda, et ta terve see aeg mängis edasi siirast ja armastavat meest- et ma mingil juhul midagi ei kahtlustaks. Jälestan ka seda naist, kes suhte kujunemisel aktiivsem pool oli.
Kui saaks, keeraks mehele suure s.ita kokku, et see loll naeratus ta näolt kaoks. Kuna tal meie kodus (juriidiliselt minu kodu) veel omi asju ajada, siis näen teda vahel siin õitsemas. Tuleb ja musutab nagu varem. Korrutab, et ei rääkinud mulle, sest ei tahtnud haiget teha. Idioot!
Mõtlen, et huvitav, kas uus kallike teab ka, et mees endiselt mind "lohutamas" käib?
Mehed, kes seljataga oma elukaaslast petmisega alandavad, pole mehe nime väärt. Nad on tavalised sussid ja mökud, eelkõige argpüksid.
Julge mees lõpetab suhte enne ära, kui uut tekitama hakkab. Kui tunded kadunud, siis tuleb sellest rääkida, mitte järgmise naise moosimisega oma ego ja haledust poputada.
Minu ex-elukaaslane saab raudselt veel suurt pasalaviini tunda- niisama lihtsalt ta minust üle ei sõida.

Nojah, samas enne ei saa lõpetada ju vana suhet kui uut pole. Mõni mees ei tea siis, kas jääb üksi või ei. Ses suhtes, et parem vanaga kui uut ei leia või ei taha üksi ka olla. J auued suhted ei teki üleöö ju, elatakse küll vanaga, aga lihtsalt harjumusest või kartusest üksi olla, et äkki uus ka ei taha, aga kui tahab ja tunnete end suurepäraselt ja tõmme on ja seks klapib, siis lase vanast lahti ja mine. Muidugi ka see, kelle nimel elamine ja kõik muu.