Olen kahe vallaslapse ema. Tänaseks päevaks on mõlemast pojast kasvanud MEHED.Kirjutan nimelt suure tähega, sest hoolimata sellest, et meil on koos üle elatud väga raskeid aegu, võin nüüd kogeda, et mu elul on olnud mõtet.Tahangi öelda noortele emadele:
pole oluline, mis asjaoludel te oma last üksi kasvatama jääte. Oluline on, et te kasvatate last südamega ja ennastohverdavalt.Poistele on muidugi isa väga tähtis, aga...andke andeks! kui neid õigeid pereisasid ei jätku, siis tuleb laps lihtsalt üles kasvatada.Kas alimente nõuda või ei, oleneb sellest isast.Kui on teada ,et ta niikuinii oma sissetulekuid salgab ja maksma ei hakka, siis pole mõtet oma närve kohtuskäimisega rikkuda. Ideaalne oleks muidugi, kui isaga oleks võimalik kokku leppida mingis summas, mis ta lapse toituseks iga kuu annab. Muide, see polegi võimatu, mul on selline kogemus. Mu lapse isa maksis iga kuu kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, samal ajal ei näinud ta oma poega kordagi.
Noored naised, armastage oma lapsi ja kasvatage neid kõigi võimalike vahenditega.Kui te teete seda õigesti, võite kunagi olla väga uhked, kui teie täiskasvanud lapsed teid selle eest hindavad.Tänu ärge eneseohverduse eest oodake, aga kui lastest saavad korralikud inimesed, siis see ongi vaeva väärt.