Logi Sisse

Teata kohatust postitusest - moderaator@delfi.ee
Feministi nurgake
kaitsejõud ja naine 2 osa
 
tator 15. jaanuar 2002, kl 01.20
need kommentaarid, mis minu varasema kaitsejõudude ja naiste seoste kohta, hiljem lisandusid olid väga negatiivsed. siit mõned küsimused.
Kas militaarstruktuurides töötavad naine on nii vastuvõetamatu, et kõlbab ainult "voodimadratsiks" ohvitseridele?
Miks saadab naiste puhul seda elukutset kergemeelsuse varjund?
Miks eelkõige naised ise kiirustavad militaristlikke sookaaslasi hukka mõistma?
Miks arvatakse, et kui naine valib sõjaväelise karjääri, siis läheb ta sinna kindlasti meest otsima?
Kuhu jäävad kutsumus, auahnus ja isegi isamaalisus?
MInd huvitab, kas need kritiseeriad ise on võimelised millegi tähelepanuväärsega hakkama saama või eelistavad nad üksluisel töökohal päevast-päeva vinduda, kiruda eesti valitsust ning ohata elamata jäänud aastate pärast.
 
Named 15. jaanuar 2002, kl 10.24
Naine on natuurilt hoidja - Naine püüab reeglina asju rahulikult lahendada.

Mees on natuurilt lõhkuja - Reeglina kui mehele midagi ei meeldi, või tekib probleem millegagi, siis mees on see kes lõhub pigem kõik ära. Keskmine "isane" niiöelda.



Naine kes kangesti soovib töötada militaarstruktuuris ei ole naine. Mingi kiiks peab küljes olema.

Tooksin ühe näite, vaadake meesmodelle. See on siis näide meestest, kes ei ole mehed :)
 
Liisu 15. jaanuar 2002, kl 10.32
Kahjuks ei ole ma lugenud Su eelmisi selleteemalisi sõnavõtte, Tator, aga avaldan arvamust tänaste küsimuste põhjal. Minu jaoks erilist vahet ei ole, kas militarist (heas mõttes) saab naisest või mehest. Mitte ebaterve huvi relvade vastu või tüütuseni leierdatud macholikkus ei tõmba inimesi sinna. Kaldun arvama, et tegemist on siiski aatelisusega ja isiklikult on mul selle üle hea meel. Pigem on mul hale vaadata, kuidas noored tulevased isad ja abikaasad räägivad Kaitsejõududest kui raisatud ajast! Taevale tänu, et kõik nii ei arva! Ilmselt see kergemeelsuse-jutt naissõdurite puhul on rääkija piiratus ning sügavale juurdunud stambid naise rollist. Sookaaslaste hukkamõist tuleneb just eelnimetatud asjaoludest. Pealegi on sookaaslased need, kes kipuvad arvama, et sõjaväes on potentsiaalse kaaslase leidmine ehk suurem. Seega, puhas kadedus. Ma ei ole näinud veel siiani ühtegi meest, kes arvaks naissõdurite kohte, et nood on kergemeelsed või litsakad.
 
Feliks 15. jaanuar 2002, kl 10.39
Erinevus tavalisest...see peab olem apahe..ja kuipole, siis mõtleme pahed juurde....ja niikäib paljudel temadel ju..sõjavägi sealhulgas.
Selg sirgeks ja kindlameelsust! Ole ise.
 
yxnaine 15. jaanuar 2002, kl 10.56
Jõudsin arusaamisele jälgides arvamusi üle kogu lehe. See küll ei puuduta ainult siinset teemat, aga ütleks välja, mis ma arvan. Nimelt, et Feliks on üks selgrootu tüüp. Oma arvamust tal ei ole, kõigiga püüab hästi läbi saada, kõiki lohutab, see ei ole normaalne.
 
Feliks 15. jaanuar 2002, kl 11.38
TO Yx Naine: tore, et Sul on oma arvamus! Ja kas Sa arvad minu arvamistest miskit, on sügavalt kah Sinu arvamus. Aktsepteerin sedagi. Läbisaamisega pole siin miskit asja.
 
