Naljakas vaadata kuidas asja kaitsjad ämveid ülistavad ja samas niilahkelt oma maile ja tel numbreid jagavad, et teisi "aidata". Reaalselt on asi aga sedasi, et noodsamad ullikesed on omale igakuiste punktide kogumiseks kõvasti manti kokku ostnud ja nüüd ei saa kuidagi enam edasi, sest endale niisama hunnikusse pole mõtet asju osta ja samas pole suudetud ka piisavalt endale maksejõuliseid harusid - kes tekitaks harusid jne. tekitada, et teenida nendepealt. Siis otsitaksegi juba meeleheitlikult inimesi keda asjaga LÄBI NENDE liituma meelitada, et neil tekiks lootus kunagi kasvõi kopikat teenida.
Palju käib siin läbi segaseid küsimusi, et mismoodi see asi käib kui inimene kodus midagi ei müü. Asja idu ongi selles, et liitunu pole mitte endakätte saadud kauba müüja vaid uute maksejõuliste klientide elik ostjate otsja. Kui inimene suudab LÄBI ENDA leida hästi palju liitujaid ja need ka ostavad siis on tal võimalus teenida nende ostjate summade pealt punkte ning üheltmaalt ka reaalset raha. Väikse kopika saab ta iga liitunu eest kohe ja see on ka nö. ullikese lõksupüüdmise esimene nipp - näita talle natuke raha ja kaine mõistus rändab aknast välja. Sisuliselt kasiinosüsteem kus selleks, et inimene ikka seal käiks ja suuri summasid kulutaks tuleb tal aeg ajalt näiliselt võita lasta. Nii edasi. Selleks aga, et edaspidi otseselt teenima hakata peavad temapoolt liitunud ostma kaupa kus siis ostetud summad arvestatakse punktideks a'la 300 euro eest kaupa võrdub 200 punktiga ja 100 kuni 299 punkti tagab, et saad nii enda kui oma harude ostetud summa pealt 3% omale ehk enda ostust saad selle protsendijagu summat tagasi ja teiste ostetu eest saad raha. Ilmselgelt koorub siin välja tõde, et reaalselt teenimiseks on sul vaja kas ikka meeletu hulk allpool olijaid kes kõik mingit pudi padi ostaks või siis väiksem hulk rikkaid kes tõesti suurte summade eest igakuu ostavad. Näiteks selleks, et ise teenida 120 eurot kuus peavad teieall olijad ostma vähemalt 1500 euro eest kaupa. See tähendab näiteks vähemalt 15 inimest kes ostaks 100 euro eest, 30 inimest kes ostaks 50 eest või siis üks kes ostaks 1500 eest jne. Aga tooted on ju megahead ja igikestvad. Tahtes kõrgemale tasemele tõusta tulevad siin veel lisaks mängu X tingimused ehk siis sina ja sinu all olevad harud peavad teatud aja JÄRJEST - näiteks 6 kuud saama igakuu kokku vähemalt niipalju punkte - muidu kõrgemale levelile ei saa jne. Teisisõnu elimineeritakse just tavaliste teenida tahtvate inimeste võimalused ronida kõrgemale kuna tavalise inimese harud on ka üldjuhul tavalised inimesed kes ostavad kaootiliselt - teisisõnu vahest nipet näpet.
Eestisuguses konnatiigis ei jõua sisuliselt ükski suvaliitunu kuhugi - teenivad vaid need kes asja maale toovad, esmasteks liitujateks oma sugulased tuttavad võtavad ja siis nö. iga suurema linna päälik kes asja oma linnas juurutama hakkab. Ülejäänutele lihtsalt ei jagu nendeall piisavalt inimesi või ostujõulisi inimesi, et nemad ka üheltmaalt teenima saaks hakata. See ongi asja mõte, et 1% teenib ja 99% imevad käppa ja ootavad valge laeva saabumist.
Mõni võib siin nüüd küsida, et aga milles siis probleem? Probleem ongi selles, et inimesi meelitatakse liituma ikkagi ideega "saad teenida palju raha lihtsalt" ja seda tehakse sellise inetu võtte läbi kus inimene esmalt pannakse nö. oma lähedastele ja tuttavatele asju pähe määrima. Kui suvaline müügimees keda ma ei tunnegi tuleb ja üritab mule midagi müüa siis ma pole pahane temapeale, sest kuna ma pole talle ei sõber, sugulane ega tuttav siis tal on ju savi kas räägib tõtt või ajab pada ja ta lihtsalt teeb oma tööd. Oma lähedastele ja headele sõpradele aga pole ilus igast jama ulmeliseks jutustada ja pähe määrida - kuid just sellepeale ju ämveis mängitaksegi kuna "ega ju üks hea sõber teisele valeta". Käiakse välja ilusaid jutte kuidas nad hoolivad maailmast ja kuidas paha kohalik kaupmees röövib 7 nahka aga ämveis jagatakse raha ostjate vahel. Upitatakse inimeste ego stiilis "võid kuuluda suurde ärisse ja teha oma äri" ehk teisisõnu pannakse muidu suht saamatuid lihtsameelseid (need kel nutti ja ettevõtlusoskust piisavalt oleks see ju juba teeks oma äri) uskuma, et nad võivad olla tegijad. A'la nagu buumiaeg sampo pank pakkus inimestele kuldkaarti ainult nende panka konto tegemise eest kus siis suvaline tolbar sai kuskil selveris uhke näoga kuldkaardiga teiste ees vehkida, sest muudes pankades eeldas kuldkaardi saamine vägasuurt stabiilset sissetulekut ja see oli nö. ka staatuseümbol.
