Shovinisti nurgake
vaimne truudus
kibestunud 29. jaanuar 2002, kl 15.34 |
Kuigi see teema on nii ära leierdatud, tahaks siiski hoiatada, et nendel, kes siin nii väga vaimset truudust kiidavad ja füüsilist lõtvust propageerivad, ei ole õigus. Elasin ka sellist elu, õigemini minu naine elas (õigustas ennast sellega, et ta minust noorem 15 aastat) Jutt ühesõnaga oli selline-väikseid sahmakaid tuleb ette jne aga vaimselt olen ma sulle truu ja me sobime nii hästi, seks on ainult seks. Andestasin, sest armastasin. Ja nüüd hoolimata vaimsest truudusest ja tolerantsist jäeti mind ikkagi maha - ühe seksisõbra pärast, kellega äkitselt ka vaimne klapp tekkis. Nii et, kes füüsiliselt ringitõmbaja, see ka vaimselt.
punn 29. jaanuar 2002, kl 15.40 |
Feliks 29. jaanuar 2002, kl 15.40 |
maia 29. jaanuar 2002, kl 15.42 |
vovik 29. jaanuar 2002, kl 15.44 |
itsitis 29. jaanuar 2002, kl 15.47 |
Katja 29. jaanuar 2002, kl 15.58 |
Kui nüüd natuke ringi vaadata, siis lendab suur osa noori naisi oma elukaaslaste juurest peale 5 koos elatud aastat lihtsalt minema. Paljud on truud olnud, aga "armastus sai lihtsalt otsa", ütlevad nad. See ringi tõmbamine on muidugi täielik jama, aga sedasi oleks ehk juhtunud ka ilma ringi tõmbamiseta. Kahju lihtsalt, et niisuguse lehtsaba peale oma aega ja suurt südant raiskasid. Sellist asja pole tõesti vaja lubada.
naine2 29. jaanuar 2002, kl 16.44 |
lilleke rohus 29. jaanuar 2002, kl 16.48 |
Aga kumb on õigem (mis mõttes õigem?), kas elada koos elu lõpuni ühe inimesega ja taguda elu lõpus vastu rinda, et oskasin abielu hoida ja lastele perekonna säilitada või elada endale? Et kui pole ikka õnnelik ja ei armasta, siis lahutad ära? Et ei ela vaid laste ja ühiskondlike normide pärast. Kellele on vaja seda "kaljukindlust", kui ei saa vaadata tagasi elatud elule ja öelda, et olin õnnelik. Loomulikult ei propageeri ma ringilaskmist ja vahetusi iga aastakese tagant, kuid kui oled abiellunud ja koos olnud nii umbes kümme aastat ja selleks ajaks mõistad, et ei tule sellest midagi - no ei ole õnnelik ja pole seda klappi, siis mida? Kas lahutada või edasi minna, klomp kurgus ja siht silme ees - et ikka laste pärast ja laste nimel... Aga lapsed ju ükskord suured ja kui vaid laste pärast on koos oldud ja siis enam äkki vaja pole, kas siis hakata endale elama? Ja kui elatud laste pärast vaid ja üksnes soovist (hirmust) abielu hoida ja seal nähtavat soojust ja armastust suhetes pole, siis millise peremudeli võtavad lapsed enda ellu kaasa? Üleaisalöömised (juhul kui neid on ; laste kasvades nad niikuinii saavad aru, et miskit mäda on) ja vaikiva kannatamise...? Aga puudutused, kallistused...Ja kui ema ja (kasu)isa on õnnelikud ja rahul, sealt tuleb rahulolu ju ka laste südamesse.
Ilmselt suht leierdatud jutt ja seisukoht.
Ja keegi meist ei tea, mida valiks lapsed ise. Arvame, mis on lapsele parem. Meie, täiskasvanud, otsustame.
Ilmselt suht leierdatud jutt ja seisukoht.