Named 15. jaanuar 2002, kl 11.51
a, selgrootu oled küll. Nagu millimallikas... asend vastavalt keskkonnale :-))
 
chameleon 15. jaanuar 2002, kl 13.18
Nii hea, kui asjad tehakse hästi täpseks ja konkreetseks. Sildid külge ja eraldi kastidesse! Näed siis, kui naine valib koduperenaise elu, on ta järelikult kana ja ajudeta. Kui ta ronib kuskile militaarsesse kohta, siis ta lihtsalt polegi naine. Kui rabab karjääri kallal, siis pole kah õige naine, mingi külma nabaga mõrd hoopis...?
Kes siis on NAINE?
 
misterX 15. jaanuar 2002, kl 13.23
Naised sõjaväes, see on kutsumus.Vabas elus on meest palju lihtsam püüda.
 
eneL 15. jaanuar 2002, kl 13.29
Täielikult igasuguse militarismi vastasena pean kaitsejõude nii meestele kui ka naistele ülearuseks. Naiste puhul selline asi, et tegelikult eeldan neil ilmselt lihtsalt rohkem tervet mõistust, et neid ei tohiks sõjamängud huvitada. Ja arvan, et kui maailm oleks naistemaailm, siis sõdu poleks. Muidugi intriigitsemist oleks tõenäoliselt rohkem ;-)
Miks mulle tuleb meelde Ursule Le Guini "Pimeduse pahem käsi". Maailm, kus inimesed olid kahesoolised
 
Liisu 15. jaanuar 2002, kl 13.59
to:enel. Miks on kaitsejõud ülearused? Sinu jutust jääb küll mulje, et kaitseteenistuses on hullud või mõistuseta kodanikud... Kaitsevägede olemasolu, lipp, vapp...riiklus. Kas Sulle riikide olemasolu pole ka vastuvõetav? Tahad paradiisi?
 
Named 15. jaanuar 2002, kl 14.03
Mina tahan küll paradiisi ;-)
 
eneL 15. jaanuar 2002, kl 14.12
to Liisu:
Mnjaa... eks ma pean küll vist tähtsaimaks asjaks kultuuri, aga ka lipp ja vapp on minu silmis väärtuslikumad asjad kui kaitsejõud. Kas kaitsejõud on ka selleks, et maailmale teadvustada, et me oleme olemas? Lippu ja vapi eesmärk on selline. Ja kui meile näiteks Venemaa sõja kuulutab, kas meie kaitsejõud siis suudavad meid kaitsta?
Miks uskuda, et riiklus peab seotud olema militarismiga?

Ei, ma ei väida, et kaitsejõududes on hullud või mõistuseta inimesed. Lihtsalt nende inimeste väärtushinnangud on erinevad minu omadest
 
Liisu 15. jaanuar 2002, kl 14.36
to:enel. Kaitsejõudude ülesanne ei olegi kellelegi riigi olemasolu teadvustada ... see on mainekujundajate asi. Kultuuri osatähtsust eneseteadvustamises ma üldse ei alahinda ja väheväärtuslikuks ei pea, vastupidi - kultuurita rahvas pole rahvas. Nii, lipp ja vapp ei ole selleks, et kellegi "meie" olemasolu tõestada, see pole Eesti Oma Nokia. Lipp ja vapp on riigi ühtsuse sümbolid, mina saan asjast nii aru. Muide, see on siililegi selge, et oma piskeste varudega me siin riigis suuri lahinguid ei võida. Oluline on aga vahe liitlaste leidmisel - kes aitab seda, kes ennast ise ei aita? Ja veel. Kaitsejõud on meie omad pojad ja tütred, meie ise. Kaitsejõud ei ole mingi tundmatu suurus, ega üleloomulik jõud, kes püssiga vehib. Paljas tapahimu ei kuulu selle organisatsiooni põhikirja. Sõduri esimene ülesanne pole mitte vahendeid valimata surma luua. Võiks ju vastu küsida, et kui see sõda tuleb, kas siis Sa võitled kultuur kaenlas või? Või heidad pikali ja annad alla enne, kui üle piiri on tuldud? Või mismoodi see kõik käib?
 
eneL 15. jaanuar 2002, kl 14.42
to Liisu:
Riskides olla ebapatriootlik ütlen, et kui sõda tuleb, siis ei lähe vehkima ei kultuur kaenlas ega ka mitte püss pihus. Kuna kallaletungija on tõenäoliselt tugevam, siis lihtsalt annan alla. On muidugi väga patriootlik moodustada laipade kuhilat, aga minu jaoks pole riiklusel nii suurt tähtsust. Minu jaoks on inimene tähtsam kui riik ja riik on inimese jaoks, mitte inimene riigi jaoks. Kama, kui me kuulume tulevikus Läti piirkonna alla. Oled lugenud raamatut "Totalitaarne riik, totalitaarne inimene"?

