Feministi nurgake
kuidas saada armukese abikaasast lahti
| Renate 31. oktoober 2001, kl 01.02 |
| Renate 31. oktoober 2001, kl 01.06 |
| Renate 31. oktoober 2001, kl 01.10 |
| Axel 31. oktoober 2001, kl 04.10 |
Olen n6us siin enamusega...niikaua kui on sinusuguseid LOLLIKESI(vabandust otsekohesuseparast),niikaua saavad mehed ka neid LOLLITADA!Kurat!M6nes m6ttes oleks kergem elada kui neid naiivitare vahem oleks!Ahvatlusi patule,kuid samas keelatud vili ON magus!Ja niikaua kui on pakkumist naiste poolt,niikaua seda mehed kasutavad!Kuid sydamest oleme TRUUD siiski oma kallile naisukesele,sest meestele ju andestatakse rohkem...NAISED on KODU HINGRD JA HOIDJAD ja mees teab mis mees tahab!
| külli 31. oktoober 2001, kl 08.15 |
| Named 31. oktoober 2001, kl 09.58 |
Ma ei saa aru miks te inimesed nii õelad olete ja parastate Mai-d
Olen meesterahvas ja ise elanud 3 aastat oodates ühte abielus-naist (naisel oli alkohoolikust mees jne.) Kogu selle 3 aasta vältel ma uskusin ja lootsin (ilmselt sisimas loodan praegugi kuigi ei taha seda endale tunnistada) et ükskord tuleb siiski päev kui naine jätab oma mehe, kes teda alavääristas ja mööda linde ringi jooksis. Viimase aasta jooksul ei leitud minu jaoks enam aega, ma ei tohtinud talle helistada jne. Ajas tagasi vaadates olen ma enda üle rõõmus, et ma nii kannatlik olin ja et mul niivõrd siirad tunded olid. Arvan et ka mail on tunded siirad ja võib-olla alateadlikult osa kommenteerijatest vihkab sed (ise on nad pikemat aega ilma tõsiste tunneteta elanud ja naeravad ka teiste tundeid)
Mai, soovin Sulle kannatlikkust kuid samas ole ettevaatlik.
Kui mees varjab oma suhet abikaasa eest väga pikka aega, muutub asi kahtlaseks (ta justkui ei tahagi lõpetada?)
Ja üks on kindel, kui ta ühel ilusal päeval hakkab Sinu jaok s midagi piirama, mille oled "kätte võidelnud" Näide: me mõnda aega ei saa kokku, ära saada mulle sms-e, ära helista, ära helista mulle enam töö juurde. Siis pead sell esuhte kahjuks lõpetama.
Aga võib-olla ma eksin, Sinul on kõik võib-olla teisiti.
Õnne ja armastust Sulle ellu.
Olen meesterahvas ja ise elanud 3 aastat oodates ühte abielus-naist (naisel oli alkohoolikust mees jne.) Kogu selle 3 aasta vältel ma uskusin ja lootsin (ilmselt sisimas loodan praegugi kuigi ei taha seda endale tunnistada) et ükskord tuleb siiski päev kui naine jätab oma mehe, kes teda alavääristas ja mööda linde ringi jooksis. Viimase aasta jooksul ei leitud minu jaoks enam aega, ma ei tohtinud talle helistada jne. Ajas tagasi vaadates olen ma enda üle rõõmus, et ma nii kannatlik olin ja et mul niivõrd siirad tunded olid. Arvan et ka mail on tunded siirad ja võib-olla alateadlikult osa kommenteerijatest vihkab sed (ise on nad pikemat aega ilma tõsiste tunneteta elanud ja naeravad ka teiste tundeid)
Mai, soovin Sulle kannatlikkust kuid samas ole ettevaatlik.
Kui mees varjab oma suhet abikaasa eest väga pikka aega, muutub asi kahtlaseks (ta justkui ei tahagi lõpetada?)
Ja üks on kindel, kui ta ühel ilusal päeval hakkab Sinu jaok s midagi piirama, mille oled "kätte võidelnud" Näide: me mõnda aega ei saa kokku, ära saada mulle sms-e, ära helista, ära helista mulle enam töö juurde. Siis pead sell esuhte kahjuks lõpetama.
Aga võib-olla ma eksin, Sinul on kõik võib-olla teisiti.
Õnne ja armastust Sulle ellu.
| Inga 31. oktoober 2001, kl 13.18 |
Ka mina olen päris kaua abielus ning ka minu mees ei ole "patust" puhas. Tean, et tal on olnud nö. üheöö suhteid kui ka päris tõsine suhe nn. "armukesega". Mõned kellega kunagi koos pidutsetud, helistavad talle tänini ja küsivad kuidas läheb...