Ja keegi meist ei tea, mida valiks lapsed ise. Arvame, mis on lapsele parem. Meie, täiskasvanud, otsustame.
vip 29. jaanuar 2002, kl 19.04 |
to punn: ee...defineeri mulle see lause: Su parntner ei olnud lihtsalt sind väärt
kuna peaks saama öelda kas oli väärt või mitte? kas siis kui elad ntx. 1 aasta koos või 50? ja mind paneb imestama et kui koos elad siis on väärt aga kui enam mitte, siis väärtus kadus/kaob? väga segane värk
kuna peaks saama öelda kas oli väärt või mitte? kas siis kui elad ntx. 1 aasta koos või 50? ja mind paneb imestama et kui koos elad siis on väärt aga kui enam mitte, siis väärtus kadus/kaob? väga segane värk
Valeria 29. jaanuar 2002, kl 19.52 |
to: vip 01-29-02 19:04
-"kuna peaks saama öelda kas oli väärt või mitte? kas siis kui elad ntx. 1 aasta koos või 50? ja mind paneb imestama et kui koos elad siis on väärt aga kui enam mitte, siis väärtus kadus/kaob? väga segane värk"-
Pole see asi nii segane midagi-inimese väärtust mõõdetakse ikka tema tegudega.Ja sellel pole tõesti tähtsust,kui kaua koos ollakse-kui teine sind reedab,siis ta osutub väärtusetuks isendiks.Ja tavaliselt tekib siinkohal ka kahjutunne,et oma aega ja tundeid väärtusetu inimese peale raisati.
Mina saan küll aru,mida selle väärt/väärtusetu all mõeldi.
-"kuna peaks saama öelda kas oli väärt või mitte? kas siis kui elad ntx. 1 aasta koos või 50? ja mind paneb imestama et kui koos elad siis on väärt aga kui enam mitte, siis väärtus kadus/kaob? väga segane värk"-
Pole see asi nii segane midagi-inimese väärtust mõõdetakse ikka tema tegudega.Ja sellel pole tõesti tähtsust,kui kaua koos ollakse-kui teine sind reedab,siis ta osutub väärtusetuks isendiks.Ja tavaliselt tekib siinkohal ka kahjutunne,et oma aega ja tundeid väärtusetu inimese peale raisati.
Mina saan küll aru,mida selle väärt/väärtusetu all mõeldi.
vip 29. jaanuar 2002, kl 20.26 |
mees35 29. jaanuar 2002, kl 22.02 |
Kahtlustasin siin vipi šovinismis, aga ei, täitsa asjalik jutt. Tõesti, iga suhet tuleb hinnata, kui oli ilus, aga jäi lühikeseks, no mis parata siis. Hindama peaks ikka selle järgi, et kas vanast peast on midagi ilusat meenutada või mitte, ma arvan. Aga Valierial ka õigus omamoodi. siiski, las reedab, aga kui on olnud mingi ilus aeg koos, siisn on ikka igati positiivne suhe olnud ju. Kas pole?
Indrek 30. jaanuar 2002, kl 08.50 |
k 30. jaanuar 2002, kl 09.02 |
Füüsiline klapp on tegelikult äärmiselt tähtis. Kui seda pole, siis seda ei osata teadlikult ka tekitada. Lihtsam on vastupidi: kui füüsiline klapp on olemas, hakkavad partnerite vaimsed hoiakud ja tõekspidamised sarnaseks muutuma. Seda on ehk kõik märganud, kuidas sõbranna, kes hakkas uue mehega käima, muutub võõraks, hakkab mõtlema nagu see uus mees.
maia 30. jaanuar 2002, kl 09.03 |
ise 30. jaanuar 2002, kl 09.57 |
Ma arvan et kui ikka armastus otsa saab, pole ka koos mõtet olla.Iga inimene on seda väärt, et olla kogu elu armatatud ning ise armastada. Lihtsalt koos olla "olemise mõttes" pole mõtet!
Lapsed jäävad ikka nende lasteks! Ning ongi parem kui nad ei näe seda lihtsalt koos eksisteerimist,vaid armastust.
