Tere Fööniks:)

Raamat????? Huvitav.

Ma mõtlen, et on see siis võimalik ja kas sa mõtlesid seda nii, et kui tunned tohutut armastust, mõtled sellele pidevalt, väljendad pidevalt, et sel juhul see armastus hääbub? Kas nii?

Et kui tunded on nii kõrgel, siis väsid neid tundmast, annad alla ja algabki hääbumine?

GIta: mis demagoogia? Ei pole see demagoogia miskit. Et ku ijõe juttu edasi ajada, sii ssõltubjõe iseloom ikka päris palju sellest, kust ta oma veed on saand..mõni jõgi ilusti läbipaistev, teine pruunisegune, kolmandas vohavad vaatamata kiirele voolul evetikad nii et jube...nii ka selle inimestevaheliste tunnetega...mõnega on seks nii mõnus ja kirglik...aga kui hakkad mõtlema, et kas ma temaga koos kah elada suudaks selgub, et sellist asja küll ei kujuta ette - teisea on vastupidi..milest see..ometigi olen tunnistand endale (ja talle) mõlemal juhul, et ma armastan teda....ometigi oli nendel kahel armastusel märkimisvärne vahe!

Suhte kvbaliteedi nimel olen mina küll pidanud otstarbekaks oma tundeid analüüsida...ku ima seda poleks teind, oleks mu prageuseks 12 aastat kestnud kooselu sama kirelt lõppend, kui eelmised kaks.

Feliks: mnjah... sogane või puhas, kiire või aeglane - jõgi jääb jõeks! armastus on armastus. tunnetesegule on püütud nimi panna. ükskõik kui (eba)õnnestunult! ja igaüks teab ainult ise täpselt, mida ta tunneb... ja kas sellest piisab... ja mis mõju see tunne omab (nii iseendale kui teisele)...
analüüsimise all mõtlesin ma muud... mitte et oma tundeid analüüsida oleks mõttetu! ma pigem mõtlesin selliste abstraktsete nähtuste kirjeldamise püüet... kirjeldamise, mitte analüüsimise! on ju vahe? meie siin mu meelest oleme püüdnud kirjeldada nähtust/tunnet nimega armastus, mitte analüüsida...

Feliks: ei, mina saan väga hästi aru :) Mina ütlengi, et see tunne mida tunned vastassoost isiku (pot. partneri) vastu ja mis koosneb teatud komponentidest, on armastus, nimeta seda kuidas tahad :) Miks neid peaks võrdlema? Eks nad ikka on erinevad ju, kui inimesed, keda armastad või oled armastanud, on erinevad, ise ka erinevatel eluetappidel erinev (väärtustad erinevaid nähtusi ja külgi)
aga koerad ja kodumaa ja laps ei puutu siin üldse asjasse :)

Anna: Jah, midagi sellist oli seal raamatus jah. Ma ise küll ei tea, kas see ka rakendatav on. Aga seal on toodud näide armukadedast mehest, kes surus pidevalt oma armukadedust alla ja mida rohkem surus, seda tugevamaks tunne läks. Siis soovitas psühholoog talle neid tundeid rõhutama hakata. Välja elama, isegi vastu tahtmist, isegi siis, kui ta polnudki parajasti nii armukade. Ja huvitav küll, aga armukadedus hajus kuidagi...
Hmmm.

Fööniks & Anna: see raamatu jutt... teate niisuguseid raamatuid tasub lugeda teatud reservatsioonidega (ilmselt Sa Fööniks seda ka tegid)... niisugune soovitus kõlbab ehk mehele/naisele, kelle jaoks emotsioonide väljendamine (ka positiivsete) üleüldse raskusi valmistab... no aga kas patoloogilisele armukadetsejale kah niisugust asja soovitada võiks?! ilmselt mitte eksole!

