Olen elanud pea 30 aastat ja arvan, et tunnen mehi piisavalt hästi, aga ikka avastan mõne, kellest ma mitte tuhkagi asu ei saa. Tutvusin mõned kuud tagasi ühe meesterahvaga, kellega oleme nii öelda väga head sõbrad ja vähemalt minu poolt ka tugev tõmme (mida mul suht väheste inimestega tekib). Algul kui tutvusime olin läinud just oma mehest lahku ning selle uue tuttavaga koos olles ütlesin talle, et midagi füüsilist meie vahel ei ole,( et ka tema vastu aus olla) kuna tundsin, et pole veel uueks suhteks valmis...Kui käime kuskil väljas siis ta ööbis ka minu juures, aga magasime lihtsalt üheteise kaisus, mis on iseenesest nii armas. Nüüd siis oleks ma millekski tõsisemaks valmis, aga ei saa enam temast aru...Kui mul teda vaja on , on ta alati olemas, aga midagi konkreetset ta ise välja ka ei paku...Kui me koos oleme ööbib ta meil ja magame lihtsalt üheteise kaisus. Ainult füüsilist suhet temaga aga ka ei tahaks, kuna see paneks mind kindlasti veelgi rohkem painama! Samas saab ta pidevalt telefonile messe, et mingi suhe tal kindlasti on (kellegiga igaljuhul koos ei ela ja abielus pole olnud).
Ma ei taha ka midagi konkreetset küsida, kuna kardan, et siis rikun järsku kõik ära??? Kuna algselt ju määrasin reeglid mina, kuigi nüüd olen omaarvates piisavalt välja näidanud, et ta meeldib mulle ja ma hoolin temast!
Kas ta on lihtsalt mugav? Vajab ta hea sõpra või mida? Võibolla olen keskaegne, aga arvan siiski, et lähenemiskatsed peaks tegema siiski mees... Samas tagasihoidlik ta oma natuurilt minuarvates ka pole...Kui ma talle ei meeldi, miks ta minuga siis pidevalt suhtleb ja veel meil ööbib...ja minuga kontakti otsib?

Pole midagi parata - panid ise otsesõnu reeglid, nüüd võta nad otsesõnu ka maha ja vaata, mis siis saab! :)

Mehel pole kohta kus ööbida.Sinust ta vaevalt huvitatud on.

Ta on su sõber, kes sind kaisus hoiab, pead silitab, su muret kuulab. Vahest mehed on sellised "sõbrad on sõbrad"

kuidagi tuttav olukord...

magate alasti?
kui jah, siis ta on ilmselt homo.

kõige õigem on asjad lahti rääkida. Tundub, et naine enam ei " jaksa" , siis küsigi, kas sa meeldid talle rohkem kui sõber. Või mis eesmärk on kogu sellel suhtel.

ja siis tema vastab, et suhet pole ju.

olen mitu aastat suhelnud tüübiga, kes mind oma pideva tähelepanuga algul hulluks ajas. Pidevad kokkusaamised, telefonikõned, kingitused, lilled... külla tuli ruttu ja suhtlesime umbes samamoodi nagu sa siin kirjutad.
Mingil hetkel muutus suhe intiimsemaks ka. Tundus, et olen leidnud selle õige! olin vaimustuses, et keegi suudab olla sõber ja armunu korraga. Kiindusin temasse väga (muidu olen väga umbusklik).
Sellele vaatamata tunnistas ta mingi aja möödudes, et pole kunagi armunud olnud ja mingit suhet pole ka olnud. Et tema tahab olla lihtsalt sõber.
Siin soovitati asjad sirgeks rääkida. Eks ta nii vist peaks olema, aga samas on see ju keeruline ka. Nt kardab üks pool haiget teha ja teine haiget saada.

Tee ikka suu lahti ja räägi asjad selgeks. Teie suhteid arvestades vaevalt ta seda sinu poolt mingiks kohutavaks ebanaiselikuks külgelöömiseks peab, küllap on temalgi kergendus, kui sellisest umbmäärasest suhtest edasi pääsete.

Homo ta nüüd päris kindlasti pole...Samas järsku ma lihtsalt ei meeldi talle piisavalt, et mingit suhet luua, või on tal migi asi susisemas ja ei taha mulle omaarvates haiget teha...Samas tundub, et ta tahab siiski minu lähedust, muidu ta ju ei ööbiks vahest minu juures ja ei hoiaks mind kramplikult terve öö kaisus! Väga arusaamatu...aga tänan siiski kõiki arvamuste eest !

Jep...ka mõneti sarnast kogenud ning soovitaksin ka asjad sirgu kõnelda. Aga... Alati see ei õnnestu tõesti, sest 1 tahab kõnelda ja teine üldsemitte. Ntx vastab väitega a la "et polegi miskit nagu arutada" vai võtab arutamise soovi kui rünnakut ning lisab "kui nõnda ei passi, siis pole vaja, toppima end ka ei hakka". & etc

Selline mees suudab sind hulluks ajada, kuna konkreetselt ta millelegi ei vasta, libiseb parem vastamisest eemale, samas käitub armastusväärselt. Casanova tüüp võib ta olla, kes armastab ainult jahtimist. Kindlad suhted on juba igavad. Samas võib ta karta, et mõni naine ta ikkagi lõksu tõmbab-sellest siis seksist loobumine.Kurb aga väga õpetlik lugu, mis võibki jääda praegusele tasemele.

