siuke lugu juhtus, olin abielumehe armuke ja olen ka ise abielus, aga no asi lihtsalt juhtus nii, oli temal kodus tüli ja minul mehega kodus arusaamatused ja leidsime teineteist. siis sai armukese naine asjast teada, uuris välja minu koduse numbri ja helistas minu mehele ning kandis kôik ette ja rohkemgi veel, sest ta lihtsalt lasi oma fantaasial lennata. enda jutu järgi tegi ta seda kôike selleks, et oma abielu päästa, aga samas ajas minu oma lôhki. mees küll tahab minuga edasi elada, aga selline sügav tunne on meie vahelt kadunud ja tundub, et eksisteerime ainult laste nimel veel koos. kuna sellist suurt tunnet ei ole ja mehega peaaegu et ei vaevu me enam suhtlemagi, ei tunne ma ise mingit vajadust mehega koos edasi elada, aga armukese naise vastu on nüüd hinges okas, sest ise leian, et see oli nii alatu tulla minu ja minu mehe vahele, seda enam, et tegelikult ei olnud minu ja armukese vahel mitte midagi sellist veel toimuda jôudnudki, mis tema kôik minu mehele lobises. tôesti olime koos armukesega palju aega veetnud, aga temal oli vaja kedagi, kes teda ära kuulaks ja môistaks ja nôu annaks, ilma, et kohe näägutama ei hakataks ja ka minul olid samad mured. tôesti meid nähti restoranis veiniklaasi taga mônusalt lobisemas, aga midagi enamat ei olnud....kuigi ma arvan, et oleks ka see midagi enamat teoks saanud. kuidas suhtuda sellisesse naisesse, et tema ju oleks vôinud oma mehega asja selgeks teha, mitte joosta kaebama minu abikaasale??