to Sohk:
Ütled "Kõige hullem, mis mehega(!) juhtuda võib". Küsin, et miks ei ole naisele sama hull. Tead ju ikka, et naised on ka inimesed, oma tunnetega? Praegusel juhul on tunne, et Sa räägid mingist omandist - et kui naine on truudust murdnud, siis on miski ta väärtusest kaotsi läinud. See on omandiinstinkt, Sa isegi ei ürita natuke aega tagasi nii tähtsa inimese tunnetest aru saada. Miks ta seda tegi.

Hoolimine tähendab eelkõige mõistmist, kaasaelamist, tunnetest aru saamist. Ka siis, kui enda tunded kisuvad Sind räbalateks, ei soovi teisele midagi halba. Vähemalt mina tunnen seda niimoodi. See, mida Sina nimetad hoolimiseks, on vist see, et avad uksi, tassid kohvi voodisse ja teed kingitusi? See, mida Sina oma definitsiooni järgi kooseluks vajad, on kindlasti vähem kui sõprus. Sõber mõistab, sõber ei jäta Sind maha, kui oled millegagi hakkama saanud. Sina ei mõista ja Sina jätad maha. Sinule ei saa kindel olla.

Arvan, et majanduslikult naha üle kõrvade tõmbavad kergemini külmalt kalkuleerivad naisterahvad ja selles kohas pole füüsiline truudus üldse määrav. Inimene, kes Sulle kunagi halba ei taha, on sõber. Tegelikult ma usun, et armastusega koos peab sõprus olema

Veelkord Sohk:
Hakkas huvitama, et kui vana Sa oled? Kõlab küll, nagu väga noore inimese jutt

sohk:
kuidas sa võid ühe inimese puhul nii kindel olla, et ta kunagi "sedasi ei tee?" Kas võtad notari juures kinnituse? Või teavitab "halb" naine juba alguses oma kurjadest plaanidest ja "hea" mitte? Päris jube oleks elada sinusuguse mehega, kes pidevalt naha üle kõrvade tõmbamise kartuses oma elu mööda saadab.

eneL

"...kui enda tunded kisuvad Sind räbalateks, ei soovi teisele midagi halba"

Kes see ütelnud on et soovib halba, lihtsalt selliselt pole võimalik enam koos elada.

"Sina ei mõista ja Sina jätad maha." Täitsa hästi mõistan, kui mõista antakse. Selline suhe peaks ikka 100%sel kindlusel tuginema, 98% ei lähe korda - maailm on lai.

"... külmalt kalkuleerivad naisterahvad ..." Küsiks, kas ülejäänud on lihtsalt beibed so nagu ütled "See, mida Sina nimetad hoolimiseks, on vist see, et avad uksi, tassid kohvi voodisse ja teed kingitusi?". Ausalt öeldes selliseid on vähe ja reeglina ma päris beibet või teenijat endale ei ole võtnud. Tõde peitub vahepeal. Beibe on beibe, teenija on teenija ja naine on naine need on kaks täiesti erinevat ametit kui nii võib öelda. Aga esimeses lähenduses kui naine lastega kodus istub siis võiks ta teenija ametiga ikka toime tulla küll. Kaasaegsele naisele ei pea kohvi voodisse viima ja kaasaegsele mehele samuti mõlemad võtaks seda kui solvangut. Iseküsimus miks? Vastus peitub selles, et nii töös kui ka eraelus püütakse karjääri teha, püütakse ennast tõestada. Minu jaoks on arusaamatu miks peaks eraelus ennast tõestama? Parem kui inimene eraelus siiski ei püüa näidata ennast paremana kui ta on, sest muidu on kohe sina ja mina mängus. Suhe peaks olema rajatud tunnetusele kes mida tegema peab, et elu võimalikult elamisväärne oleks. Ma tunneks ennast sandisti kui ise õhtu otsa teleka ees istuks ja samas naine köögis askeldab, see vähene aeg mis peale tööd koos saab olla tuleb maksimaalselt perega ära kulutada. Käskimist ega keelamist pole siin kunagi olnud ja ei saagi olema. Kui inimene pole minuga aus paari suhte mõtte suhtes so. lapsed siis pole antud suhe mitte tuhkagi väärt ja tulev viivitamatult lõpetada.

