Fööniks: aga kas sulle meeldiks, kui su armastatu, selle asemel ,et öelda oled KÕIGE kallim, ütleks, et armastan sind, nii parasjagu. Kuidagi kurb, või mis:(
Fööniks - tahaks loota, et Sa ei muutu niimoodi külmaks ja kalgiks küünikuks. Suured tunded on ilusad, aga neid võiks ju proovida osaliselt ehk kinni katta ja pisut ettevaatlikumalt paotada seda katet:)
Donna: Kurb oleks jah. Aga sõnad sõnadeks. Mind armastataksegi nii parasjagu. Aint mina armastan liigselt.
Targut: Jah, ka mina tahaks loota. Ja seda (osalist) katmist ma terve elu olengi praktiseerinud.... Ja polekski probleemi kui ma aint ise niiväga ei oleks alati pidanud vaevlema. Külm ja kalk küünik, kes kellestki õieti ei hooli, on vist lihtne olla. Aga mina olen keeruline :(
Targut Vaata see ongi seesama, et varjad, katad kinni, aga tegelikult tahaks...teistmoodi.Ega´s oma seesmised vaevused jäävad ikka olema ja kui mõtled, et peaks veel paremini kinni katma...Sry, ajan siin vist juba veits jaburat... Ah, tegelt on see, et raske endas kasvatada sisemist külmust enesekaitseks, kui seda looduse poolt kaasa antud pole. See ei tähenda veel mingit täielikult külma kala, aga veidi ju võiks...:)