Ma olen muidugi paljuski nõus eelkõnelejatega, aga kõik naised pole feministid ja ei aja mingit liberalismi jama. Näiteks mina arvan, et ei ole õige vastandada mehi naistele. Nad on tegelikkuses loodud üksteist täiendama, mitte üksteisega positsioonide ja õiguste pärast võitlema. Feministid said mida tahtsid - üksikemade armee. Kas last üksi kasvatada, samal ajal tööl käies ja alimente taga ajades, on see õnn mida sooviti? Ja kuna pole enam korralikku peremudelit, ei ole ka meeseeskujusid lastel, kellelt õppida mida tähendab vastutus, mehisus, julgus, väärikus, patriotism jne. Ongi ainult homod ja sooneutraalsed mehed ja siis memmekad, keda naised on ärahellitanud, eneseimetlejad, kanged juurikad, egoistid. Vaja oleks kasvõi kedagi mehe näol, kes omaks autoriteeti poisslapse silmis ja kes on eeskujuks talle. Isegi kui pole isa, siis vähemalt onu või vanaisa või õpetaja, kes on väärikas ja keda austatakse ja kes jumala eest ei ole mingi pedofiil või homo või mingi naistemees. Vaja on siiski kõrge moraalse tasemega ja vastutustundelisi, autoriteeti omavaid mehi ja õigeid väärtusõpetusi koolidesse. See sooneutraalsus teeb kõiki õnnetuks, sest ma küll ei kujuta ette milline mees see päriselt ka õnnelik on kui ta kannab kleiti ja meigib ennast. Võib ju tähelepanu sellega mõneks ajaks saada, aga ta ise alandab oma väärikust.
Ideaal peremudelist on selline, kus mees on perekonna pea, kes armastab oma naist ja lapsi ja kes omab autoriteeti. Naine ei tohiks ka seda autoriteeti õõnestada, püüdes neid pükse perekonnas ikka enda jalga saada. Kuidas rahalise sissetulekuga peaks olema, ei oska öelda, palgad on küllaltki väikesed. Ja inimesed on egoistid - mehed näiteks armastavad iseennast rohkem kui oma peret, lähevad veedavad mõnusalt aega, selle asemel, et perekonnaga koos olla ja lastega tegeleda, et oma ego perekonna ja teiste heaks ohvriks tuua. Seega on vigu nii palju, et ei oskagi öelda kas enam üldse midagi parandada siin annab. Tööpuudus, internetis istumine, porno, alkohol, narkootikumid, ringitõmbamine jne jne. Need kõik on oma töö teinud ja need ju ei kao kuhugi. Metsa sees väike majake, kus perekond räägib üksteisega ja elavad reaalses maailmas, ilma liigsete mugavusteta, et saaks ka näpud mullaseks, on nüüdseks muutunud nostalgiaks.