Shovinisti nurgake
kuidas miinimumpalgast ära elada?
irv 06. mai 2014, kl 19.54 |
mees miinimumpalgaga ja julgeb veel kobiseda. isegi enamik naisi ei tööta miinimumi eest. no seda kohta andis vist küll tikutulega otsida. tead ole parem vait. iga inimene kel on lapsed mõtleb midagi välja, näeb kõva vaeva, et peret ja lapsi toita ning kasvatada. siis sure ära jah. töll selline. häbiväärne luuser. ja kes su lapsi siis üleval peab kui sinul raha ei ole. kellel peab olema?
toiduraha 08. mai 2014, kl 11.17 |
Olen elanud ka kaks eurot per päev söögirahaga . Mõningad näited : allahinnatud rakvere verivorst 5 juppi 1.20 , kartul 30 centi kg , allahinnatud kapsa-porgandi salat 50 centi karp . Tavaline on sellise menüü juures praekartul , riis , tatar (mõlemat saab alla euro) , makaron (odavaim on 24 centi) , kanaseljad 1.45 kg , kanamaks 1.30 , poola õun 45 centi kg . Põhiline on soodsad leiud allahinnatud ja parim enne möödas riiulilt .
teele to katsejänes 09. mai 2014, kl 04.16 |
toiduraha 10. mai 2014, kl 12.00 |
edgar 10. mai 2014, kl 21.01 |
k.r. 14. mai 2014, kl 09.54 |
Mõni aasta tagasi elasin sellest isegi ära. Minu palk 270 eur. Nüüd enam mitte mingi nipiga. Kasvatan last kah. Mängi kuidas tahad ja arvuta kuidas tahad, aga kaks nädalat enne kuu lõppu näpud põhjas. Ja lapsele sa ei tee selgeks, et nüüd sööme kaks nädalat ainult kartulit, riisi või makaroni. Lapse tervisele paneb see ikka paraja põntsu. Ise olen vahepeal ikka pikalt söömata, aga lapsele ma ikka ostan poest mitmekesisemat sööki. Üks kord poes oli aasta-kaks tagasi max 10-15 euri aga nüüd alla 20 euri ei lähegi. Ja kotti paned ainult 5-10 asja. Ehk siis väljud põhimõtteliselt tühja kotiga....Hinnad on ikka meeletu tõusu teinud.
õde 14. mai 2014, kl 17.07 | Registreerus: 10 aastat tagasi Postitusi: 693 |
to k.r.
Sellise olukorra vastu pead midagi ette võtma. Sinu lapse tervis sõltub sinust ja ainult sinust. Tuleb leida uus töö ja selleks kolida ära sinna, kus tööd on, kasvõi välismaale. Üksi elades võib veel ennast makaronidega 2 nädalat järjest toita, enda valik, aga lapsevanemale on selline õpitud abitus lubamatu. Sa saad midagi muuta enda ja oma lapse olukorra parandamiseks, olen selles täiesti kindel. Pea ja käed tööle!
Sellise olukorra vastu pead midagi ette võtma. Sinu lapse tervis sõltub sinust ja ainult sinust. Tuleb leida uus töö ja selleks kolida ära sinna, kus tööd on, kasvõi välismaale. Üksi elades võib veel ennast makaronidega 2 nädalat järjest toita, enda valik, aga lapsevanemale on selline õpitud abitus lubamatu. Sa saad midagi muuta enda ja oma lapse olukorra parandamiseks, olen selles täiesti kindel. Pea ja käed tööle!
