Feministi nurgake
Kas käsin või käsen? - filoloogidele
Loe 19. august 2006, kl 21.46 |
Lähtuvalt eelmisest kirjast - kas noored ikka teavad, et sõna pohhui on tulnud vene roppustest? Hui - pohhui... See pohhui on küll kõvasti eestimaal kanda kinnitanud. Vat niimoodi keel arenebki...
Muidu oleme nii rahvuslased, nii rahvuslased aga näed idanaabrite mahlakas roppus on ju nii lahe, et lase aga lendu. Ja need eriti suured kusejad levitavad siis niisuguseid sõnu rammusasse eesti mulda.
Või ei ole nii?!
Muidu oleme nii rahvuslased, nii rahvuslased aga näed idanaabrite mahlakas roppus on ju nii lahe, et lase aga lendu. Ja need eriti suured kusejad levitavad siis niisuguseid sõnu rammusasse eesti mulda.
Või ei ole nii?!
Roland 21. juuni 2016, kl 14.07 |
V. Vooglaid 23. juuni 2016, kl 05.23 |
"Käseb" ja "teenendab" on õiged, sest juba Piiblis oli, et Jumal poob ja käseb ja Maria Magdaleena teenendab Jeesust.
Kurb, kui Eestlased ise oma kultuurilugu ei mäleta, nii see kristlus aegade hämarusse jääbki ja pagulased võimust võtavad. Siis poovad ja käsevad paguladed ja Allah ning Jeesuse teenendamisest võid ainult unistada.
müstiline allikas Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> "Käseb" on tulnud sealtsamast kust "teenendab". :)
Kurb, kui Eestlased ise oma kultuurilugu ei mäleta, nii see kristlus aegade hämarusse jääbki ja pagulased võimust võtavad. Siis poovad ja käsevad paguladed ja Allah ning Jeesuse teenendamisest võid ainult unistada.
müstiline allikas Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> "Käseb" on tulnud sealtsamast kust "teenendab". :)
V, Vooglaid 23. juuni 2016, kl 05.27 |
"Pohhui" on küll tulnud slaavikeelsest tekstist, aga kahjuks ei teata, et see tekst on nimelt ortodoksne Piibel. Kuigi meie usk on puhtam, on "pohhui" siiski jumalasõna ja kristliku kultuuri sõna. Ei maksa kõike venepärast karta, Putingi kaitseb raevukalt kristlikku kultuuri homode ja pagulaste eesti.
Loe Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Lähtuvalt eelmisest kirjast - kas noored ikka teav
> ad, et sõna pohhui on tulnud vene roppustest? Hui
> - pohhui... See pohhui on küll kõvasti eestimaal k
> anda kinnitanud. Vat niimoodi keel arenebki...
>
> Muidu oleme nii rahvuslased, nii rahvuslased aga
> näed idanaabrite mahlakas roppus on ju nii lahe, e
> t lase aga lendu. Ja need eriti suured kusejad lev
> itavad siis niisuguseid sõnu rammusasse eesti muld
> a.
> Või ei ole nii?!
Loe Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Lähtuvalt eelmisest kirjast - kas noored ikka teav
> ad, et sõna pohhui on tulnud vene roppustest? Hui
> - pohhui... See pohhui on küll kõvasti eestimaal k
> anda kinnitanud. Vat niimoodi keel arenebki...
>
> Muidu oleme nii rahvuslased, nii rahvuslased aga
> näed idanaabrite mahlakas roppus on ju nii lahe, e
> t lase aga lendu. Ja need eriti suured kusejad lev
> itavad siis niisuguseid sõnu rammusasse eesti muld
> a.
> Või ei ole nii?!
ohhjahh 23. juuni 2016, kl 10.28 |
user_d492ef 24. aprill 2024, kl 13.32 | Registreerus: 7 kuud tagasi Postitusi: 1 |
Oleviku vorm "käsen või käsin? Lühianalüüs.
Mina eelistan vormi "käsen". MIKS? Sest e-vorm viitab olevikule, i-vorm aga minevikule.
Näiteks: "teen" ja "tegin", "söön" ja "sõin", "loen" ja "lugesin", "pesen" ja pesin" -- oleviku vormis puudub "i", "i" on üksnes mineviku vormis.
Aga ... "õpin" ja õppisin", "võin" ja "võisin", "viin" ja "viisin" -- siin on oleviku vormis "i".
"-in ja "-sin" lõpp viitab minevikule; aga ... mõne tegusõna puhul on "-in" lõpp olevikus, sel juhul on mineviku vormi lõpp "-sin" (eeltoodud näited).
KOKKUVÕTTES: mu arvates sobib mõlemat moodi: "como tu quieres". Aga mina eelistan oleviku vormi "käsen".
Eks siin on ka tunnetuslik moment olemas ... kui on "pesen" ja pesin", siis tundub olevat parem/kergem/loomulikum öelda "käsen". Tunnetuslikult on imelik öelda "pesen ja käsin" -- mõlemad olevikus; parem on öelda ikka: "pesen ja käsen".
Mina eelistan vormi "käsen". MIKS? Sest e-vorm viitab olevikule, i-vorm aga minevikule.
Näiteks: "teen" ja "tegin", "söön" ja "sõin", "loen" ja "lugesin", "pesen" ja pesin" -- oleviku vormis puudub "i", "i" on üksnes mineviku vormis.
Aga ... "õpin" ja õppisin", "võin" ja "võisin", "viin" ja "viisin" -- siin on oleviku vormis "i".
"-in ja "-sin" lõpp viitab minevikule; aga ... mõne tegusõna puhul on "-in" lõpp olevikus, sel juhul on mineviku vormi lõpp "-sin" (eeltoodud näited).
KOKKUVÕTTES: mu arvates sobib mõlemat moodi: "como tu quieres". Aga mina eelistan oleviku vormi "käsen".
Eks siin on ka tunnetuslik moment olemas ... kui on "pesen" ja pesin", siis tundub olevat parem/kergem/loomulikum öelda "käsen". Tunnetuslikult on imelik öelda "pesen ja käsin" -- mõlemad olevikus; parem on öelda ikka: "pesen ja käsen".
sel 30. aprill 2024, kl 02.13 |
ajaloolane 01. mai 2024, kl 02.00 |
Lisa postitus