saa õnnelikuks ei saa

õnn on su oma peas

Eks see "vabadus" on ju suhteline... Kui on 30+ tõesti vaba ehk ilma naissuhteta, on tegu vanapoisijuurikaga. Harva juhtub selline olema, kes on olnud küll abi(koos)elus aga lihtsalt pole lastega näkanud... selline on kindlasti "kompu" naistele.

Kus liigub? Julgeks väita, et hobidega tegelevates ringkondades. Kuid need hobid peavad sisaldama suhtlemist, süvamuusikakontsert või kino ei kuulu kindlasti sinna alla. Ka sport kipub enamasti olema individualism, meeskonnamängud vast v.a. Ainus selline ala, kus mehed-naised koos mängivad, koos võistlevad ja koos ringi "Uitavad", on minu teada indiaka. Pentanque' jms ma väga spordiks ei nimetaks :D Aga ka veespordi alad a'la avamerepurjetamine jms. Kuid siiski julgeks soovitada hoopis kooli... ise usun ja olen kogenud, et koolist (kõrgkoolist) või ka täienduskoolituselt võib leida "parimaid" lahendusi. Tegelikult seegi ju hobi....

Jajaa välimus ju loeb, muu mitte. Eriti targad siin mõned, häh. Mehi ei kohtagi kuskil, sest nad on kas õllekas purjus,abielus/pereinimesed, tööl, välismaal tööl või geyd-vot nii on lood. Netti ei soovita üldse, sealt on suht võimatu kedagi leida.

M39 kirjeldas väga hästi, kus ja kuidas neid leida:)

Olen 2 aastat sellist nunnaelu elanud et anna minna, nüüd tahaks ennast kätte võtta ja mehe leida. Baarid? Kuidas sa seal üksi passid? Meeleheide? Ooooo jaaa. Eriti veel siis kui joodik ka pole... Klubid? Kas klubidesse lastakse üldse ilma võrksukkade ja miniseelikuta? Enese paljakskiskumine klubis on ju....meeleheide. Jama selles, et latt on ka kõrgel. Ise kõrgharidusega, ei joo ega suitseta, tahaks et kaaslane ka selline oleks. Kas on palju tahta?

Hobid? Linetants...ainult naistele mõeldud
Töö? Naistest kubisevas kontoris
Pereringiüritused...pulmad jne?...kõik kaaslastega juba ja pere on ju sugulased jne
Reisid soojale maale? Olen kohanud 2 äärmust, et kas siis peremehed või paadunud lõbujanulised lõbupoisid

Öelge, armsad naisukesed, paljud teist mehe jõusaalist või internetist leidsid? Ja neti kohta veel niipalju, et kas on kohti, kus saab inimestega ka niisama suhelda, et kohe ei pea olema pilt üleval ja meeleheitlik tutvumissoov õhus..

aga mine rahvatantsu või salsat tantsima, seal vahetuvad paarilised koguaeg, ei ole koguaeg üks ja sama. Ütle nüüd, et sa ei oska või ei meeldi sulle salsa...siis ütlen sulle, et oled ise PIDUR! Mina olen suhtes ja näen igal pool lahedaid mehi kui ainult vaba oleks...

mm ile suured tänud, olen hakkaja plix ja homme esimene salsatund!

Mis sa nannipunnidega teed,neid kasvatanud emmed kuni tänaseni ja meheks olemise kogemus täiesti puudu.Otsi ikka mehi need on vanemad!

Paar naise sõbrantsi on leidnud kaaslased samuti tantsurühmast, kohvikust jne, aga õigeid mehi pole nad endile saanud. Parajad märsilohistajad on.

Hämmastab väga sinu jutt, et 30ndais mehel peaks juba kindlasti jäeltulijaid olema ja kui ei ole, siis on imelik jne.
Miks Eestis nii noorelt lapsed hangitakse, miks see vajalik on?
Samuti on väga palju inimesi, kes ei soovigi lapsi või siis ootavad kuni sobiv inimese selleks leiavad.

to Mia28

Tõsiselt räägid? Tubli siis! Kirjuta, kuidas läks;)