Ja suure tõenäosusega uus sõda pole niisugune, et istutakse kaevikutes. Keegi pressib nupule ja lendab pomm...
 
Named 15. jaanuar 2002, kl 14.43
Käib nii et, kui veel hilja pole, siis lased siit riigist lippet.

Keskerakond niikuinii võtab avasüli venelased vastu. Parem on sii sjuba riigist jalga lasta. Jah kodu on rakse maha jätta, aga samas tahaks inimväärset elu edasi elada.
 
Named 15. jaanuar 2002, kl 14.43
Käib nii et, kui veel hilja pole, siis lased siit riigist lippet.

Keskerakond niikuinii võtab avasüli venelased vastu. Parem on sii sjuba riigist jalga lasta. Jah kodu on rakse maha jätta, aga samas tahaks inimväärset elu edasi elada.
 
Liisu 15. jaanuar 2002, kl 15.15
to:enel. Sa ise lugesid oma kommentaari? Just seda osa, kus juttu riigist ja inimesest.....et kes mille jaoks. Riik ei ole ka mingi utoopiline suurus, riik on inimesed. Vaata vasakule ja paremale - see on riik.(Riigi definitsiooni tutvustatakse inimestele sotsioloogias, näiteks) Kui hea või halb see riik on, see sõltub natuke meist kõigist. Alla anda on kõige lihtsam asi, aga tunned Sa ennast hästi, kui suvalised tegelased Su elu määravad? Et Sul endal ei ole ühel päeval võimalik poolt sõnagi öelda ega rääkida oma kultuurist, sest Sa andsid end vabatahtlikult ära? Kaitsejõudude olemasolu ei tähenda veel totalitarismi. Raamatus "Totalitaarne riik, totalitaarne inimene" on ka totalitarism lahti seletatud. Kui Sa seda lugenud oled....ma mõtlen et vist oled. Nupud ja pommide pressimine on tänapäeval jah, pisut teisiti kui "eile"... seda ma tean. Ka kohalik Kaitsevägi teab seda, teab veel palju muudki, mida Sina teada ei saa, kui see Sind ei huvita. Tead, mis on tegelikult üks koledamaid asju inimese juures? See, kui tal on ühel hetkel täiesti ükskõik....ja ükskõikne inimene ei peaks tahtma maailma öelda, et me oleme olemas.
 
vip 15. jaanuar 2002, kl 15.16
to enel: aga kui sind siberisse saadetakse kindlasse surma? kas siis pole mõtekas valida surm siin ja asja eest, kui mujal ja asjatult? ma ise olen mõelnud et eesti oleks pidanud 40 aastal vastu hakkama, kaotada polnud ju midagi. need kes lahingus surma oleks saanud, said seda nagunii vangilaagrites. aga kõige hullem oli muidugi et paljud meie rahvast olid reeturid ja tallalakkujad. Vähe teemast mööda oli küll, aga nii muidu ma arvan, et kuigi ma ise ka enne sõjaväge arvasin, et vastava olukorra puhul lasen jalga, siis nüüd ma kardan, et ma lähen ikka sõdima kui vaja.

to named: sinusugused mõtlesid 40.ndatel ka nii, vot mis sellest tuli. Savi need poliitikud, kui sul ikka kõik äravõetakse, siis ei päästa see jalga laskmine ka midagi. Ja ma arvan, et kui meie poliitikud oleks ka head, ei asuks sa kunagi püssiga sõtta.
 
eneL 15. jaanuar 2002, kl 15.27
to vip:
Kuni inimene elab, niikaua on lootust. Surm on lõplik lahendus. Mu isa oli Norilski vangilaagris, vanavanemad olid Siberis, üks onu suri metsas, teine lahingus.
Ema perekond elas enne esimest Eesti Vabariiki Siberis. Pöördusid Eesti ajal tagasi. Aga ka seal säilis keel ja kultuur.

