Mina läksin 2a tagasi mehest lahku, ta jättis mu maha. Koos olime 7a.
Ega algus ongi raske. Esimese kuu ma lihtsalt nutsin. Tundus, et ilma temata pole elu, et nagu pool minust on läinud, mõtlesin, et mis ma valesti tegin, miks ta nii tegi, meenutasin tervet me elu jne. Uutest meestest ei tahtnud ma kuulda ka ja minu meelest pole päris õige kohe uude suhtesse tormata. Pigem olla vaba ja proovida ennast leida ja suhtest korralikult üle saada.
Mina sain üle ainult tänu AD-dele. Tänu neile suutsin veidigi elada. Kaalu poolest olen ma eluaeg pigem selline kõhn olnud, aga siis võtsin ikka päris palju kaalust alla, kuna ei suutnud süüa.
Kuskil 3 kuud hiljem hakkasid igasugused tutvused tekkima, ka vanad sõbrasuhted soojenesid ja elu tundus huvitavam. Nüüd 2a hiljem on mul uus suhe ja vanaga enam koos olla ei tahaks.