Sohk: Olen vist täitsa vanaaegne. Mulle võib küll kohvi voodisse tuua :)

Kus sina siis õhtuti istud?
Ma mõtlen seda, et mulle nagu EneLilegi jääb sinust mulje nagu väga noorest inimesest kes räägib ideaalidest ja mitte elust. Ideaalid kah ilusad asjad tegelikult :)

to sohk:
Sinu arutlused hämmeldavad mind. Kõlab nii, et
kõrvalsuhe = sohilaps
kõrvalsuhe = püsiv petmine

Pakuks Sulle mõtlemiseks situatsiooni.
Sa oled oma naisega olnud 10 aastat abielus. Teil on 2 last - otse loomulikult oled Sa kindel, et need on Sinu lapsed, kuna teil on ideaalne klapp. Esimesed 4 aastat olite tõsiselt armunud, nüüd on tunne veidi jahtunud, aga ta on Sulle väga lähedane inimene. Teil on koos lõbus, ta elab Sinu töömuredega kaasa, oskab huvitavalt vestelda, voodielu klapib... Kõik on ilus kuni sinnamaani, kui ta järsku hakkab Sinust eemale hoidma, muutub kinniseks, on näha, et midagi on hingel. Ja siis ühel päeval teatab, et ta armus teisesse, magab temaga ja ei suuda enam hetkel Sinuga enam olla, kuna on teisesse armunud. Kuidas käitud? Ütled, et enam ei hooli? Aga ta pole ju Sind petnud? Ta ütles kõik, mis tal südamel.
Ok, võtame teistsuguse situatsiooni. Algus sama, aga pärast seda murelikuks muutumist tunnistab, et oli ühel peol teisega. Lihtsalt seltskonna virvaris tundus see tobedalt lõbusa asjana ja nüüd ei suuda enam selle teadmisega edasi elada ning peab Sulle sellest rääkima. Ta ei ole rase - et mitte Sinu tõupuhtust riivata. Endiselt Sa tead, et teie lapsed on Sinu lapsed. Mida teed? Jätad ta maha? Kumba käitumine see kindlusetum on, kui siiani pole ta Sulle isegi südames mitte truudust murdnud? Ütled, et maailm on lai? Aga Sa ju armastad teda ja lapsi

PS! Täiesti väljamõeldud situatsioonid, aga realistlikud. Usu minu elukogemust :-)

Kohvi koha pealt olen Fööniksiga nõus - ei riiva, vaid tundub armsana. Ei ole midagi selle vastu, kui mees aitab mantli selga, samuti ei häiri, kui ta ei aita mantlit selga. See, kui mees aga teistel aitab mantli selga, aga mul ei aita, paneks mind tõeliselt urisema ;-)

Et lastega kodus istudes peaks teenija olema? Mul küll endal pole lapsi, aga olen kuulnud küll, et esimese lapsega kodus olevad emad on surmani väsinud, nii et nad õhtul ei jaksa sugugi seksile mõelda. Sel ajal võiks pigem mees koristamises aidata, ehk siis jääks noorel emal aega ka meest märgata ;-)

Tahaksin ka näha seda meest, kellel on nii palju aega, raha, energiat, et oma pere ei suuda ära kulutada ja peab selleks armukese võtma! Kui mees petab, on selle põhjuseks tema isiklik lollus - pole osanud naisega õigesti käituda, nii et naine oleks huvitatud mehest ja seksist. Tõepoolest suudab lastega kodus olev naine ära teha ka teenija töö, aga kui naine on päev läbi olnud laia profiiliga kodumasin, siis ei peaks mees ka imestama, miks armas naisuke õhtul kirest ei lõõma - see polegi kodumasina ülesanne! Kaks väikest last suudavad päeva päris tihedalt ära täita ja kui naisel pole aega ennast naisena tunda, kelle viga see õigupoolest on?

.

komistasin siin lause otsa:
...kui naine lastega kodus istub siis võiks ta teenija ametiga ikka toime tulla küll...

tohhotaevas kui niisuke mõttelaad valdavalt loetakse normaalseks, siis pole imestada midagi, et kaaaegsed naised ei taha abielluda ja lapsi kasvatada

'

.