Lapsed jäävad ikka nende lasteks! Ning ongi parem kui nad ei näe seda lihtsalt koos eksisteerimist,vaid armastust.
vip 30. jaanuar 2002, kl 10.29 |
piix, to felix 30. jaanuar 2002, kl 12.50 |
Feliks 30. jaanuar 2002, kl 13.07 |
kiis 30. jaanuar 2002, kl 13.59 |
to : kibestunud
Stabiilselt kohtudes tekib tahtmine ka niisama vestelda või kasvõi oma meest-naist kiruda. Lõpuks tekib tundmus et ta mõistab sind paremini kui oma, oskab meeldivamalt käituda jne. Neid probleeme, mis kooselades ette tulevad nemad ju ei näe vaid arvatakse et on leitud see tõeline. Eks nad tajuvad seda hiljem kui neist tõesti paar saab ja kõik ei olegi nii roosiline ning ilmuvad vead mida enne ei märgatud või ei lastud teisel märgata. Lõpuks saab sinust, kes sa lubasid oma naisel teadlikult sahmerdada, veel selle mehe jaoks objekt kelle aadressil teha märkusi sõbranna kuuldes sest oled käitunud "ebamehelikult" s.t. teda mitte piisavalt rahuldades ja lastes ringi tõmmata ja endale sarvi teha.-aga see oli ainult minu nägemus asjast.
Stabiilselt kohtudes tekib tahtmine ka niisama vestelda või kasvõi oma meest-naist kiruda. Lõpuks tekib tundmus et ta mõistab sind paremini kui oma, oskab meeldivamalt käituda jne. Neid probleeme, mis kooselades ette tulevad nemad ju ei näe vaid arvatakse et on leitud see tõeline. Eks nad tajuvad seda hiljem kui neist tõesti paar saab ja kõik ei olegi nii roosiline ning ilmuvad vead mida enne ei märgatud või ei lastud teisel märgata. Lõpuks saab sinust, kes sa lubasid oma naisel teadlikult sahmerdada, veel selle mehe jaoks objekt kelle aadressil teha märkusi sõbranna kuuldes sest oled käitunud "ebamehelikult" s.t. teda mitte piisavalt rahuldades ja lastes ringi tõmmata ja endale sarvi teha.-aga see oli ainult minu nägemus asjast.
eneL 30. jaanuar 2002, kl 14.20 |
On propageeritud küll vaimset truudust, aga et füüsilist lõtvust oleks propageeritud, seda ma küll ei märganud. Lihtsalt raske on aru saada inimestest, kelle kaasa korra rajalt libastus ning kes ei suuda andestada. Seda, kas ja kuipalju Su kaasa Sinust hoolib, ei näita sugugi see, et ta pole kunagi mõelnud teistele meestele. Hoolimist näitab siiski see, kui palju ta Sinule mõtleb ja Sinu tunnetest lugu peab.
vovik 30. jaanuar 2002, kl 14.46 |
kiis 30. jaanuar 2002, kl 14.46 |
ise 30. jaanuar 2002, kl 15.03 |
to:vip
Ega kohe ei pea uut kaasat otsima hakkama, las olla mingi aeg lihsalt üksiolemiseks, mõtlemiseks-mida või keda vajad.Kaalumiseks, et teed ikka õige otsuse või valiku.
Lihtsalt pea ees kuhugi tormates,võid end jälle alguses näha!
Alati ei pea see muidugi nii olema!
Tahan lihtsalt öelda, et tuleb olla optimistlik- iga valus hetk (näiteks lahkuminek) on millgiks hea!
Ega kohe ei pea uut kaasat otsima hakkama, las olla mingi aeg lihsalt üksiolemiseks, mõtlemiseks-mida või keda vajad.Kaalumiseks, et teed ikka õige otsuse või valiku.
Lihtsalt pea ees kuhugi tormates,võid end jälle alguses näha!
Alati ei pea see muidugi nii olema!
Tahan lihtsalt öelda, et tuleb olla optimistlik- iga valus hetk (näiteks lahkuminek) on millgiks hea!
piix, to felix 30. jaanuar 2002, kl 16.53 |
Lisa postitus