Fööniks ja Gita: me kõik ihkam eomamoodi stabiilsust...me loome suhteid lootuses, et nad täidavad mingit eesmärki - pere lomise eesmärk on ju luua ühine tulevik, lapsi saada, neid üles kasvatada - seda soovib ju meilt looduski. J akuna armastusel ja armastusel on vahe (minu kogemust mööda) siis on just suhte perspektiivikust silmas pidades just otstarbekas see (mu meelest just abstraktne väljend) armastus algosadeks lahata ja saada aru, mis neist oadest on püsiv, mis mitte, et oleks mida kaalukaussidele panna (sest ses armastuse tundes on ka negatiivseid tundeid - ei saa olla vaid positiivsed - me ei prugi kõiki neid tundeid algul lihtsas meeltesegaduses märgata), et otsustada, mida selle suhtega taodelda.
Jõega analoogi jätkates: igast jõest me ikka joogivett ei võta ju...:)

Feliks::-)kuule lõpeta see jõejutt nüüd ära! muidu ma ütlen jätkuks, et no kui ikka väga janu on, siis kõlbab ka suvalisest lombist rüübata! ja isegi meeldima võib hakata. eriti kui puhast vett said viimati ammu või pole üldse saand:-)) lõputu jutt!

Gita: ja saad mürgituse....ise alustasid ju jõejuttu...mina tõinpalju parema näite -transpordivahendid:)))

Feliks: tead, tänapäeva inimesed on NIIIIIIIII allergilised, et mõnel tuleb lööve ka puhta õhu peale:-)) iial ei või teada!

Gita: ....ja analoog on ka sellest, et kui kergelt kaasajal lahutatakse...ei viitsitagi oma partnerit taluda....on unustatud andestamisvõimalus...ja astutakse abiellu teist tundmata...ei olda teadvustanud endale miks ja kellega abiellutakse...nojah - mitte kõik...j aolen isegi samasugune old...loodetavasti on nüüd mõistust enam old:).

Feliks:...mmm, olen nõus! a Sinu jutust kumab mõnikord läbi üks kummaline minu jaoks asi - see, kuidas Sa väga mõistuslikult asju põhjendad! peaaegu välistades asjaolu, et tunded võivad mõnedel juhtudel olla mõistusest targemad! võivad ju?! tunded on ürgne tarkus, mõistus on õpitud kogemus...

Gita: Intuitsioon on selle nimi, onju :)

Ahjaa, sellesse raamatusse ma suhtun iseka mõnevõrra umbusklikult... kuna mul ei ole endal kogemust. Aga üldiselt... filosoofias sai omal ajal õpitud küll vanade meeste poolt välja mõeldud tarkust, et kõik, mida saab liiast, muutub iseenda vastandiks :)

Nüüd teie kõik siin: pakkuge välja mõni asi (nähtus?), mille puhul see paika ei pea. Mina ei suutnud sellist asja välja mõelda.

Fööniks: kuule ma ei ütleks nii... ükspäev siin just olin sellele intuitsiooniteemale sunnitud mõtlema ja... mu meelest intuitsioon põhineb suuresti kogemustel. esmapilgul ehk tundub, et see on miski "ülalt antud" tundlikkus, aga tegelt... tegelt põhineb see ju su viiel meelel + kogemustel.
sry need mu uitmõtted ja ei pretendeeri suurt millelgi:-)

Oi Fööniks

Ma täna eriti pikaldase mõtlemisega.

Vanade meeste Filosoofiast: et kui armastust on liiga palju, muutub armastuse tunne iseenda vastandiks. Mis on armastuse vastand? Vihkamine.

Kas nii?

Gita: ikka on tundeid...alati on tundeid...aga kui oled lollusi teind (ise haiget saand a teistelegi teind) ei taha ju enam...siison targemoodata kuni mõistus tunnetest läbi puksib ja tunded mõistusega paika seab. See ei tähenda külmust.

Gita: mina ei tea, vast on kah nii... aga millel põhineb tunne, mis ütleb, et vat praegu tuleb talitada südame ja mitte mõistuse järgi? Kas see on miski hulluse erivorm? :)

Anna: Jäin kohe mõttesse... Ma ei arva, et armastuse vastand on vihkamine... kõige täpsem armastuse vastandsõna on mittearmastus..... see on see, kui armastust ei ole. Aga mis selle asemel on - tont seda teab... no igatahes armastus see enam ei ole.

