Feministi nurgake
elatis
kalle 28. november 2001, kl 22.50 |
marimutt 29. november 2001, kl 01.29 |
Feliks 29. november 2001, kl 08.03 |
Minu puhul ei ole emal-lapsel miskit häda...puuudust neil pole (vähemalt mu aj mu praeguse pere elulaadiga võrreldes). Olen kah muretsend selle pärast, et mismodi see arve mõjuks. Ei otsi halleluujat ega teistki emast pööramist. Ei taotlegi absolutset andestamist...olen valmis ka selleks, et tütar mind näha ei taha, et ta ei saa must aru, et ta jääb mind vihkama...kõik need mustad stsenaariumid on peast läbi käind. Aga elu lõpuni põdeda, et ma pole teinud midagi oma tütre taasleidmiseks (ja eelkõge enda tutvustamiseks tütrele)- seda ma ei taha. Arve on vaid seljatagune, millele muuhulgas saab kah toetada. Ki mulle pol eraha oluline, siis ma tahaksin ju loota, et ka talle pole...aga kindel ma selles olla ei saa..ma ju ei tunne teda.
maike 29. november 2001, kl 08.32 |
Feliks 29. november 2001, kl 08.34 |
yx_crissu:) 29. november 2001, kl 08.44 |
chameleon 29. november 2001, kl 10.20 |
Mina mõtlesin Kerliga sarnaselt, et kui keegi tuleks mingi nutsuga kaheksa aasta pärast, siis vihastaksin vist parasjagu, sest lapsele kooli söögiraha, trenniraha, suusavarustus, ekskursiooni ja teatripiletid, jõulupidude ja loosipakkide raha, riided, nö.
...sokid, sukad, kapukad,
vildisäärikud, kalossid
ja veel karvakasukas...
Kõigeks selleks on mul PRAEGU raha vaja! Mitte kümne aasta pärast. :)
...sokid, sukad, kapukad,
vildisäärikud, kalossid
ja veel karvakasukas...
Kõigeks selleks on mul PRAEGU raha vaja! Mitte kümne aasta pärast. :)
kerli 29. november 2001, kl 11.33 |
chameleon 29. november 2001, kl 12.19 |
No ma arvan, et meie juurde ei tule siiski keegi. Ei minu ega lapse juurde. :)
Aga kui tulebki, siis arvan, et minu lapsel selleks ajaks on asi piisavalt selge, kes mida tema heaks sinnamaani teinud on.
Ei, ma ei ole kunagi talle tema isa taga kirunud ega näägutanud, kui nüüd mõni niipidi aru asjast sai. Suuremat juttu pole olnudki ja teda ei huvitagi see eriti praegu, kuna tal on väga hea vanaisa, kes seda mehelikku poolt majas demonstreerib. Seda enam julgen arvata, et kui keegi kunagi mingi nutsuga tema juurde läheks, oleks see tema jaoks (nagu minugi jaoks) täiesti võhivõõras inimene.
Tegelikult natuke valusalt torkab siin, kui üks võhivõõras inimene kommentaarides ütleb, et vaatame, kas sinu laps sind seal kunagi ka usaldab.
Aga kui tulebki, siis arvan, et minu lapsel selleks ajaks on asi piisavalt selge, kes mida tema heaks sinnamaani teinud on.
Ei, ma ei ole kunagi talle tema isa taga kirunud ega näägutanud, kui nüüd mõni niipidi aru asjast sai. Suuremat juttu pole olnudki ja teda ei huvitagi see eriti praegu, kuna tal on väga hea vanaisa, kes seda mehelikku poolt majas demonstreerib. Seda enam julgen arvata, et kui keegi kunagi mingi nutsuga tema juurde läheks, oleks see tema jaoks (nagu minugi jaoks) täiesti võhivõõras inimene.
Tegelikult natuke valusalt torkab siin, kui üks võhivõõras inimene kommentaarides ütleb, et vaatame, kas sinu laps sind seal kunagi ka usaldab.
kullatükk 29. november 2001, kl 17.08 |
qqq 30. november 2001, kl 14.01 |
Kerli
Sinu kommidest on tunda, et oled seesmiselt tugev inimene vaatamata raskustele mida, Sul kanda tuleb.
Olen samas situatsioonis olnud ja ka kohut käinud samadel põhjustel. Vaatamata sellele, et mehel on tugev seljatagune,
..tean,et Sul on siiski võimalik saavutada see, mis on lapsehooldamiseks vajalik.
Kas sa oled kohtu poole juba pöördunud ja milliseid nõustamisi oled sealt saanud.
Elatisraha lapse ülalpidamiseks saab sisse nõuda ka temasuguselt mehelt, sest olemas olevad seadused kehtivad kõikidele kodanikele olenemata tema positsioonist ja tema palga suurusest.
Praegune seadusandlus Eestis näeb ette, et mõlemad vanemad maksavad oma järeltulija ülalpidamisraha kumbki 50%
..see tähendab, et pead üle vaatama ka enda sissetulekud.
Tõepoolest soovitan teha Sul väike kalkulatsioon lapse ülalpidamiskulude kohta ühe aasta jooksul.
Ja seda MUST VALGELT PABERILE.