Ometi on mu mees kodus. Ka tema armuke tahtis väga teda ENDALE saada. Ometi oli ka armukesel pere ja ka tema teine pool oli asjast teadlik.
Mõistan, et kui inimesed on armunud, siis löövad elumere lained ülepea kokku. Uus ehk siis armuke on ju alati parem - ta ei virise, ei nõua midagi, on alati heas tujus...
Kui minu mees oli valiku ees, siis ta valis kodu. Miks, seda ei tea ma tänini. Ju siis kaalus pere, lapsed, ühine kodu, ühised mälestused - koos läbi elatud mured ja rõõmud, kõik südant põksuma panevad seiklused üles.
Kokkuvõtlikult ütlen, ma ei ole nii naiivne, et arvan, et neid seikluseid tal rohkem ei tule. Aga ma olen nendeks valmis ja kui mehel on kodus hea, siis ei lähe ta mitte kuhugi!
Ainuke asi millega ma pole tänini hakkama saanud on HINGEVALU!!! Pole päevagi, kui ma oma mehe armukese peale ei mõtleks. Vahest mõtlen, et kas ta ise (mõtlen siin oma mehe armukest)ka teab kui palju haiget ta teinud on?
Ma ei usu jumalat aga arvan, et see ütlus peab paika: "Jumal on aeglane, kuid õiglane!" Mõtle selle peale, et kunagi saad teistele põhjustatud hingevalu kõik tagasi ja sinu ihaldatud meest pole sul ikkagi.
Aga kes aitaks minul kõike unustada, kes leiaks rohtu hingevalule...
Ometi on mu mees kodus. Ka tema armuke tahtis väga teda ENDALE saada. Ometi oli ka armukesel pere ja ka tema teine pool oli asjast teadlik.
Mõistan, et kui inimesed on armunud, siis löövad elumere lained ülepea kokku. Uus ehk siis armuke on ju alati parem - ta ei virise, ei nõua midagi, on alati heas tujus...
Kui minu mees oli valiku ees, siis ta valis kodu. Miks, seda ei tea ma tänini. Ju siis kaalus pere, lapsed, ühine kodu, ühised mälestused - koos läbi elatud mured ja rõõmud, kõik südant põksuma panevad seiklused üles.
Kokkuvõtlikult ütlen, ma ei ole nii naiivne, et arvan, et neid seikluseid tal rohkem ei tule. Aga ma olen nendeks valmis ja kui mehel on kodus hea, siis ei lähe ta mitte kuhugi!
Ainuke asi millega ma pole tänini hakkama saanud on HINGEVALU!!! Pole päevagi, kui ma oma mehe armukese peale ei mõtleks. Vahest mõtlen, et kas ta ise (mõtlen siin oma mehe armukest)ka teab kui palju haiget ta teinud on?
Ma ei usu jumalat aga arvan, et see ütlus peab paika: "Jumal on aeglane, kuid õiglane!" Mõtle selle peale, et kunagi saad teistele põhjustatud hingevalu kõik tagasi ja sinu ihaldatud meest pole sul ikkagi.
Aga kes aitaks minul kõike unustada, kes leiaks rohtu hingevalule...
| kulla 31. oktoober 2001, kl 15.07 |
Ingale!
täiesti tuttav olukord.Hingevalu kestab aastaid... Õnneks olen ise sellest nüüd üle saanud ja võin ka sulle anda mõned soovitused. Põhiline- tegele iseendaga! Käi trennis, hoolitse oma välimuse eest, mine õppima, TEGUTSE. Loo endale oma suhtlusringkond. Kõik see paneb sind vähem sõltuma oma mehest. Just sõltuvus ongi see, mis tegelikult hingevalu teeb, sest sa tead, et sul ei jää eriti muud üle, kui kannatada. Aga tegelikult ei peaks kannatama. Sest sa tead, et oled sama ihaldusväärne kui iga teine naine!Armasta iseennast! Ja muidugi- miks ka mitte ise mõnele mehele õrnalt otsa vaadata. Pea meeles, et kodu on tähtis, kuid ta ei ole kõik. Peale kodu on inimesele olulised ka muud väljakutsed.
täiesti tuttav olukord.Hingevalu kestab aastaid... Õnneks olen ise sellest nüüd üle saanud ja võin ka sulle anda mõned soovitused. Põhiline- tegele iseendaga! Käi trennis, hoolitse oma välimuse eest, mine õppima, TEGUTSE. Loo endale oma suhtlusringkond. Kõik see paneb sind vähem sõltuma oma mehest. Just sõltuvus ongi see, mis tegelikult hingevalu teeb, sest sa tead, et sul ei jää eriti muud üle, kui kannatada. Aga tegelikult ei peaks kannatama. Sest sa tead, et oled sama ihaldusväärne kui iga teine naine!Armasta iseennast! Ja muidugi- miks ka mitte ise mõnele mehele õrnalt otsa vaadata. Pea meeles, et kodu on tähtis, kuid ta ei ole kõik. Peale kodu on inimesele olulised ka muud väljakutsed.
