Eestis saab steriliseerimist teha peale 35 eluaastat või kui on 3 last olemas. M29, kumb sul on?

Miks sa arvad, et ta just Eestis tegi? Paljudes euroopa riikides saab seda suht väikese rahaga ja ilma seadusepiiranguteta teha lasta.

ei tahtnud, kuid siiski sain ja olen selle teoga ülimalt rahul, väga vahva aj mõnus tütar on mul juba 13a vana. Pean sellele lapsesoovijale aitäh ütlema, kuigi meie elu ei kulgenud väga rahulikult ja kergelt.

Ei taha lapsi. Niion. Raske seda elu endalgi taluda, milleks veel lastele selline kannatus.
St et pole lastele midagi pärandada v anda, endalgi rõõme ja vara pole.

Ka mina pole kunagi lapsi tahtnud ning see on üks varasemaid tänini püsinud arusaamu mu elus, pärinedes juba koolieelsest ajast. Ülimalt vähetõenäoline, et see kunagi muutub. Vähemalt osaliselt lähtub see sarnasest mõttest, mis on autori "30" postituses ajast "07-17-10; 23:27). Eks ikka teeb haiget, kui keegi selle koha pealt norima hakkab, ent tavaliselt üritan siis lihtsalt "tuima panna" ning varsti jäetakse rahule. Paar sammu olen elus astunud teiste (arvatava) tahtmise, mitte enda südame järgi, ja pärast kahetsenud. Mis puutub ühiskonnale millegi tagasi andmisse, siis oleksin valmis maksma lastetusmaksu (pensioni tahan endale niikuinii võimalikult suures mahus ise koguda). Lisaks võin ju võimaluse ja tahtmise korral kunagi mõnd võõrast last rahaliselt toetada.

pole kunagi lapsi tahtnud, aga nad ju lihtsalt tulevad

seevastu pole mind keegi tahtnud :)

Ka mina ei taha lapsi. Esiteks on sünnitamine juba ääretult rõve ja inimeste jube piinamine , seega mina ennast niimoodi väntsutada ei kavatse mitte iial. Parem olen üksi ja minu elul pole ka niimoodi mitte midagi viga. Olen täiesti rahul omadega.

Ahjaa, ja lisaks on juba maailmas nii suur ülerahvastatus, et no milleks siis seda olukorda veel hullemaks teha.

See on vist see teema mis on totaalselt subjektiivne. Kes ei taha ja kes poeb või läbi vasktorude et, saada.
See ei pane mind ültse imestama et, on naisi kes ei taha lapsi. Ma imestan ikka nede emmede üle kes lasevad endit kunstlikult viljastada. Kuul pähe. Siis kui laps käes kukuvad kilkama kui tublid emmed nad on ja millised imelised lapsed neil on.
Püsti jama.Mõelda selle asemel et, miks on mul on selline kogemus antud. On muidugi ka mehi kes ei saa ja tänu sellele viib kunstlikule viljastamisele. Kahjuks on just seda viimast väga palju.

Minu meelest on see ainult hea, kui inimene on suutnud aru saada, et ta lapsi ei soovi.Me näeme tegelikult igal sammul nn soovimatuid lapsi, kelle peale emad karjuvad, kes on tüütud ja tekitavad frustratsiooni. Kuna meil on bioloogiline tung saada järglasi, siis vähesed oskavad kalkuleerida ja ette mõelda, kas nad sobivad lapsevanemaks või mitte. Ja see on ainult teretulnud, kui inimene saab aru, et lapsed tema ellu ei sobi. On väham katkise hinge, kriminaalsete kalduvustega ja muidu alaarenenuid inimesi. Mõelge ja veelkord mõelge enne kui sigite. See on ülemõistuse raske töö ja see ei lõpe 18ne aasta pärast, se kestab palju kauem.

mul on lapsed aga saan täiesti aru inimestest kes neid ei soovi,ja ma väga tahtsin lapsi,aga kujutan oma elu ette vabalt ka ilma lasteta,lihtne

Ma ei ütle, et ma lapsi ei taha, aga nagu üks eelmine postitajagi ütles: rasedus, titemajandus jms ei sümpatiseeri kohe kuidagi. Mul võiks olla 7-aastane laps, kellega meelsasti majandaks. Aitaks tal koolitükke õppida, käiks ujumas jne (õelastega seda ma teen, kui neile külla lähen). Sünnitus tundub ka nii meeletult piinarikas protseduur, ometi on see kõige loomulikum nähtus üldse; nähtus, mis tagab et me edasi kestaksime. Tokofoobia...oli vist hirm sünnitamise ja kõige sellega seonduva ees. Mu lähedased on ka sellega juba vist nagu leppinud, et ma lapsi ei soovi. Kuigi küsimusi, et aga millal siis sina...neid ikka tuleb vahest.
See ülerahvastatuse jutt, no siin Eestimaal ja üldse arenenud maades see probleem ei ole. Valge rass on hääbumisele määratud, paljunevad tšurkad, mustad jne.
Ja kui ma oleksin mees, siis tahaksin kindlasti lapsi.

