Teema tõusis kord kahe sõbra vahel ülesse. Üks (vanem mees) väitis, et on võimalik. Teine, tulisem, seiklushimulisem ja noorem väitis, et mitte ilmaski. Väitis samade sõnadega, mis alugi.
Paraku läks aastake aega ja tõsi tema on, ka vanem mees pidi taganema oma esialgsetest põhimõtetest. Ei olnud võimalik mitte armuda ja mitte omaks ning kalliks hakata pidama seda inimest, kes alguses vaid sõbranna staatuses oli. Kellega sai rääkida loetud raamatutest, käia teatris või arutleda filosoofilistel teemadel.
Ega seda talle pahaks saanud panna, sõbranna oli ilus, soe ja südamlik, mitte mingi inetu vaal. Võib olla tõesti on teine lugu inimesega, kes pole nii atraktiivse välimusega, aga samas tore vestluspartner, kellega mõnus niisama lobiseda. Ei tea, pole mees, aga vahendasin oma elus kogetu.