| ado 31. oktoober 2001, kl 15.17 |
Milline vastik küsimus. Saada kellestki lahti, teha haiget inimesele, kelle kallimat/abikaasat oled juba 2 aastat enda omaks pidanud ja endale teda lootnud saada. Perekonnalõhkuja. Kuigi paljusid perekondi, ei olegi vaja lõhkuda, neil on ainult fassaad, näidatakse teistele, et ollakse perekond. Kuid siin tundub, et on veel "töötav" perekond olemas. Soovitaks Maile, et vaadaku vabu mehi. Neid on veel.
| jürka 31. oktoober 2001, kl 15.27 |
| abikaasa 31. oktoober 2001, kl 15.37 |
to Inga:
Mul on olnud täpselt samasugune probleem hingevaluga ja lahenduse leidsin vaid selles, et ma ei lubanud mõtetki millestki sellisest, mis haiget tegi endale lähedale. Nii see valu siis vaikselt hääbus.See kõlab võib olla veidi lihtsustatult ja naiivselt, aga tõepoolest on omaenese hingejõud tegelikult ainus asi, mis sel puhul aitab.
Ka kõik see, millest Kulla kirjutab on täiesti õige ja paikapidav ka minu elus.
Mul on väga kosutav lugeda, et sa oled valmis ka uuteks katsumusteks. Mina samuti. Ka mina pole nii naiivne, et loota sellele, nagu oleks kõik sellised katsumused juba seljataga. Keegi siin ennist kirjutas, et "terve elu ju kannatada ei saa, ja tuleks endale uus mees leida" sellisel puhul, kui oma mees kogu aeg ringi vaatab. Aga kui sa oled oma mehes äratundmisele jõudnud, et tema ongi su teine pool, pool su südamest, siis ei ole ju võimalik mingi probleemi (ka mitte armukese) pärast lihtsalt minema kõndida. See pole üldse uhkuse küsimus - et tema tegi mulle haiget ja nüüd jäägu minust ilma. Ja küsimus pole ka selles, et ma ühtki teist meest endale ei saaks, Ma lihtsalt tahan ainult enda armsamaga elada.
Mul on olnud täpselt samasugune probleem hingevaluga ja lahenduse leidsin vaid selles, et ma ei lubanud mõtetki millestki sellisest, mis haiget tegi endale lähedale. Nii see valu siis vaikselt hääbus.See kõlab võib olla veidi lihtsustatult ja naiivselt, aga tõepoolest on omaenese hingejõud tegelikult ainus asi, mis sel puhul aitab.
Ka kõik see, millest Kulla kirjutab on täiesti õige ja paikapidav ka minu elus.
Mul on väga kosutav lugeda, et sa oled valmis ka uuteks katsumusteks. Mina samuti. Ka mina pole nii naiivne, et loota sellele, nagu oleks kõik sellised katsumused juba seljataga. Keegi siin ennist kirjutas, et "terve elu ju kannatada ei saa, ja tuleks endale uus mees leida" sellisel puhul, kui oma mees kogu aeg ringi vaatab. Aga kui sa oled oma mehes äratundmisele jõudnud, et tema ongi su teine pool, pool su südamest, siis ei ole ju võimalik mingi probleemi (ka mitte armukese) pärast lihtsalt minema kõndida. See pole üldse uhkuse küsimus - et tema tegi mulle haiget ja nüüd jäägu minust ilma. Ja küsimus pole ka selles, et ma ühtki teist meest endale ei saaks, Ma lihtsalt tahan ainult enda armsamaga elada.
| Minake 31. oktoober 2001, kl 15.54 |
| Leanika 31. oktoober 2001, kl 18.43 |
| paranoid 31. oktoober 2001, kl 19.02 |
Olen nooremana ja rumalamana üsna mitu suhet ära rikkunud, olles armuke mõnele (abielu)mehe, kellel naine kodus olmas. Kui oled 18, siis ei võta elu ja suhteid eriti tõsiselt ja otsid lihtsalt seiklusi. Hetkel olen 2 aastat mehega tõsises suhtes olnud ja kui ta mind petaks - jätaksin ta päevapealt maha, ise ma ei petaks teda mingil juhul ja kui armuksingi kellegisse teisesse, siis ütleksin selle ausalt välja. Minu jaoks tähendab suhe AUSTUST JA USALDUST (!!!!!) teise osapoole vastu, st. ei toimu mingit teiste inimeste vooditesse ronimist. Olen palunud, et mees ütleb mulle ise otse välja kui ta ei taha enam minuga koos olla ja teen ise sama, kui vaja.