Neid on ju igalpool. Ka siin. Ise ka imestan kuidas ma nüüd siia sattusin :). Pigem sellises vanuses vabu naisi on väga vähe. Tundub, et 20-aastased daamid elavad juba ammu pereelu. 30-aastased on kolmandal ringil. Oma tutvusringkonnas 3 täiesti vaba meest. Käime vahetevahel ka koos üritustel ja sportimas. Töö ei anna selleks just palju võimalusi kuid siiski vaja vahetevahel end "tuulutada". Neid tutvusi on veidi ka kogunenud kuid sellist daami kellega pere luua pole siiani kohanud. Mul on aga soovitus teile - naisukesed. Ärge olge nii kinnised ja nohisege omaette kuskil üksi viibides. Olin ise varem selline ja selleks pole ma ka kedagi leidnud. See muutus siis kui naised hakkasid ise minuvastu huvi tundma. Nüüd kui on julgust teha tutvust igas kohas ja olukorras kui vähegi ajendit on. Mida rohkem tutvusi sõlmida seda suurem on võimalus kedagi leida - niilihtne see ongi. Selleks, et tutvusi leida ei pea just ööklubisse või bubisse ronima. Mine näiteks kasvõi metsa. Just metsast on minu viimatine tutvus leitud - ei olnud "see õige" kuid sammuke jälle edasi.
Küll me kõik kellegi endale leiame kui vähegi selleks soovi on.

Edu!

Tead miks? Sest absoluutselt kohustustevaba inimene, kes on sellisena elanud 10-15 aastat, on totaalne egoist! Selline inimene mõtleb vaid ja ainult iseendale, tema mõttemaailma TEGELIKULT mitte midagi muud ei mahu. Jah, paljud näitlevad vanast peast vägevat pereelu ja hoolimist aga TEGELIKULT on tegu "hoolimisega". Vanapoisist/vanatüdrukust ei saa normaalset pereinimest, lihtsalt ei saa. Normaalsed pereinimesed ja lapsevanemad saavad ainult noortest, 20-25 inimestest.

Loomulikult kinnitavad erandid reeglit ehk ei tasu hakata õiendama, et "ma olen ise selline jube hea, või et tuttav on nii-ja naasugune etc". Need on ERANDID. Muuseas, et Sa teaks: lapsi "hangivad" vaid ja ainult EGOISTLIKUD LOLLPEAD. Normaalsed inimesed kepivad ja saavad lapse(d). "Kogemata"... tavaliselt. Kuid kõigepealt soovitaks "elu hankida". Meie tutvusringkonna jämedalt 20 paarist 18 on saanud lapse enne 25'dat eluaastat, 12 suisa enne 21'st. 2 paari tegid ja tegid, kuniks said hakkama 30'selt. Ja siis on kaks totaalset lastetut egoisti-poissmeest (väga kõrgelt haritud ja positsioonikad ilusad rikkad mehed) ja paras teaduste doktorist naisegoist (egoistlikult õppinud pool elu), kes 36'sena sai kaksikud. Veel vanema abielumehega...

Kõik egoistid on sõpradena üli mõnusad - neil oli-on AEGA iseendale ja meile(õnnelikele abielupaaridele). Kuna nad kadestavad meiesuguseid (on seda korduvalt otse välja öelnud), siis on nende egoism näiteks hobide vallas meile kasulik. Nad TAHAVAD meiesugustega koos olla ja midagi teha. Nemad kulutavad oma sissetulekuid pisut rohkem, et olla millegi OSA. Aga viinavõtukäigus juba vastavas staadiumis ütlevad välja tõe: nad on kadedad meie peale. Oled 40, varandust on, positsiooni on, haridust teistelegi jagada aga ikka ei ole ELU. Teine on TÄPSELT sama varanduse, positsiooni ja hariduse juures 38'sena vanavanem... Et meiesugustel on lisaks vanematele-õdedele/vendadele VEEL palju inimesi, kellest HOOLIDA. Ja need inimesed RÕÕMUSTAVAD meid. Et meie elu on PALJU rõõmsam, kui nende sünge pime üksindus.

Oi, sa ka unetu:) See vist ainuke, asi, mis meid ühendab:D
Lahterdamine pole ilus - ag tundub, et oled rohkem normile vastav, keskmine, standartne...kui näiteks mina. Sinu kirjelduses muutus pereelu kuidagi vääga väsitavaks kohustuseks.
Meie kultuuriruumis pole ka kelkimine ilus, et "mind nüüd õudselt kadestatakse". No vaevalt. Ja kui ni ongi - sulle ei anna see midagi.

Tõeliselt erimeelt olen aga ses osas, et vaid egoist või pigem harimatu saab lapsed kogemata. Rasestumisvtaseid vahendeid ju terve hulk, igaüks leiab oma.