Tore, et vähemalt siin leidub neid, kes mõistavad.

Ma ka ei arva, et laste saamises midagi põnevat või erilist on. Usun, et kindalsti armastaksin oma lapsi väga, aga lapse saamine oleks pigem ikka nagu kohusetundest. Mõtlen pigem, et miks teised peavad, aga mina mitte, sest kui keegi seda ette ei võtaks, siis ei oleks ju ühtegi inimest.

kõik oleks ok, aga üks tropp peab ikka teemas olema. sa ints tõmba see müts omale kohe kandadeni. krt. kuidas ma ei või nii lolli juttu kannatada!

Tahtsin väga last, kuid tema ootamine võttis üle aasta aega, siis loobusin ja kadus ka soov last üldse saada. Kuid siis ta ikkagi tuli. Olen väga rahul, kuid olen 99% kindel et kui poleks teda tulnud, siis ei olekski last tahtnud. Oli selline tahtmise periood ja see laps jääb ka minu ainsaks. Saan väga hästi aru, kes ei taha. Ei peagi kõik tibuemmed olema. Ja mina ei küsi kunagi, millal siis sul... oma lastetute tuttavate käest. Mis see minu asi on?

Pole ka siiani lastest oma elus puudust tundnud ja teistelt pole ka kunagi küsinud, et miks te ometigi omale lapsed saite.
Samas ise pean igasugustele küsimustele vastama:P eriti veel kuna meil kaaslasega on kaks koera.
No ja pidevalt ma pean kuulma, et appi-appi, miks te koerad võtsite, mõelge kui palju kulub nende peale aega, raha, vabadust... saage parem laps.
No tõesti, ma tahaks näha last, kelle peale ei kulu aega, raha ega vabadust.

Lugedes ja mõeldes taas selle teema üle... Mulle tundub viimasel ajal nagunii, et meie ühiskond ei hooli eriti inimesest kui sellisest. Huvi on ikkagi ainult selle vastu, mida sellelt inimeselt saada on - maksuraha, tööpanus, järglased - st. tulevased maksumaksjad. Kui järglasi ei ole, siis inimene ise ei olekski nagu midagi väärt. Isegi mitte oma pensioni ei teeni ta välja oma eluaegse tööpanusega paljude meelest. Mis sellest, et tema maksud lähevad näiteks haigekassale (kust terve inimene saab ise väga vähe tagasi), jne. Lähevad muuhulgas mitmelgi moel ka teiste inimeste laste eest hoolitsemiseks. Nagunii oleme oma elus käsist-jalust seotud olmemuredega - et meil oleks tööd ja raha, sest siis oleme toidetud-kaetud. Väga vähe jääb selle kõrvalt aega, võimalusi ja jõudu selleks, mida tõeliselt teha tahaks. Lisandub siis see pressing, et iga naine peaks ikka kindlasti lapsi saama, muidu on ta "mõttetu". Aga mina jälle mõtlen (lisaks oma eelimses postituses mainitule), et ma ei taha aidata sellesse ühiskonda tulevasi tööorje juurde muretseda. Äkki minu tulevane laps oleks ka tütar? Äkki sattub ta samasuguse või veel hullema nö. psühhoterrori ohvriks? Ma ei sooviks seda ka oma vaenlasele mitte, rääkimata oma lastest. Aga kui meil täna räägitakse liiga väikesest sündivusest ja üritatakse kangesti selgeks teha, et meie kohus on eestlast kui sellist säilitada iga hinna eest, siis milline võib olukord olla veel siis, kui minu lapsed oleksid suured? Pensioniiga tõuseb 100 aastani? Lastetutelt võetakse pension üldse ära? Lastetusmaksust ma ei räägi üldse, aga võibolla lisatakse veel igasutuseid sanktsioone nendele, kellel lapsi ei ole - äkki otsustatakse rahvastiku jätkuva vähenemise korral, et inimesi tuleks lausa väevõimuga sundida lapsevanemateks hakkama? Jah, ma tean küll, et see jutt kõlab kohutavalt ja kibestunult... Aga samas, kas peab ühte rahvust säilitama nii vägisi, kui ta loomulikul viisil ja iseenesest ei säili? Mis on selle rahuvuse liikmeks olemine väärt, kui inimeselt võetakse täiesti tema oma vaba tahe?