See on kohtus ka kindlasti vajalik tõestusmaterjal, mis aitab su lapsel oma ülalpidamistoetust ikkagi saada.
kirjutad kõik ülesse palju läheb raha reaalselt jooksvas aastas: - riiete(sokid,pesu,joped,kampsunid,piduriided,pluusid jne),söögi,lasteaiamaksud,trennid,õppetunnid,arstirohud ja visiidid,lapsele lõbustused(sj: sünnipäevad,jõulud,teater,kino jne)ka üür ja elekter ja vesi,sest ka lapse osa tuleb ju maksta. Saadud summa jagad pooleks ja sealt edasi saad vajaliku summa ühes kuus kätte.NB!Alimentidest arvatakse ka tulumaks maha,seda tuleb sul ka arvestada.
Sinu vajalik samm on anda hagiavaldus elatusraha sissenõudmiseks ja sinna kuuluvad vajalikud dokumendid:
(enda palgatõendid,lapsesünnitunnistus (kus on kirjas ka isa andmed,muideks)ja edasi tegutseb juba kohus ise.A riigilõiv on ka umbes 200 krooni,sellega hakkavad rattad liikuma ja laps saab selle,mida ta väärib.
Edu Sulle ja võta asi ette!See tasub ennast kindlasti vähemalt lapse heaolu nimel ära.
See on üks konkreetne samm, mis on kindalsti vajalik!
Sinu kommidest on tunda, et oled seesmiselt tugev inimene vaatamata raskustele mida, Sul kanda tuleb.
Olen samas situatsioonis olnud ja ka kohut käinud samadel põhjustel. Vaatamata sellele, et mehel on tugev seljatagune,
..tean,et Sul on siiski võimalik saavutada see, mis on lapsehooldamiseks vajalik.
Kas sa oled kohtu poole juba pöördunud ja milliseid nõustamisi oled sealt saanud.
Elatisraha lapse ülalpidamiseks saab sisse nõuda ka temasuguselt mehelt, sest olemas olevad seadused kehtivad kõikidele kodanikele olenemata tema positsioonist ja tema palga suurusest.
Praegune seadusandlus Eestis näeb ette, et mõlemad vanemad maksavad oma järeltulija ülalpidamisraha kumbki 50%
..see tähendab, et pead üle vaatama ka enda sissetulekud.
Tõepoolest soovitan teha Sul väike kalkulatsioon lapse ülalpidamiskulude kohta ühe aasta jooksul.
Ja seda MUST VALGELT PABERILE.
See on kohtus ka kindlasti vajalik tõestusmaterjal, mis aitab su lapsel oma ülalpidamistoetust ikkagi saada.
kirjutad kõik ülesse palju läheb raha reaalselt jooksvas aastas: - riiete(sokid,pesu,joped,kampsunid,piduriided,pluusid jne),söögi,lasteaiamaksud,trennid,õppetunnid,arstirohud ja visiidid,lapsele lõbustused(sj: sünnipäevad,jõulud,teater,kino jne)ka üür ja elekter ja vesi,sest ka lapse osa tuleb ju maksta. Saadud summa jagad pooleks ja sealt edasi saad vajaliku summa ühes kuus kätte.NB!Alimentidest arvatakse ka tulumaks maha,seda tuleb sul ka arvestada.
Sinu vajalik samm on anda hagiavaldus elatusraha sissenõudmiseks ja sinna kuuluvad vajalikud dokumendid:
(enda palgatõendid,lapsesünnitunnistus (kus on kirjas ka isa andmed,muideks)ja edasi tegutseb juba kohus ise.A riigilõiv on ka umbes 200 krooni,sellega hakkavad rattad liikuma ja laps saab selle,mida ta väärib.
Edu Sulle ja võta asi ette!See tasub ennast kindlasti vähemalt lapse heaolu nimel ära.
See on üks konkreetne samm, mis on kindalsti vajalik!
qqq 30. november 2001, kl 14.11 |
angel 10. detsember 2001, kl 15.41 |
Ei tahaks sult lootust võtta, kuid tegemist on tõseti suhteliselt lootusetu juhtumiga. Juristi rünnata tema oma "leivanumbriga" ehk §-ga pole mõtet.
Kas ta tõesti EI HOOLI OMA LAPSEST?
Oled sa temaga rääkinud - ma mõtlen tõesti rääkinud, mitte karjunud, ähvardanud ja röökinud?
Mul endal kogemus: ei saanud ühe tegelasega kuidagi "vanu umbsõlmi lahti arutatud", igasugune vestlus muutus vastastikuseks karjumiseks. Lõpuks andis mulle vanaema head nõu, mis tundus esmapilgul täiesti lootusetu - proovi heaga. Ja tead mis, mõjus! Saan selle inimesega praegu hästi läbi ja tal ei ole minu jaoks paljustki kahju, kui ma vaid küsiks ...
Kas ta tõesti EI HOOLI OMA LAPSEST?
Oled sa temaga rääkinud - ma mõtlen tõesti rääkinud, mitte karjunud, ähvardanud ja röökinud?
Mul endal kogemus: ei saanud ühe tegelasega kuidagi "vanu umbsõlmi lahti arutatud", igasugune vestlus muutus vastastikuseks karjumiseks. Lõpuks andis mulle vanaema head nõu, mis tundus esmapilgul täiesti lootusetu - proovi heaga. Ja tead mis, mõjus! Saan selle inimesega praegu hästi läbi ja tal ei ole minu jaoks paljustki kahju, kui ma vaid küsiks ...
Lisa postitus