to Liisu:
Ka NL ajal ei loobunud Eesti oma keelest ja kultuurist. Hoolimata kõigist küüditamistest. Vaata, praegu on laulupeod allakäinud, mida tol ajal tähendas laulupidu?! Kuidas osati ajalehe ridade vahelt lugeda. Mida tähendas sõna Eesti. Oleks praegu pooltki seda meelsust.
Ma ei ole ükskõikne, ma mõtlen, et aeg oleks üldse igasugune relvastumine lõpetada. Kas tõesti inimesed ei või targemaks saada? Aga kui kasvõi ühes riigis on sõjavägi, siis on see kõigis - eks ikka selle jaoks, et ennast teise riigi sõjaväe vastu kaitsta. Meie sõjavägi on õige asja eest väljas, teise riigi sõjavägi on potentsiaalne sõjard ja tülitekitaja. Ja nii mõtlevad kõik riigid. Eks ta ole!
 
Pipa 15. jaanuar 2002, kl 15.38
Ise olen suur patsifist, kuid leian, et naised(see nn. hoidja tüüp)on väga vajalikud justnimelt sellises keskkonnas, kus kari lõugavaid sõjardeid(nn. lõhkuja tüüpe) koos, naistel ei lähe hari nii ruttu punasex kui meestel, neil jätkub pikka meelt ja paindlikumat lähenemist probleemide lahendamisel.Naisel sellises keskkonnas on tasakaalustav jõud.
Näexin hea meelega rohkemal hulgal naisi nii valitsuses kui ka sõjaväes.
 
Liisu 15. jaanuar 2002, kl 15.46
to:enel. Sain alles nüüd aru, et Sa unistad! Et kogu su jutt kuulub rubriiki "Maa(ilma)parandus". Esitatud andmete põhjal võib arvata, et Sa nii väga värske tegelane ei olegi, mäletad küüditamist ja puha.... Jah, tõesti-tõesti ka vaatamata NLile me räägime siin sinuga eesti keeles ja meil on kirju vöö seelikule tõmmatud. Mis hinnaga see kõik Sulle säilis? Laulupidu ei ole ainuke mõõdupuu ja ajalehest ridade vahelt ma eesti keelt lugeda ei taha, eelistaksin kohe õigest kohast emakeelt võtta. See ohkimine teemal: oleks seda meelsust.....kuule, see ongi selle minnalaskmise tulem - milleks meile Kaitsejõud.... Annad alla, relvastumine tuleks lõpetada - mida Sa üldse tahad? Unistada? Seda võib alati, iga riigikorra ajal....iseasi, kas surmalaagrisse unistused enam niiväga mahuvadki. Kui Sa oma kodu ei ole kaitsnud ja Su õuel patravad muukeelsed mudilased, siis oled Sina see kes hakkab oma kodus integreeruma ja kõik unistused tulevad välja ainult võõras keeles.
 
vip 15. jaanuar 2002, kl 15.58
to liisu: väga õige, tänapäeval peaksime siiski targemad olema ja mitte enam nii lootma vaid rohkem ise tegutsema.
 
eneL 15. jaanuar 2002, kl 16.17
to Liisu:
Kas ma nüüd lausa küüditamist mäletan!? ;-) Nii vana ma ka ei ole, aga seda ma küll mäletan, kuidas ema-isa rääkisid sosinal vene valitsust taga ja olid hirmul, et mina midagi koolis välja lobisen. Olen 36 aastane.
Vaata, ma ei tea, mis hinnaga säilis eesti keel. Minu meelest palju kindlamini kui praegu. Varsti hakkavad kõik meie eestimaalased rääkima bidzin-inglist nagu nalja. Ja kirjut vööd seelikule ka ei tõmba. Vene keelega segunemise eest hoidis see vaenulikkus võõra (vallutajate) keele vastu, inglise keele eest ei kaitse miski. Arvan, et ilma igasuguse sõjata kaotame varsti keele ja kultuuri (pessimistlikult)
 
vip 15. jaanuar 2002, kl 16.22
to enel: mida see kirjuvöö peaks andma? Pagan, kus hirmul on ikka suured silmad:(((
 
Named 15. jaanuar 2002, kl 16.23
Kui mina lähtun valdkonnast, kus mina töötan, sii spean küll ütlema, et kõike ei tohigi eesti keelde tõlkida.