Loomulikult, N34. Väga arukat juttu räägid. Ära muretse, arutust paljunemisest jahvatavad vaid kitsa silmaringi, vähese haritusega ja maailmas mitte ringi rännanud inimesed. Nende arvamus küll kellelegi korda ei lähe.
Maailmas on liiga palju inimesi, igaüks saab ju sellest aru.

Ja no - "sunniviisiline sigimine":), ei seda ei tule. Siis kasvaks hüppeliselt hoopis suitsiidide arv:)

kui piisavalt raha pole, siis ei tasuks lapsi toota, sest ei saa neile lubada seda, mida nad väärivad. JA nii ongi!

naise väärtus ei seisne poegimises

teevad naise vaeseks ja haavatavamaks

Alates 36-ndast eluaastast saab minu teada end ilma mingite lisaklausliteta ka steriliseerida lasta.

Ma olen ka vist tokofoob, nagu eelnevalt üks väitis. Võiks olla lapsendatud laps. Kahjuks minu majanduslik seisund ei vasta nõuetele, et lapsendada. Selleks, et lapsendada, peab olema ka kindel elukaaslane. Aga kui tahan last, siis miks peaksen võtma teise koorma omale kaela peale, et meest pidada.

mina ei tea küll, et elukaaslane oleks lapsendamisel tingimuseks? last tahaksin küll. kui paari aasta jooksul ise ei saa, siis lapsendan. arvan, et suudan lapsele pakkuda ilusat lapsepõlve ja ta iseseisvasse ellu aidata. see on ju kõige olulisem.

Kahtlemata on sünnitus paljude naiste jaoks ränk katsumus, kuid minu puhul pole ilmselt tegemist ka tokofoobiaga. Kui keegi (nt mõni sõbranna) sooviks just mind oma sünnituse juurde toeks, siis oleksin nõus. Endale aga ei taha ei lihaseid ega adopteeritud lapsi, see on sadu kordi läbi mõeldud ja tuntud.

Ja nende jaoks, kes lastetuid halvustavad, võiks praegustele sotsiaalreklaamidele lisada umbes sellise: "Aga kui sinu tütar/poeg ei taha lapsi?"
Pole parata, leidub inimesi, keda mitte mingil tasemel majanduslik kindlustatus ja /või lapsehoidmisabi (või mis iganes) ei paneks lapsi tahtma.

Kolme lapse isana ütlen, et tasuta lõunaid pole olemas ja iga asja eest peab maksma. Lastetu olemine on igaühe vaba valik, kuid antud valik peaks olema kohe kindlasti maksustatud vähemalt 10% maksuga sissetulekust.

Mugava elu eest oleks see vägagi väike hind.

Kuule Sina m33. Kui sul on 3 last siis palun ära pane teisi oma pulgale või allapoole.
Lollus on maksustada inimese vabatahet. Tüüpiline eestlane saaks aga omale parema elu kas või üle teiste laipade aga oleks ikka hullult hea kui näe Sina pead maksma kuna oled selline ja selline. Lauas viha tekib selliste vastu.
Minul on kaks last ja ei pea sugugi ebaloomulikuks kui noor naine või mees teatab otse et, ta ei soovi lapsi. Prem latestu täiskasvanu kui laps kel pole täiskasvanuid vanemaid kes on nagu ei kellegi oma. Parem olgu nad lastetud kui halvad vanemad.

Miks in lollus maksustada inimese vaba tahet ?

Aktsiisid on heaks näiteks. Inimese vaba tahe on kahjustada enda ja kaudselt ka teiste tervist ning ühiskonda tervikuna ning seega peab ta maksude kaudu kahju hüvitama.

Lastetu tulemuseks on ühiskonna suurenev negatiivne iive. Samuti on neil vanaduspõlves täpselt samad või isegi paremad õigused ja võimalused, kui lastega inimestel.


Hetkel on see vaba tahe vägagi kõrgelt maksustatud, kuid lastega vanemate jaoks. Näiteks mina tõesti hoolin oma lastest, kuid fakt on see, et kordi lihtsam oleks maksta 10%+ kuus oma sissetulekust ja mõelda ainult iseendale.