miskipärast arvasin,et su mees on vanem kui selgub. Aga selles valguses paistavad tema sellised seisukohad veel koledamad - mõnelt vanalt elus pettunud küünikult võiks seda ju ennem oodata,aga alla 30-selt mehelt...Olen oma elus nii palju targemaks saanud,et teisele inimesele,keda ei tunne,selget retsepti anda ei tohi. Aga kuna sa nii noor oled,siis soovitaks küll tasa ja targu edasi liikuda,mitte siduda end temaga laste ja vara kaudu,vähemalt esialgu,enne kui selgub,mis inimene ta on,aga see ju võtab aega. ja muidugi peate sellest rääkima. Kui ikka suhtumised nii erinevad on,siis vaevalt sa sellest elust rahuldust tundma hakkad.Kunagi ei tea ette,kes lahku lähevad ja kes mitte,aga alustada suhet mõttega,et 40-ndates(tegelikult kama kaks,mis aastates) on petmine õigustatud nagunii- see on juba petmiseks valmisolek.Saaks veel aru,kui tuleb suur tunne,ootamatult,nagu vastu tahtmist,nii et inimene nõrkeb selle all,aga vähemalt algul,kui ollakse nii värske paar,ei tohi selline mõte pähegi tulla.Ilmas on küllalt mehi,kes ei mõtle nii,minugi tuttavate hulgas on selliseid igatahes rohkem kui naistekütte,oma meeski tubli ja aus,kes kunagi ei reeda.sa väärid selliseid ja leiad ka.Vau,kui mina nii noor oleksin,siis ma igatahes valiksin küll ja pirtsutaksin ja laseksin meestel enda järel joosta,kuni leiaksin selle õige.Loe ka urrloomuski jutt veel tähelepanelikult läbi,jumala õige jutt tal.