k.r to õde 15. mai 2014, kl 09.31 |
Esiteks ei ole kohe kindlasti õpitud abitust. Teiseks - need põhjused, miks elan kohas kus ma praegu elan, on sinule teadmata ja seega ei ole sobilik võõral inimesel öelda ka seda, et koli ära. Iga inimese elu on erinev. Jätan oma väga haiged vanemad lihtsalt maha ja lasen jalga? Olen omandanud lapse kasvatamise ja töö kõrvalt kõrghariduse ja erialast tööd liigub, kuid onupoja poliitika väiksemates kohtades lokkab ja kui tutvusi pole, pole ka paremat tööd. Nii on. Aga öelda, et õpitud abitus - no vabandust. Ole nii hea ja tee endale selgeks termin, mida tähendab "õpitud abitus" tegelikult. Teaksid sa, mis elu elan ja mida "õpitud abitus" tähendab, siis sa nii ei ütleks. Lapsel on kõik olemas. Selle olen ma enda arvelt taganud. Oma kodu (mitte panga jagu või üürikas), mitmekesine toit ja korralikud riided. Millestki tema puudust ei tunne.
viimasele 15. mai 2014, kl 15.14 |
õde 15. mai 2014, kl 17.02 | Registreerus: 10 aastat tagasi Postitusi: 693 |
Õpitud abitus on, kui inimene saaks oma olukorra muutmiseks midagi ette võtta, kuid väidab, et ei suuda, ei oska, pole võimalik jne.
Sinu esimene postitus sisaldas oluliselt erinevat infot võrreldes järgmise postitusega. Kui lapsele on kõik vajalik tagatud ja sa lisaks hoolitsed oma haigete vanemate eest, on see igati kiiduväärt.
Sinu esimene postitus sisaldas oluliselt erinevat infot võrreldes järgmise postitusega. Kui lapsele on kõik vajalik tagatud ja sa lisaks hoolitsed oma haigete vanemate eest, on see igati kiiduväärt.
k.r 16. mai 2014, kl 08.00 |
Antud teemaalgatus oli ju ometi see, kuidas tuled toime min palgaga. Vastasin küsimusele - kui varem oli sellest võimalik ära elada, siis nüüd enam mitte. "viimasele" - vanemate pension on väike ja kulub enamjaolt ravimitele. Samuti maksavad nemad makse. Kindlasti ei ole ma seda tüüpi laps, kes jultunult vanemad rahast tühjaks teeb, kuigi abi neist on muidugi rasketel momentidel kasvõi natuke.
Õpitud abitus on see, kui lapsele ei taga vanemad arenemisvõimelist keskkonda ja lapsele tema enda vastutust; julgust eksida ja areneda ning langetada oma otsuseid, et tulla täiskasvanuna toime. Õpitud abitus ei ole see, kui keegi muutub sotsiaalsüsteemist sõltuvaks vms. Õpitud abitus algab lapseeast - vanemate erinevate ülehoolitsemiste või vastupidi hooletussejätmise tulemusel.
Esimeses postituses kirjutasin kah, et lapsel on ikka mitmekesine toidulaud, kust ei ole puudu midagi.
Õpitud abitus on see, kui lapsele ei taga vanemad arenemisvõimelist keskkonda ja lapsele tema enda vastutust; julgust eksida ja areneda ning langetada oma otsuseid, et tulla täiskasvanuna toime. Õpitud abitus ei ole see, kui keegi muutub sotsiaalsüsteemist sõltuvaks vms. Õpitud abitus algab lapseeast - vanemate erinevate ülehoolitsemiste või vastupidi hooletussejätmise tulemusel.
Esimeses postituses kirjutasin kah, et lapsel on ikka mitmekesine toidulaud, kust ei ole puudu midagi.
arvamus 12. juuli 2014, kl 20.08 |
Vana 13. juuli 2014, kl 07.52 |
Järjest rohkem mõtlen, et äärmiselt oluline on see, kas inimesed (eelkõige sugulased) üksteist aitavad või mitte. Mõtlen igasugust hooldamist, abi töödel. Kui võimalik, peaks see olema vastastikune. Kui nende toimingute eest peaks maksma, oleks väga hull.
