Minuga juhtus a´pool aastat selline lugu-sattusin mehe kirjavahetusele peale-oli leidnud netist enesele abielunaisest kirjasõbranna,viimane väitis,et on õnnelikult abielus,kole korralik ja truu aga ometi oli tal minu mehega MEIE INTIIMELU ÜKSIKASJU ehk argipäeva nii magus lahata.Küsis veel tobedalt a´kas see on petmine,kui siin sinuga kirjutan ja mis siis,kui su naine teada saab ja kas mu mehel vaesekesel on puudujääk...Sain küll karistada oma uudishimu ja pealesattumise eest-aga sain ausalt õeldes,kõiki neid kirju lugedes täieliku shoki,mistõttu olen praegu täielikus depressioonis ja pean läbi tegema pooleaastase ravikuuri.Kirjutasin siis sellele "daamile" viisakalt vastu-vastus oli familiaarne-kullake-kallike-rumaluke egaú siin keegi armastust avalda jne.lõppes siiski temapoolse räige sõimuga,kus soovitas meil teineteisega tegeleda ja perekondlik etteaste ära lõpetada.Ok.Mees sai andeks-elame edasi aga mingi "kamm"on ikka sees-ma ei saa temaga enam seksida,ilma,et ma mõtlejs sellele,et ta tunneb end minuga ehk nagu "kala"-(nii ta ühes oma kirjas end ka väljendas).Olen saanud oma välimuse ja seksuaalsuse koha pealt täieliku paugu ja kompleksi ja ei julge ka mõelda,mis meist niimoodi edasi saab...