Mina seevastu tean Tallinnas oma tutvuskonnas mitmeid noori 28-32 a naisi, kes veel vabad ja vallalised, kuigi on saledad, norm välimusega, haritud, headel töökohtadel jne.
Samas ei tea mitte ühtegi 30 või 30+ meest, kes ei oleks juba laste isa ja kooselus või abielus. Pigem jääb mulje, et mehed seovad end kole vara perekohustustega ja haritud naised seevastu enne 35 ei plaanigi lapsi saada.

"Selleks, et tutvusi leida ei pea just ööklubisse või bubisse ronima. Mine näiteks kasvõi metsa. Just metsast on minu viimatine tutvus leitud"

Käin ka sageli metsas või mere ääres, kuid kohtan seal vaid joodikuid või kenasid armunud noorpaarikesi.

u 25 aastaselt on naisel viimane hetk elukaaslast otsima hakata. siis veel õnnestub normaalsele mehele käpp peale panna, 30.-lt on nad kõik võetud juba. alles on joodikud, muidu saamatud või ringitõmbajatest egoistid.

kui hiljaks jääd, soovitan lääne-euroopast otsima hakata.

aga kui naine 23-selt pani käpa peale aga siiski 30-selt on lahku jõutud minna?

Ja naised on kõik suurepärased?:) Ära nüüd tee nalja.

Klubides sõpradega, ikka eesmärgiga tutvuda. Samuti häid bände vaatamas. Spordiüritused ja poed.

viitsimata kõiki kommentaare läbi lugeda, teatan teemaalgatajale vastuseks, et paljud 30 ringis vabad mehevad istuvad arvuti taga ja otsivad internetist tutvusi... see on lihtsam, mugavam ja odavam, kui pidevalt klubides jõlkuda ja seal lantida...

Tõsi ta on, et ka internetis palju sebida meeldib meestel, kuigi tulemused seal lahjad. Leidub palju, kes rate.ee-s ja date.ee-s ning siin delfi foorumiteski.

no kõige lihtsam on tutvusi sõlmida ikka baaris või pubis,mina olen oma mõlemad mehed sealt leidnud.

26selt leidsin 31 aastase kallima koertekoolist. Oli ilus armastus aga kahjuks lõppes traagiliselt.
29selt leidsin 29 aastase kallima pargist, kus ise tegin paar jooksuringi ja tema koer mind näksas. Oli imeline lugu aga ma loobusin abielust, kuna ei soovinud kolida igaveseks välisriiki. Kaugsuhe purunes.
32selt leidsin 31 aastase kallima pubis, kus lõunastasin. Oli väga kena ja ilus lugu aga tõelist sidet ei tekkinud ning aasta pärast otsustasime lahku minna. Sellest suhtest on mul pisike poiss ja lapse isa ning tema uue naisega oleme parimad peresõbrad.
34selt leidsin 39 aastase kallima, kellega abiellusin, koeraga jalutades. Tema jalutas ka koeraga :-)

mul ka probleem, et ei leia seda õiget. Kahjuks ei oma ka koera, kellega siis pargis mehi püüda :P Peab vist naabritelt küsima, et ka sma nende koeraga vahest jalutada võin :P

koer,
sa iga mõne aasta tagant vahetad partnereid ja lood uue suhte(26, 29, 32)-kas endal imelik ei ole? Mingi viga külges, mis takistab pikaajalist püsisuhet aretamast?

10 a koos

3 aastat ongi tänapäeval pikaajaline püsisuhe.

2-3 aastaga jahtubki armumine ära ja kui tegelikult inimesega harmooniliselt kokku ei sobita ning kui paarilised ise pikaaegset püsisuhet ei väärtusta, siis ongi lahkuminek. nii tavaline tänapäeval.

jumalast haige ju, ega siis suhe ei saa baseeruda vaid armumisel! Armumise iga on jah lühike 2-3 a, kuid sellest peab välja kasvama ARMASTUS!

Püha veis.

Esimene loetletud kallim hukkus. Teine kolis brasiiliasse ja leidis aatsaga sealt teise naise. Kolmandaga ei klappinud kokkuvõttes. Naljandaga oleme abielus.
Ma ei saa kriitikast aru! Kas oleksin pidanud kolmandaga nui neljaks edasi elama, sest mingite tibinate meelest on vaja iga hinnaga hoida pikaajalist püsisuhet? Või oleksin pidanud jätma siin oma õpingud ja kolima brasiiliasse? Kindel?