Feliks: ... ammendav vastus! ma ei hakka parem teemat selles suunas arendama KUI raske on oodata, et mõistus tunnetest läbi näriks... kuule, jälle tuleb mõistujutt:-) et kui mõistus tunnetest läbi on närind, kas selle tulemuseks pole siis mitte räbaldunud tunded!? nüüd midagi õmblemisest:-)

sry, ei taha kedagi pilgata, sest teema pole just kõige naljakam! aga pole hetkel soovi liiga tõsiseks muutuda:-)

Fööniks: ükskõiksus? Viha nagu mu jaoks kah omaette tunne.

Fööniks: mina käitun südametunnistuse järgi! ja pagan teab, kuhu alla seda liigitada saab:-) kui ikka süda või ka mõistus rumalusi teha käsib, siis ma oskan "tänan ma ei soovi" öelda küll!

Ribadeks...ei seda pole tähele pand....a sed aon arvatud küll..mõne naise poolt..et mul on tegemist miski kibestumise vms...kibestumus on miski muu...valus ju ei ole. Oli halb väljend jah "mõistus läbi närib" ....emotsioon lahtub on parem väljend. See on see, mille kohta öeldakse, et hommik on õhtust targem ja aeg parandab haavad ja....tuleb lihtsalt natuke lasta ajal mööda minne enne radikaalseid otsuseid.

Feliks: ja see on suur oskus, see ajal-mööda-lasta-minna oskus! minul ei tule see hästi välja! pole kunagi tuld! mulle näib see omas mahlas praadimisena - kibe ja valus on noh! ja vot selle kibeda ja valusa najal võivad edasised otsused vildakad tulla!

armastus (mitte segi ajada armumisega) on tegelt üks väga ratsionaalne tunne! võibolla isegi üks ratsionaalsemaid! see on kalkuleeriv ja detaile arvesse võttev ja. ja mulle see mõte kohe meeldib!

Gita: just et ma seda mõistuseg ateen aitab enda hävitamist vältida...siis ei ole see enam piinav...ma kah ei osanud..olin tavaline keskmine inimene,kes ei mõtelnud miks nii vaid talitasin nii, sest nii on stamplahendus - nii on aktseptereitud ja nii ei ole karta kohest hukkamõistu....ehk odava populaarsuse tagaajamine:)

Feliks: ah nii:-) no minul jääb neil hetkedel küll null-aega mõelda, mida "tavaliselt tehakse"... pigem kipun käituma nii nagu poleks ehk mõistlik... a see selleks! jõgi käib ju ka aegajalt üle kallaste;-))

Gita: sa nagu kohe tahad mulle vastu vaielda milleski. Ise ütlesid, et tunded on ürgne tarkus ja mõistus on õpitud kogemus. Ja aru ma ei saagi, kas sa käitud siis ürgse tarkuse või õpitud kogemuse järgi? :)

Tunded ei pruugi vast alati küll targad olla. Ja otse loomulikult peab südametunnistus tunded ära filtreerima.

Gita: Aga miks sinu jõgi siis üle kallaste käib, kui südametunnistus kõik segased asjad selgeks teeb ja lahendused ette ära ütleb? Mis siis keelab sul enne koseni jõudmist "tänan ei soovi" öelda? :)

Mina oleksin arvanud, et armastuse vastand on ükskõiksus.

Fööniks: nooh olen nüüd kõrvuni sees tundub:-)) ega kõiki minu jaoks võimalike halbade tagajärgedega asju südametunnistus siis ära tunne! või peaks tundma? ma ennist rääkisin valikuolukordadest.
vaielda ma Sinuga ei soovi, tänan väga:-) intuitsiooni ma ei liigita lihtsalt tunnete alla. pigem on tal seos mõistusega. minu jaoks.
südametunnistus nagu me kõik teame ei pruugi aga kummagagi seotud olla - ei mõistuse ega tunnetega:-)

Vaidleksin vastu, et armastuse vastand on ükskõiksus. Ükskõiksus on ju tuimus, tundetus. Ehk siis misiganes kirka tunde vastand võiks olla.

Anna: mu arusaam on selline, et pole olemas positiivseid ja negatiivseid tundeid..on tunded..osasid me peame negatiivseteks..nt viha või põlgus või...ometigi on ka need tunded mõnes olukorras osutuda positiivseteks...järeldan sellest, et tundeid ei ole negatiivse märgiga ja vastandlikke....on või pole...kui pole - ongi ükskõiksus......jagan EneLi arvamust.