Äkki sa pole tema jaoks piisavalt veetlev,et intiimasju sinuga ajada tahaks.Olen seda ennegi oma väga lähedaselt inimeselt kuulnud,kes ütles oma naistuttava kohta:tahtsin lihtsalt aega ja oma üksindust veeta,ei tahtnud teda k...da.

Raske on asju selgeks rääkida, sest polegi midagi rääkida...Polegi ju midagi nõuda...Võibolla ta ise ka ei tea, mida tahab ja kui ma hakkan rääkima, et noh mis nüüd siis on...siis ta tunneb ennast kuidagi nurka surutuna. Samas on mul sõpru palju ning see on midagi muud...aga mine sa tea. Asi võib ka selles olla, et inimene ei tahagi ennast konkreetselt kellegiga siduda ning kord olen, siin, kord seal..arusaamatu küll ja kahju, aga loodan, et aeg näitab, mis saab!
Kõige kurvem ongi see, et teised lahedad inimesed, kes minust huvituvad jätavad mind tänu temale külmaks ja arvan, et pole mõtet kedagi niisamuti lollitada!

kurb jah...Samas ta ei ole selline üli- heatüüp (kes ülistab sind taevani)...Mul on temaga lihtsalt väga hea koos olla - ühised huvid, eluvaated jne..
Võibolla on näiteks asi selles, et ta tunneb, et tal pole piisavalt pakkuda...pole veel piisavalt saavutanud jne

Proovi asjad selgeks rääkida ja tema seisukohad ära kuulata. Muidu võib juhtuda, et kaotad oma elust aastaid tühjadele lootustele. Eriti kui sul momendil oleks ka teisi mehi valida, kunagi võib saabuda päev, kui see valik tunduvalt kesisemaks jääb. Ega nemadki sind lõpmatuseni jaksa oodata.
Kui vana su meessõber on (sa mainisid, et pole abielus olnud)?
Ehk on tegemist juba põhimõttelise vanapoisiga?

Kas ta sind vahest enda juurde ka ööseks on kutsunud, kas oled üldse tema juures kodus käinud?
Kui ei, sii võib-olla sealt leiadki oma küsimusele vastuse.

ma arvan, et see mees tôeliselt hoolib sinust. aktsepteeris sinu pandud reegleid, stiilis kui ma ei saa sind täielikult, siis ole mulle parem sôber kui mittekeegi. ma arvan, et ta tegelikult ootab aega, mil sa vôksid uueks suhteks valmis olla. alusta julgelt ise, aga püüa algul mänguline olla ja mitte liiga hoogsalt suhtesse viskuda.

olen midagi sama läbi elanud ja minul vähemalt oli nii, et kui ise natukegi initsiatiivi näitama hakkasin, läks sôprus vägagi millekski muuks. öeldakse ju, et tôelises armastuses on ka sôprust ja sellele rajatud suhted kestavad kaua...

Huvitav oleks lugeda sellel teemal meeste kommentaare, et mis niimoodi käituv mees tegelikult võiks tahta/mõelda.

Kati: unusta ära lausejuppp, et "ju ma sis talle niiväga ei meeldi" - kui sa räägid enda välimuse poolsest meeldimisest. MIna ei usu sellesse, et mehele poleks naise füüsiline välimus vatuvõetav, kui ta tast hoolib.
On olemas selliseid mehi, kes hoiavad reeglitest kinni - reeglid ju teil olemas. Kui tahad temalt seksi - siis teata talle seda..ilusti ja kenasti, aga peasi , et ta sest vihjest korralikult aru saaks.

Muidugi mehi on igasuguseid ja ei tea meist siin keegi, milline see mees on ja ehkusid temast on naiivne lugeda...ise pead teadma kuidas just selle mehega talitada.

Põhiline on, et on mõnus, huvitav ja tore koos olla. Kui tahad teada, mida ta sinust mõtleb siis "just ask"!