Inimene liitub, taob raha sisse ja otsib lähisugulaste ja tuttavate näol endale ka esmased harud ning saab nende liitumise arvelt väiksed kopikad mis paneb ahne inimese aju tööle. Inimene on algul entusiasmi täis ja räägib kõigile kõrgema taseme värbaja suust, plaatidelt ja koosolekutelt kuuldud päheõpitud juttu. Peale taseme võra tõusmist tuleb aga blokk ette, sest kõik igikestvad head asjad on ostetud ja neist jagub pooleks eluks ning otsitud käputäis harusid ei suvatse otsida uusi harusid ega ka igakuu korraliku kopika eest osta, et rohkem punkte saaks - mõni on lausa käega löönd ja ei tegele üldse - seega kasutu. Siis ei jää muud üle kui soetada ka megakallid potid, pannid, noad jne. ühesõnaga muud tilulilud mille hinnaga derivaate muidu iialgi oma elus ostnud poleks ja oleks naernud kui keegi selliseid summasid taoliste asjade peale kulutanuks - nüüd aga on vaja lihtsalt selleks, et kuidagi igakuiseid punkte täis saada. Ehk siis nüüd on inimesest saanud olude sunnil selliste asjade pooldaja ja mis kõigehullem - halleluuja laulmine asjadele jätkub. Liiatigi olla esitlusel nähtud kus pannipeal ilma õlita kanafilee valmis praeti jne. muidu telepoest näidatava kauba stiilis presentatisooni. Sisuliselt kui oleks olemas ämvei viin siis hakkaks ämvei hull kes muidu karsklane seda jooma kuna kindlasti koosolekul räägiti kuidas see pole seline viin nagu need tavalised vaid see on väga tervislik. Suures plaanis õigustatakse ja mõeldakse asjadele juurde täiesti müstika valdkonnast pärit omadused.
Selge on see, et taoliste asjade puhul kus esmased harud küll leitakse aga need omakorda eriti järgmisi leida ei taha ja ka mõned alt hüppavad ning kogu "megabisness" paigal tammub tekib moraalilangus ja hakatakse asjas ka natuke kahtlema. Selleks ongi kõiksugused motivatsiooniüritused kus siis näidatakse kohalekutsutud kõrgema tasemega kaabakaid kes ei jõua asja ära kiita ja kes siis vilmides ja piltidel kallite autode ning uhkete majade taustal poseerivad - asja idu ikka üks - olge kannatlikud, plekkige edasi, otsige lole edasi ja kui ei lähe veel piisavalt hästi siis lihtsalt tuleb rohkem tööd teha - näete minul juba on elu hea.
Teine osa nn. "koolitustest" on siis see mis õpetab inimestega suhtlema jne. ehk siis see mida kuulates peaks inimene omandama need nipid mis teda rikkaks teeb. Tegelikult aga selle nn. inimestega suhtlemise all õpetatakse hoopis seda kuidas järjepidevalt ja nahaalselt asja peale suruda ning kuidas alguses mõne tootega rahulolevast tavalisest kliendist muutuda kõike taevani kiitvaks ja pähemäärivaks kaupmeheks kel pole kahju ka oma lähedastele suu ja silmad täis valetada, et natuke paremini läheks.
Ja see ongi see miks sellist asja ei sallita - inimesi meelitatakse liituma andes neile lootuse rahaliselt sõltumatuks saada, siis kasseeritakse neilt kopsakat raha ülehinnatud toodete eest ja kui tundub, et on ummikseis siis õhutatakse muutuma nahhaalseks müügimeheks üritamaks päästa mis päästa annab.
Jah, loomulikult on selles nö. "äris" tõesti need kes on rikkad aga need on valitud seltskond kohe äri loomise algusest peale kes kui asi kasvõi kuigivõrd popiks muutub saavad paratamatult rikkaks nende arvelt kes kunagi ei saa - sellele see kogu asi ongi üles ehitatud. 15 aastat tagasi oleks ehk võinud selle asjaga liituda kui mõni Eestis väga alguses liitunu võimalust pakkunuks aga tänasel päeval on kõik kohad ainult neid allotsa hädavareseid täis kes meeleheitlikult omale maksejõulisi harusid leida üritavad. Eesti turg on tänaseks nö. küllastunud, et praegused liitujad hästi teenima saaks hakata. Suvaliste penskarite ja muidu vaeste pealt kes heal juhul mõnekümne euro eest aastas tellivad ei teeni midagi - maksejõulised aga juba on liitunud või on eitava vastuse andnud.
Paljud mainivad, et tavalises firmas on ka sedasi kus alluv ju kes teenb vähe rügab ülemuse jaoks jne. Samas amways just rõhutatakse, et amway bisnis pole selline vaid teistsugune kes ei püga inimesi. Samas iga inimene kes loogilist mõtlemist rohkem kui millimallikal saab aru, et amway süsteem on täpselt sama vigane nagu tavaline kapitalistlik skeem mida nad ise nii sarjavad - ehk siis kogu edulugu ja jutt on rajatud eeldusele, et kasv on lõpmatu. Kuid selles just probleem ongi. Üritatakse tekitada illusiooni nagu ühel päeval oleks võimalik, et kõigil on tore ja vahva olla ehk ostavad kordamööda üksteiselt ja suured boonused jooksevad. See aga eirab lihtsat loogikat, et esiteks peab raha ikkagi kuskilt tulema ja teiseks kui ühed tahavad saada palju saab see tulla ainult selle arvelt, et hulk teisi saab vähe. Teisisõnu on amway täpselt sama mis iga suvaline suurem firma kus tipp, juhatuse liikmed ja tähtsamad niiditõmbajad kes on valitud tegelased teenivad hästi ja ülejäänd on juba ette määratud sitarattad olema.