Oleks väga hea, kui seda mõistetaks, aga eks inimesi on igasuguseid, vahekorrad lähevad kehvaks ja see annab ka majanduslikult tunda. Ja tihtipeale ju elatakse üksteisest kaugel ka.
Oleks väga hea, kui seda mõistetaks, aga eks inimesi on igasuguseid, vahekorrad lähevad kehvaks ja see annab ka majanduslikult tunda. Ja tihtipeale ju elatakse üksteisest kaugel ka.
penskar 13. juuli 2014, kl 19.18 |
to keegi 18. juuli 2014, kl 15.15 |
Lisettega nõus, netis istud, istu parem, cvkeskuses mitte naistekas. Oli aegu kus pidin kahe inimesega alla 3 euri päevas hakkama saama toidurahas:
sõime mannaputru või omatehtud (eelmisel talvel) kompotist tehtud mannavahtu, tihti oli toiduks praekartul sibulatega ja saime odavaid pihve ka kõrvale lubada. Hommikusöögiks võisaiad kohviga, õhtusöögiks tee võisaiadega. Sai ka erinevaid odavaid isetehtud suppe söödud - näiteks üks kanakoib (ise keedetud, mitte valmistoit) ja sellele siis leem kartul, kapsas porgand sibul sisse. Aga siin ühe arvetest ma ei saa aru, kas ei taha kokku hoida või ei oska:
2. Tel.-d 17.- (2 mobiili) - võtke odavam perepakett, kus omavahelised kõned tasuta (näiteks Elisal on täiesti selline olema oli vist 5 euri ühe numbri peale vms), samuti nutikas piiramatu internet. Saate oma põhiasjad aetud ja ei ole vaja pidevalt kõigiga telefonis lobiseda. Kõnepaketti valige ka selle järgi, et arvestus toimuks sekunditäpsusega ja ei oleks kõnealustustasu nagu mõnedel operaatoritel on.
3. Elekter 34.- - vaadake vähem telekat, kodust ära lähete lülitage asjad, mida ei kasuta (näiteks digibox, põrandasoojendus mikrolaineahi jne) välja. Miks peavad kõik asjad ootereziimis olema. Kas te teate kui palju digibox ootereziimis voolu tarbib, te üllatuksite.
4. Lapse trenn 20.- - oleneb mis teil pere kohta summa tuleb, on võimalik taotleda toetusi
5. bensiinikulu tööle sõiduks kuus 50.- (kui töökoht asub kilomeetrite kaugusel ja jala võimatu minna) - kas ühistransport ei käi? Samuti kui näiteks poeskäimine jab autosõidukaugusele, siis tasub nädala toit ette ära osta, et ei tormaks tihti poodi tühja kõhuga. Käike ja tegevusi kombineerida
6. Internet 39.- - internet arvet vaadates jab mulje, et elate maakohas, kus levib ainult kallis internet? Sel juhul tuleks vaadata, kas see tõesti tasub ära (youtube, Skype, delfi jne), või saaks ka telefoninetiga hakkama (mis on küll aeglasem ja tüütum, kuid siiski säästaksite 29 euri.
7. Lõunasöök tööl (kaasa võetud võileib või supp ´la 2.50, kuu kulu 50.-). Poes maksab sai 0.45 senti, kallim Vorst 1.12 eur, mis valemiga 3 võisaia tööle lõunal 2.50 tuleb?