vahest võib olla asja taga hoopis muud- oli analoogne juhus-mina juba kõrbesin ja närbusin suurest ihast ja ikka ei midagi. Kuni lõpuks, poole aasta möödudes juhtus, mis juhtuma pidi (maksimaalne elamus) ja välja tuli....et mina olin kunagi pillanud lausejupi: enne tuleb ikka paar kuud kinos kätt silitamas käia, kui ...Ja kujutage ette, mees võttis sõnal sabast ja olla mõelnud-eks siis käime ja silitame!!!!Ja proovis lihtsalt järele, kuidas ka sõnad ja teod omavahel kokku lähevad:) Vapustav-ja mina mõtlesin kõik variandid läbi-et on homo ja et ma ei meeldi ja et ta on abielus kusagil salaja või armukest peab või .... Ma ei suuda praeguseks enam meenutadagi kõike, mida ma mõelda jõudsin! Aga tegelikult oli kõik märksa proosalisem. Ja nüüdseks oleme ca 10 aastat juba "käinud ja kätt silitanud" (loomulikult muude lisanditega). Aga kui ma tagantjärele mõtlema hakkan, et kui ma poleks nii hirmasti algul vaeva pidanud nägema, äkki polekski sellest midagi välja tulnud... Noh, et natuke krõpsu, võibolla lüheldane kooselu ja kogu lugu. Aga kuna asi nii põnevaks oli algul aetud, siis...
Igastahes jõudu ja edu proovimiseks!

to Kati:
Sinu mure on mulle väga tuttav. Ka mul oli selline "sõber". Ta helistas mulle iga päev mitu korda, kohtusime pea iga päev, talle meeldis mind öösiti kaisus hoida jne. aga kui ma lõpuks küsima hakkasin, kuidas lood meiega tegelikult on, siis tuligi välja, et ta lihtsalt lohutas ennast minuga. Oli oma eelmise kallimaga lihtsalt riius ja ootas aega, et temaga ära leppida. Olin talle lihtsalt koha täiteks ja kaisukaruks, kuni vana pruut jälle temaga suhtlema hakkas. Jätsin ta muidugi päeva pealt maha.
Võta end kokku ja küsi otse välja tema käest. Kui sa asja venitad, siis on pettumus palju suurem.

Kahju, et meesterahvad siia lehele eriti ei sattu, nii huvitav oleks nende kommentaare lugeda! Tegelikult arvan, et see käitumine teeb teda minujaoks veel rohkem ligitõmbavamaks! Kas see on veits haiglane??? Mu elus on ka üks teine inimene, kes kogu hingest üritab mu südant võita...Kui ma mõistusega võtan, siis on ta igas mõttes parem sellest teisest - targem, edukam, romantilisem ning alati minuga arvestavam ning tean päris kindlasti, et elu temaga oleks väga turvaline...ütleme nii, et lausa ideaalmees,aga see mis puudu jääb on just see tõmme-kehakeemia, mis lausa seob naise mehe külge!!!
Mida rohkem üht ihkan, seda vähem teist näha tahan.... (mõlemaga on praeguseks platoonilised suhted)

Neiukene- olete juba kolmekymne aastaseks elanud ja veel siiski liigitate inimesi meesteks ja naisteks, kuigi tuleks ko~iki inimesi ka"idelda kui indiviide! Eks see omapa"ra igas indiviidis ju olegi see atraktiivne osa, mis tekitab seda nn keemiat! Kui Te loobuksite mo~tlemast Temas, kui mehest ja asuksite temaga kontakti kui ainulaadse inimesega, avastaksite tema kohta paljugi uut ja leiaksite lahendusi, mida enne poleks osanud otsida. Edu Teile Teie saavutustes! Lugupidamisega Mart

to: mart!

Tänan arvamust avaldamast. Väljendasin end võibolla veidi valesti, loomulikult on iga inimene eriline...Ma mõtlen lihtsalt seda, et kui mul inimesega tõmmet ei ole, siis ma ei soovi inimesega mingit füüsilist kontakti! Samas paljude inimese puhul on need asjad siiski lahus (eriti meestel minuarvates, loomulikult mitte kõigil).
Ma mõtlen siis seda, et huvitav kas on võimalik, et see tõmme tekib ka hiljem, kui muud eeldused heaks suhteks on olemas....

ma ei usu keemia hiljam tekkimisse. Paar-kolme kohtumise jooksul peaks asi selge olema.

Ehk sa kirjeldaksid natuke seda meest paremini, nii vähese põhjal on raske sulle soovitusi anda.
Kui tihti te kohtute, kumb on algataja kokkusaamiste osas.
Kas ta sind enda koju on kutsunud.

to mees

Ta helistab umbes 3 x nädalas ning kohtume kuis juhtub vahest kord nädalas, vahest rohkem...
Tema on algataja ...algul olin vahest ka mina, aga siis mõtlesin, et nüüd aitab, mina enam ei helista ja kokkusaamisi ei otsi! Kui koos oleme on meil väga lõbus, tore...Siis on vaikus mõned päeav...isegi ei helista!
Kui tutvusime, olime mölemad mingi aeg tagasi suhte lõpetanud ja siis mina võtsin Teda kui sõpra, kuigi tõmme oli, aga tunded olid tänu eelmisele suhtele segased...
Oma koju ta mind kutsunud pole, kuna elab ajutiselt taas oma vanemate juures. ( eelmine elukaaslasele jäi eelmine eluase)
Ma mõtlen, et tal pole ju mõtet seda valetada, kuna sellel poleks ju mõtet ( tal pole ju mingeid kohustusi minu ees)!
Oleme tegelikult mõlemad sellised suht sõltumatud tüübid - temperamendilt, saavutus vajadus, uhkus jne...