| sissy 31. oktoober 2001, kl 19.21 |
ma arvan et minu mees on küll normaalne ja me klapime tõesti hästi hoolimata sellest et suhe algas nii öelda keelatud suhtena. sa ei saa inimesi ühte patta panna, sest kõik nad on nii erinevad. ja kibestunud abielunaised teile nii palju , et selle asemel ,et teisi süüdistada vaadake väheke enda sisse ka võib juhtuda et leiate sealt midagi uut.
üldiselt tuleb alati enne teiste süüdistamist olukorda analüüsida kõigi asjaosaliste seisukohast:on juhuseid kus tõesti inimesed enam ei sobi , nad on teineteisest mööda läinud mingil hetkel ja kogu lugu, kuid on ka nö. kainenemise momente kus tõest otsustatakse et oma on ikka oma.
inimesed olge POSITIIVSED!
üldiselt tuleb alati enne teiste süüdistamist olukorda analüüsida kõigi asjaosaliste seisukohast:on juhuseid kus tõesti inimesed enam ei sobi , nad on teineteisest mööda läinud mingil hetkel ja kogu lugu, kuid on ka nö. kainenemise momente kus tõest otsustatakse et oma on ikka oma.
inimesed olge POSITIIVSED!
| Axel 31. oktoober 2001, kl 21.55 |
To sissy
Noh,kui sul on mees(keelatud suhte tulemusel),siis oled ka abielunaine,ning teatud aja m66dudes v6id olla sama kibestunud kui sinu eelkaijad.Siis v6idki enda sisse vaadata ja pyya mitte teisi syydistada!
P.S.Loe Mai kiri uuesti labi!Kas saab olla positiivne,kui tahetakse lahti saada armukese naisest!Ja kus on kirjas,et armuke oma naise ja perega ei sobi?
Noh,kui sul on mees(keelatud suhte tulemusel),siis oled ka abielunaine,ning teatud aja m66dudes v6id olla sama kibestunud kui sinu eelkaijad.Siis v6idki enda sisse vaadata ja pyya mitte teisi syydistada!
P.S.Loe Mai kiri uuesti labi!Kas saab olla positiivne,kui tahetakse lahti saada armukese naisest!Ja kus on kirjas,et armuke oma naise ja perega ei sobi?
| Renate 31. oktoober 2001, kl 22.12 |
| Renate 31. oktoober 2001, kl 22.27 |
| Renate 01. november 2001, kl 21.29 |
| Sam 14. november 2001, kl 07.12 |
| to sam 14. november 2001, kl 10.10 |
mis siis teha - kui muud ei tule pähe ja ainsaks takistuseks on see armukese abikaasa
võibolla on sel mehel lihtsalt kahju oma kaasat tegelikult maha jätta - võib-olla ta küll ei armasta(ja kaasa teda) teda kuid siiski hoolib niipalju et ei taha haiget teha
miks ta siis vasakule vaatab küsite - eks iga inime vajab ju ka armastust - vajab tunda end armastatuna - ons see nii suur kuritegu
võibolla on sel mehel lihtsalt kahju oma kaasat tegelikult maha jätta - võib-olla ta küll ei armasta(ja kaasa teda) teda kuid siiski hoolib niipalju et ei taha haiget teha
miks ta siis vasakule vaatab küsite - eks iga inime vajab ju ka armastust - vajab tunda end armastatuna - ons see nii suur kuritegu
| Sam 15. november 2001, kl 04.59 |
Vabandan, et vastusega hiljaks jain ja seda, et ilmselt olin eelmises kirjas liiga jarsk, tegelikult tunnen Sulle kaasa. Saa aru, Sina ei saa kuidagi armukese abikaasast lahti, ainult tema ise saab seda teha, ykskoik mida Sa ka ei teeks, see poordub loppkokkuvottes Sinu enda vastu, kui kasutad kellegi teise abi, siis voib juhtuda, et see teine kunagi koik lagedale toob jne. peamine, armuke ise ei ole tahtnud. Vota aru pahe, mine kuskile mujale elama, tee lopp, yhesonaga ole otsustav ja pane oma armuke valiku ette. P.S. voib ka juhtuda nii, et kui naine on lahutuse andnud ja armuke vaba, ei vali ta Sind uueks kaasaks. Motle ja paasta end.
Lisa postitus