8. Lapse koolilõuna 30.- kuus, on võimalik taotleda toetust.
sõime mannaputru või omatehtud (eelmisel talvel) kompotist tehtud mannavahtu, tihti oli toiduks praekartul sibulatega ja saime odavaid pihve ka kõrvale lubada. Hommikusöögiks võisaiad kohviga, õhtusöögiks tee võisaiadega. Sai ka erinevaid odavaid isetehtud suppe söödud - näiteks üks kanakoib (ise keedetud, mitte valmistoit) ja sellele siis leem kartul, kapsas porgand sibul sisse. Aga siin ühe arvetest ma ei saa aru, kas ei taha kokku hoida või ei oska:
2. Tel.-d 17.- (2 mobiili) - võtke odavam perepakett, kus omavahelised kõned tasuta (näiteks Elisal on täiesti selline olema oli vist 5 euri ühe numbri peale vms), samuti nutikas piiramatu internet. Saate oma põhiasjad aetud ja ei ole vaja pidevalt kõigiga telefonis lobiseda. Kõnepaketti valige ka selle järgi, et arvestus toimuks sekunditäpsusega ja ei oleks kõnealustustasu nagu mõnedel operaatoritel on.
3. Elekter 34.- - vaadake vähem telekat, kodust ära lähete lülitage asjad, mida ei kasuta (näiteks digibox, põrandasoojendus mikrolaineahi jne) välja. Miks peavad kõik asjad ootereziimis olema. Kas te teate kui palju digibox ootereziimis voolu tarbib, te üllatuksite.
4. Lapse trenn 20.- - oleneb mis teil pere kohta summa tuleb, on võimalik taotleda toetusi
5. bensiinikulu tööle sõiduks kuus 50.- (kui töökoht asub kilomeetrite kaugusel ja jala võimatu minna) - kas ühistransport ei käi? Samuti kui näiteks poeskäimine jab autosõidukaugusele, siis tasub nädala toit ette ära osta, et ei tormaks tihti poodi tühja kõhuga. Käike ja tegevusi kombineerida
6. Internet 39.- - internet arvet vaadates jab mulje, et elate maakohas, kus levib ainult kallis internet? Sel juhul tuleks vaadata, kas see tõesti tasub ära (youtube, Skype, delfi jne), või saaks ka telefoninetiga hakkama (mis on küll aeglasem ja tüütum, kuid siiski säästaksite 29 euri.
7. Lõunasöök tööl (kaasa võetud võileib või supp ´la 2.50, kuu kulu 50.-). Poes maksab sai 0.45 senti, kallim Vorst 1.12 eur, mis valemiga 3 võisaia tööle lõunal 2.50 tuleb?
8. Lapse koolilõuna 30.- kuus, on võimalik taotleda toetust.
mh 18. juuli 2014, kl 16.10 |
Mis mõtet on inimesi õpetada, kuidas kirvesuppi keeta. Palju parem soovitus on minna tööle sinna, kus rohkem palka makstakse. Kui muidu ei saa, siis kõik kinnisvara rahaks teha ja alustada mujal maailmas uut elu, piirid on lahti. Kuskil riigis, kus ei pea läbi ajama täistöökoha eest saadud 299 euroga netos (355 eurot miinimumpalk miinus maksud).
isamaaline 18. juuli 2014, kl 18.03 |
mh 18. juuli 2014, kl 19.33 |
Su enda 18. juuli 2014, kl 19.54 |
mh-ile 18. juuli 2014, kl 20.02 |
mina 18. juuli 2014, kl 21.59 |
soon lihtsalt koguseliselt vahe. Ja poest ostan enamasti seda mis parasjagu soodus. Turult saab praegu puu- ja juurvilja odavamalt kui poest. Juurikalobi hakklihaga, murelid on yks soogikord. Munatoidud, herne-oatoidud. Ketshupit jms ei tarvita. Kunagi kui lapsed vaiksed, kaisin ohtuti koristamas...
to mh 19. juuli 2014, kl 09.49 |
arvamus 19. juuli 2014, kl 10.06 |
arvamus 19. juuli 2014, kl 10.07 |
oh 24. juuli 2014, kl 09.04 |
to oh 24. juuli 2014, kl 09.47 |
arvamus 26. juuli 2014, kl 20.46 |
Olav 18. jaanuar 2015, kl 13.07 |
to olav 18. jaanuar 2015, kl 23.05 |
Lisa postitus