Toon ühe väljavõtte ühest tekstist :-)

"" kuid tegeleme ka UNIX'i all
töötavate masinate mähkimise ja kostesüsteemide baasvahetussüsteemi
semantikavõrgu pöörduskoodi tsüklite
kumulatiivvigade lahendamisega.. ""


Inglise keeles saab seda kõike palju lihtsamini öelda :-)


Ma loodan et MS Windows ei muutu mitte kunagi eesti keelseks, ega ka unix. Lihtsam on inimestel mõned terminid inglise keels ära õppida, sii ssaavad teised ka maailmas aru millest räägitakse.
 
Liisu 15. jaanuar 2002, kl 16.27
Ok, ma ei taha isiklikuks minna. Siin ja praegu ei ole see koht ning ma arvan, et ega ma Sind ei pööra. Ei tahagi, sest Sa ise pead jõudma mingisugusele järeldusele ja see on Su õigus, Sinu usk. Meie kommentaarid on liiatigi teemast mööda läinud. Teemaks oli naiste osa sõjalises tegvuses, meie aga juba sõdime ja päästame maailma. Lähen nüüd minema, aga olen endiselt veendunud, et mul (ja selle riigi otseses mõttes kodanikel) on õigus. Oma põhimõtete nimel olen ma nõus kaklema.
 
eneL 15. jaanuar 2002, kl 16.29
to vip:
ülekantud tähenduses kirju vöö

to Named:
ütle mulle see lause inglise keeles ja ma üritan seda eesti keelde tõlkida. Sinu tõlge tundub kuidagi kohmakas ;-). Ei, loomulikult ei arva, et kogu arvutiterminoloogia peaks olema eesti keelsete vastetega. Eks ma olen ise kirunud soomekeelset op-süsteemi "ajurid on laadatud".
Mind vihastab rohkem see, kui eesti keelest on kasutust leidnud sõna olemas, aga ikka kasutatakse inglisekeelset. Neid kohti on äärmiselt palju.
 
....... 16. jaanuar 2002, kl 00.43
eneL
Metsa paned oma militaristliku jutuga!Selleparast su esivanemad veel eesti keelt raagivadki,et nad alla ei andnud!vastupididelt sinu m6ttelaadile,kes sa kohe alla andma pidid.Ikka meeldib sul igal pool kaasa raakida,ka seal,kus asjast aru ei saa.
 
eneL 16. jaanuar 2002, kl 09.07
to ....:
Üldiselt mu esivanemad andsid alla, kui ma õigesti seda ajalugu mäletan. Venelased võitsid ilma ühegi lasuta. Ma pole rääkinud midagi hilisemast partisanisõjast, aga igal juhul kaitsejõud polnud seal kuidagi mängus.
Mobilisatsioon käis läbi küll ühelt küll teiselt poolt. Kes metsa ei jooksnud ja mobiliseeriti, ei saanud poolt valida. Isa oli saksa poolel, kuna oli noorem. Onu oli vene poolel. Mina küll aru ei ole saanud, et nende vaadetes mingi erinevus oleks. Kumbki ei sallinud ei sakslasi ega venelasi (jutt pole mitte rahvusest, vaid vallutajatest)

Alla andmise all ei pidanud silmas mitte vaimset allaandmist, vaid seda, et ma ei võta püssi kätte. Minu meelest on siin oluline vahe. Püss on ohtlik asi - eriti ara ja julma inimese käes. Meil peaks siin Eestis sellest juba näiteid küllalt olema

Ja üleüldse, miks Sa arvad, et Sinu arvamus on õigem? Ainus argument on see, et ma ei saa asjast aru, aga omapoolseid väiteid ei esita. Niimoodi kaob vaidlusel mõte
Lisa postitus
Autor:
Sinu e-posti aadress:

Selleks, et lisada oma postitusele pilt, video või pildialbum, kopeeri postituse väljale pildi, video või albumi aadress.

Näiteks:
  • http://pilt.delfi.ee/picture/2715753/
  • http://video.delfi.ee/video/vRze7Wd9/ või http://www.youtube.com/watch?v=KF0i_TyTtyQ
  • http://pilt.delfi.ee/album/170457/
Pane tähele! Lingid on aktiivsed ehk klikitavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes! Lisada saab vaid Delfi Pildi fotosid või albumeid ning Delfi Video või Youtube'i videoid! Fotod, galeriid või videod on nähtavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes!
Lisa postitusele link, pilt või video!